← Eesti

3-10-889/28

Obsah (4)§ 41§ 67§ 11§ 651

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-889 Haldusasi Re

) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.7 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt omas kaebaja kahte omavalmistatud veekeetjat, millest üks leiti läbiotsimise ajal kambris laua peal veega täidetud plasttopsist ja teine ülemise nari madratsi alt. 25.02.2010 esitas kaebaja Viru Vangla direktori 19.02.

  1. a käskkirja peale vaide, kus taotles eelpool nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla ei vaadanud vaiet tähtaegselt läbi.
  2. R. Vitsut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 19.02.
  3. a käskkirja tühistamist ja mittevaralise kahju 1500 krooni hüvitamist.

§ 41

lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjustaks rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kartserisse paigutamisega on vangla rikkunud kaebaja inimväärikust. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobri 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, kuidas kaevatav haldusakt tema õigusi rikub. Kaebaja on rikkunud

§ 67

p 1 nõuet, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on ka rikkunud Viru Vangla kodukorra p 8.1.7 sätet, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud teatama kadunud või leitud esemest koheselt järelevalvet teostavale teenistujale. Omavalmistatud elektriseadeldiste leidmisest mitteteatamine ja nende kasutamine kasvõi proovimise eesmärgil on raske distsipliinirikkumine, sest omavalmistatud elektriseadmed on ohtlikud nii kasutajale enesele, elektrisüsteemile, teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Viru Vangla direktori 19.02.

  1. a käskkiri on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Distsiplinaarkaristuse määramine on toimunud seadusega kooskõlas, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on andnud omapoolseid seletusi, käskkirja andmisel on toimunud kaalutlus ning arvestatud on teo raskust ja kaebaja varasemaid distsiplinaarkaristusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. R. Vitsut esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Viru Vangla direktori 19.02.
  5. a käskkiri rikub kaebaja õigusi

§ 41lg 1 kohaselt.

Kaebaja on ilmaasjata kartserisse paigutatud ja sellega on riivatud tema inimväärikust ning piiratud liikumisvabadust, kuna ta sai liikuda vaid jalutuskäigu ajal üks tund päevas. Kaebaja soovib vanglalt kompensatsiooni 500 krooni iga kartseris veedetud päeva eest, seega kokku 1500 krooni, kuna ta viibis kartseris kolm päeva. 5. Viru Vangla palub jätta R. Vitsuti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on viidanud

§ 41

lg 1 rikkumisele, kuid ta on jätnud põhjendamata, kuidas vaidlustatud haldusakt tema õigusi rikub. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja liikumisvabaduse piiramisega ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. Kaebaja ei saa nõuda vanglalt 1500 krooni suurust kompensatsiooni, sest Tartu Halduskohtu 13.05.2010. a määrusega on menetlusse võetud R. Vitsuti kaebus Viru Vangla 19.02.2010. a käskkirja tühistamiseks. R. Vitsuti kaebus kahju hüvitamise nõudes on

§ 11

lg 31 p 1 alusel tagastatud, kuna kaebajal on läbimata

§ 11lg-st 8 tulenev kohtueelne kord.

Kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu 13.05.

  1. a määrust nr 3-10-889 punkti 1 osas vaidlustanud. Seega on kaebaja nõustunud halduskohtu otsusega kahju hüvitamise nõude tagastamise osas ning tema taotlus kompensatsiooni välja mõistmiseks tuleb jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad alused Viru Vangla 19.02.
  6. a käskkirja nr 6.-3/310-D tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirja alusel karistati kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks selle eest, et ta omas 25.01.
  7. a Viru Vangla eluosakonnas kambris 8205 kahte isetehtud veekeetjat, mille omamine on kambris keelatud. Sellest, et tegemist on kambris keelatud 2 esemetega, oli teadlik ka kaebaja, kuna 17.02.
  8. a antud seletuses (tl 40) on ta kinnitanud, et leidis need prügikastist ja enne valvurile üleandmist soovis ta veenduda, kas need töötavad või mitte. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja väited veekeetjate leidmise kohta prügikastist ei vasta tõele, kuna puudub võimalus, et enne kaebaja paigutamist ei kontrollinud keegi prügikasti sisu ja ei avastanud sealt keelatud esemeid. Kuna kaebajal on ka varem olnud distsiplinaarkaristusi seoses keelatud esemete omamisega, siis on teda õigustatult karistatud kartserikambrisse paigutamisega. Seejuures on teda karistatud lühiajalise kartserisse paigutamisega. Seetõttu on tegemist proportsionaalse karistusega ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, et kartserikambrisse paigutamisega on rikutud tema

§-st 41 tulenevaid õigusi, eelkõige liikumisvabadust.

§ 41lg 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.

Piirangud peavad vastama karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kuna kaebaja oli kartserisse paigutatud õiguspärase distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja alusel, siis oli tema liikumisvabaduse piiramine õiguspärane. 9.

§ 651

lg 3 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Seega ei ole kaebaja õigus rikutud sellega, et tal lubati ainult üks tund päevas viibida värskes õhus.

  1. Ringkonnakohus ei käsitle kaebaja apellatsioonkaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, kuna Tartu Halduskohtu 13.05.
  2. a määrusega on kaebus selles osas tagastatud HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. 13.05.
  3. a määruse sai kaebaja kätte 17.05.2010 ja seda ta ei ole vaidlustanud. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.