← Eesti

3-10-2164/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2164 Haldusasi OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.03.
  2. a maksuotsuse nr 12.2-3/6491-6 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus, esindaja advokaat Kaspar Lind Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 22.03.
  10. a maksuotsusega nr 12.2-3/6491-6 kohustati OÜ-d Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus tasuma käibemaksu summas 604 800 krooni. LMTK kontrollis OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts kuni juuni 2009 ning leidis, et OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus ja OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) vahel toimunud vormiliste müügitehingute sisuks oli ettevõtte üleandmine, mistõttu ei ole OÜ-l Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus õigust sisendkäibemaksu summas 604 800 krooni oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.
  11. 23.08.2010 esitas OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus Tartu Halduskohtule kaebuse LMTK 22.03.
  12. a maksuotsuse nr 12.2-3/6491-6 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei nähtu maksuotsuses maksusumma määramise põhjused ning ebaõige on seisukoht, et tegemist oli ettevõtte üleandmisega. Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et kaebaja ostis üksnes osa OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) karjast ning palkas üksnes osa äriühingu endistest töötajatest. Tegemist ei saanud olla ettevõtte üleandmisega, kuna siis oleks kaebaja saanud kogu lambakasvatusega seonduva, kuid äriühing jätkas tegevust lambakasvatuse valdkonnas. Väär on vastustaja seisukoht, et ettevõtte ülemineku fakti tõendab ka asjaolu, et kaebaja soetas OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) erinevad seadmed, masinad ja mehhanismid, mis on vajalikud lambakasvatuse teostamisel. Ettevõtte varast mingisuguse osa müük ei viita veel ettevõtte üleandmisele, kuna üle ei läinud selle varaga seotud lepingud ja õigused. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 22.12.
  14. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustub halduskohus maksuhalduri seisukohtadega, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ja OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus vahel vormistatud müügilepingud on näilikud ja tehtud tegeliku tehingu varjamiseks. Maksuhaldur hindas kogumis tõendeid ja analüüsis asjaolusid, mis kinnitavad ettevõtte üleminekut. Kuna OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) oli makseraskustes, tekkis tal vajadus oma vara müüa. Põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika ostu-müügi tehingute näol on toimunud ettevõtte või selle osa üleminek, mis mõlema äriühingu poolt on teadlikult ja tahtlikult sooritatud. Kaebaja ostis OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika, millega kaasnes vara üleandmisega seotud tegevuse jätkamine ja see viitab ettevõtte osa üleminemisele. Lähtuda ei saa tehingu vormilisest küljest ega ka arvetest, mis võivad olla nõuetekohased, vaid tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Seda, et ostu-müügi tehingute varjus toimus ettevõtte üleandmine näitab olulisemate töötajate üleminek. Samuti on järk-järgult varalised kohustused uuele omanikule üle läinud. Kaebaja võttis üle OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kui ettevõtte, mis toimis iseseisvalt. Üle võeti ka kogu kari, põllumajandustehnikaga seotud kohustused ning vajalik töötajaskond, et majandustegevus jätkuks. Puuduvad tõendid, et OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) oleks jäänud vara, millega majandustegevust jätkata, kuna vara realiseeriti peamiselt OÜ-le Marga Roosikasvatus (kinnisasjad) ja OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus. Ka lammaste asukoht seoses nende võõrandamisega ei muutunud. Kaebajale läks üle ka Tiidu suurfarmi ehitise kasutamise õigus. Tiidu suurfarm koos lammastega on üks terviklik majandusüksus, mis võimaldab lambakasvatusega tegelemist. Samuti on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt kaebajale üle antud seadmed, masinad ja mehhanismid käsitletavad ühtse majandusüksusena. Kaebaja märge, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) jätkas tehingutega ka pärast tehinguid kaebajaga ja ei andnud kaebajale üle kõiki lepinguid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile ega kohtule sellekohaseid lepinguid ega konkretiseerinud oma väiteid kaebuses. OÜ Lambakasvatuse Tõukeskus jätkas OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) põhitegevust OÜ Nurmus Grupp tegevuskohas Tiidu farmis ning sellest lähtuvalt ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) jäi müümata umbes 250 looma. Maksuhaldur asus põhjendatult seisukohale, et mõlemad äriühingud tegutsesid tahtlikult vältimaks ühe äriühingu käibemaksu tasumist riigile ning teiselt poolt sooviti tekitada OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus võimalus saada tehingutest tagasi sisendkäibemaks. 2 Maksuhaldur on õiguspäraselt lähtunud tuvastatud asjaoludest ning majandustehingute tõlgendamisel tehingu tegelikust sisust, mitte vormilisest küljest. Maksuotsus on motiveeritud ja sellest selgub otsuse faktiline ja õiguslik alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 22.12.
  16. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt põhjendas halduskohus otsust väga üldsõnaliselt, jättes tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) läksid kaebajale üle olulisemad töötajad. OÜ-s Nurmus Grupp (likvideerimisel) töötas varasematel perioodidel vähemalt 8 töötajat, seega palkas kaebaja maksimaalselt ½ OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) tegelikust töökollektiivist. Nelja tavaspetsialisti tööle asumisega teise äriühingusse ei saa põhjendada ettevõtte üleminekut. Üle ei võetud ühtegi juhtivtöötajat, näiteks juhatuse liiget. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes asus halduskohus seisukohale, et uuele omanikule läksid järk-järgult üle ka varalised kohustused. Kaebajale ei läinud üle OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kohustused kolmandate isikute ees ega ka nõuded kolmandate isikute vastu. OÜ-le Nurmus Grupp (likvideerimisel) jäänud umbes 250 lammast tuleb pidada varaks, millega oli võimalik oma majandustegevust jätkata. Samas ei nähtu kohtu- ega maksuotsusest, kas vastustaja on maksumenetluse käigus püüdnud tuvastada, millist vara võis OÜ-le Nurmus Grupp (likvideerimisel) lisaks eeltoodud karjale täiendavalt jääda. Majandusüksus ei koosne mitte lammastest, farmist kus neid peetakse ja seadmetest, vaid see hõlmab ka majandustegevusega seonduvaid lepinguid. Ekslik on vastustaja ja halduskohtu arusaam nagu oleks Tiidu suurfarmi kasutusõigus tekkinud kaebajal automaatselt lammaste ostmisega OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel). Kuna kaebaja ei ostnud OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) ettevõtet, vaid üksnes vara, ei pidanud ta ka müügitehingu hetkel vajalikuks ise välja selgitada, millised lepingud OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) on sõlmitud. Maksu- ega kohtumenetluses ei ole kaebajal võimalik selliseid lepinguid esitada. Selgusetuks jääb, kuidas on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja pidi olema teadlik OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) maksejõuetusest. Kaebaja ei olnud teadlik OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) püsivast maksejõuetusest. Seega on alusetu väita, et tehing oli OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus poolt tehtud eesmärgiga, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) vara ei satuks pankrotivara hulka.
  17. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei tähenda asjaolu, et halduskohus kõiki asjas esitatud väiteid kohtuotsuses ei analüüsinud seda, et kohus pole neid kogumis teiste tõenditega hinnanud. Halduskohus leidis õigesti, et tõendid kogumis veenavad usutavalt maksuhalduri seisukohtade õigsuses. Asjaolu, et vaidlusalused ostu-müügilepingud vormistanud osapooled pole maksuhaldurile esitanud otseseid tõendeid majandusüksuse ülemineku kohta, ei tähenda, et maksuhaldur muid asjaolusid kogumis ja vastastikus seoses hinnates ei saanud teha järeldust, et lambakasvatusega tegelev majandusüksus on OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus üle läinud. Maksuhaldur kogus piisavalt tõendeid oma seisukohtade põhistamiseks ning halduskohus hindas neid kogumis teiste maksu- ja kohtumenetluses esitatud tõenditega. Maksuhaldur lähtub tehingu maksustamisel selle tegelikust majanduslikust sisust. Kaebaja võttis sisuliselt üle OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt sõlmitud loomakasvatushoone rendilepingu, karjamaade kasutamise lepingud, sõidukite lepingud jm. Ettevõtte või selle osa üleandmise puhul on oluline võtta üle kõik need varad, õigused ja kohustused ilma milleta majandusüksuse edasi toimimine ei oleks võimalik. 3 Asjaolu, et kõiki töötajaid kaebaja üle ei võtnud, ei muuda majandusüksuse üleandmist mittetoimunuks. Nõustuda ei saa hinnanguga, et tavaspetsialisti ei saa pidada olulisemaks töötajaks. Antud olukorras oli koos loomadega just töötajate üleminek hädavajalik. Halduskohus ei väitnud, et OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus võttis üle OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) võlakohustuse. Ka ei olnud võlgade üleandmine varjatud tehingu osapoolte eesmärgiks. Eesmärgiks oli maksejõuetust äriühingust vara välja viimine ja seejärel varatu, kuid võlgadega OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) lõpetamine. Kui OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) oleks kavatsenud oma tegevust jätkata, siis poleks ta oma lepinguid lõpetanud. Halduskohtu seisukoht väidetava 250 lamba osas on põhjendatud. Tõendid kogumis kinnitasid, et kaebaja võttis üle makseraskustes äriühingult lambakasvatusega tegelemiseks vajaliku vara, vältimaks selle sattumist pankrotivara hulka. Samas sai OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus varjatud tehingu muul viisil vormistamisest ja sisendkäibemaksu deklareerimisest võimaluse oma tarbeks riigieelarvest raha saada. OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) käitumine oma eesmärgi saavutamiseks oli ette planeeritud ja järjekindel ning see sai realiseeruda ainult OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus teadmisel. Pooled jätsid tähelepanuta, et oluline osa üleantavast varast moodustas elusloomadest, kellega peab tegelema iga päev. OÜ-s Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus oli märtsis 2009 tööl ainult üks inimene - juhatuse liige T.K. . Ilmselgelt läksid OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus sujuvalt üle ka töötajad ning kõik muud loomade talitamiseks vajalikud asjad (ka loomatoit). Uurimispõhimõte ei ole absoluutne, mistõttu ei saa maksuhaldurile ette heita selliste maksukohustust puudutavate dokumentide ja asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida maksuhaldurile ei ole esitatud, mille üle tal ei ole valdust ning mida tal ei ole võimalik riiklikest andmebaasidest ega ka kolmandatelt isikutelt saada. Kuigi kaebaja väidab, et ei olnud teadlik OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) makseraskustest, on selline väide ebausutav, kuna arvetelt nähtub, et need tasaarveldati 05.06.
  18. a poolte vahel sõlmitud tasaarvelduskokkuleppe alusel. Tegemist on ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 tähenduses. Kuna ettevõtte üleandmisest käivet ei teki, siis puudus OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) õigus vaidlusalustele arvetele käibemaksu lisamiseks ning OÜ-l Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus puudus alus nende arvete põhjal sisendkäibemaksu maha arvata. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.12.
  20. a otsus tuleb jätta muutmata ning OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus apellatsioonkaebus rahuldamata.
  21. Käesoleva vaidluse aluseks on see, et LÕMTK tegi OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus (edaspidi ka OÜ) 22.03.
  22. a maksuotsuse nr 12.2-3/6491-6 (edaspidi ka maksuotsus), millega kohustas kaebajat tasuma maksustamisperioodide märts ja juuni 2009 eest käibemaksu kokku 604 800krooni (
  23. a märtsis 360 000 krooni ja
  24. a juunis 244 800 krooni). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud seisukohtadega 22.03.
  25. a maksuotsuse õiguspärasuse ja põhjendatuse kohta ning asja materjalidest ei nähtu ka ühtegi sellist menetluslikku rikkumist, mis annaks aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  26. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlusaluste tehingute tegeliku majandusliku sisu väljaselgitamiseks ei ole olemasolevaid tõendeid maksumenetluses ega ka kohtumenetluses piisavalt hinnatud. 4 Asjaolu, et vaidlusalused
  27. a märtsi ja juuni ostu-müügilepingud vormistanud osapooled ei ole maksuhaldurile esitanud otseseid tõendeid majandusüksuse ülemineku kohta, ei tähenda, et maksuhaldur ega ka kohus ei saanud selgunud asjaolusid ja olemasolevaid kirjalikke dokumente kogumis ja vastastikus seoses hinnates teha nende pinnalt järeldust, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) osa on OÜ-le üle läinud. Ka ringkonnakohtu hinnangul on maksumenetluses piisavalt kogutud tõendeid vaidlusaluse maksuotsuse seisukohtade põhjendamiseks ning halduskohus hindas neid kogumis kohtumenetluses esitatud tõenditega. Kuigi dokumentaalselt on ettevõtte ülevõtmise tehing vormistatud muul viisil (ostu-müügilepingutena), lähtus maksuhaldur tehingute maksustamisel õigesti nende tegelikust majanduslikust sisust. Maksumenetluses kogutud tõenditest (lepingud, ettevõtete seaduslike esindajate kirjalikud seletused, pankrotimenetluse materjalid) nähtuvalt võttis OÜ sisuliselt üle OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt sõlmitud loomakasvatushoone rendilepingu, karjamaade kasutamise lepingud, sõidukite lepingud jm. Ettevõtte või selle osa üleandmise puhul on oluline võtta üle kõik need varad, õigused ja kohustused, ilma milleta majandusüksuse edasitoimimine ei oleks võimalik. Seda on antud juhul ka tehtud.
  28. Kaebaja arvates on arusaamatu kohtu väide, et OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) on kaebajale üle läinud olulisemad töötajad. Selline kaebaja seisukoht pole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt oli OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel)
  29. a märtsis 5 töötajat,
  30. a mais 1 töötaja ja
  31. a juunis ettevõttel töötajaid enam ei olnud (tl 39). OÜ-s oli
  32. a märtsis töötajaid üks – juhatuse liige T.K. ning
  33. a juunis töötas seal juba 10 inimest, kellest 4 olid OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) töötajad. Seega võttis OÜ üle talle lambakasvatusega tegelemiseks vajaliku osa OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) töötajatest ning asjaolu, et kõiki töötajaid üle ei võetud, ei muuda ettevõtte üeandmist mittetoimunuks. Tehes töötajate hulgas valiku, käitus OÜ tavapärase tööandjana, võttes üle ainult ülevõetud majandustegevuse jätkamiseks vajaliku tööjõu. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja vastuväide, et nende 4 töötaja seas ei olnud ühtegi nn. juhtivtöötajat, äriühingu juhatuse liiget jne.
  34. Õige ei ole kaebaja väide, et talle ei ole OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) senised kohustused ega lepingud üle läinud, sest võlausaldajad ei ole esitanud kaebaja vastu ühtegi nõuet seoses OÜ-ga Nurmus Grupp (likvideerimisel). Maksumenetluses on välja selgitatud, et nii OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kui ka OÜ tegevus enne omavahelisi
  35. a lepinguid toimus Palamusel Tiidu suurfarmis ning OÜ-l ei olnud enne vaidlusaluseid ostu-müügitehinguid lambakarja ega vastavat tehnikat. OÜ-l puudus
  36. a lõpus –
  37. a alguses nii majandustegevus kui ka palgatöötajad. Viru Maakohtu 26.02.
  38. a määruse kohaselt, mis on tehtud OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetluses ja põhineb ajutise pankrotihalduri aruandel, koosnes OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) vara
  39. a seisuga põhikarjast (lambad) ja põllumajandustehnikast ning sõidukitest, mis olid ka OÜ-ga
  40. a kevadel-suvel sõlmitud ostu-müügilepingute sisuks. Samuti kasutas OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ka riigi poolt talle tähtajaliselt kasutada antud põllumajandusmaid. Viidatud määruse kirjeldatud osast nähtuvalt ei olnud OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) muid lepinguid või kohustusi, mida OÜ oleks saanud üle võtta. Kuna OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) püsiv maksejõuetus oli selge juba
  41. a jaanuarikuu seisuga, kui ettevõtte omakapitali suurus oli vaid 5585 krooni ja
  42. a kahjum 3,7 miljonit krooni ning ettevõtte sisuline tegevus oli likvideerimismenetluse alustamise ajaks (
  43. a sügis) lõppenud, siis ei olnud ilmselgelt ettevõtte võlakohustuste ülevõtmine ettevõtte osa ülevõtmise eesmärgiks. Üldjuhul ongi varjatud tehingute tegemise põhjuseks soov anda üle vara majandustegevuse jätkamiseks ja jätta kohustused ettevõtte üleandjale ning lõpetada ettevõtte senine tegevus täielikult. Lisaks sellele nähtub viidatud kohtumäärusest, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) võõrandas oma varad põhiliselt 5 Marga Roosikasvatus OÜ-le ja OÜ-le ning ajutise halduri arvamuse kohaselt oli mõlema ostja puhul tegemist võlgniku lähikondsetega (OÜ osas
  44. a märtsis tehtud tehingute puhul). See kinnitab maksuhalduri seisukohta, et kaebaja oli tegelikult teadlik müüja majanduslikust seisundist ning tegemist ei olnud tavapäraste ostu-müügitehingutega, vaid nendega varjati ettevõtte üleandmist, eesmärgiga jätkata senist tegevust nö. puhtalt lehelt ja saada ka maksukasu seeläbi, et arvestati aluseltult sisendkäibemaksu hulka ka OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt esitatud arvetel märgitud summad, mille tulemusena tekkis kaebajal käibemaksu enammakse. Asjaolu, et kaebajale ei müüdud kõiki OÜ-le Nurmus Grupp (likvideerimisel) kuulunud lambaid ning ettevõttele jäi 250 lammast alles, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et tegemist ei olnud ettevõtte üleminekuga, sest ilmselgelt ei saa 250 lammast lugeda varaks, mille olemasolu oleks võimaldanud OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) oma senist tegevust jätkata olukorras, kus
  45. a veebruaris võõrandati kõik OÜ-le Nurmus Grupp (likvideerimisel) kuulunud kinnistud ja
  46. a juunis OÜ-le veel ka põllumajandustehnika ja sõidukid. Kuna OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) käibedeklaratsioonidest ajavahemikul marts kuni juuni 2009 ei nähtunud muud olulist käivet peale OÜ-ga sõlmitud tehingute ning OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) tegevuse lõpetamise kohta tehti otsus 13.08.2009 ja OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) puudus vara isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis ei ole põhjendatud kaebaja väited, et OÜ-l Nurmus Grupp oli võimalik olenemata sõlmitud ostu-müügilepingutest oma senist tegevust jätkata ja seda ta ka tegi. Kaebaja ise ei ole sellekohaste väidete tõendamiseks ühtegi asjakohast lepingut vms. peale vaidlusaluste ostu-müügilepingute maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Uurimispõhimõttest tulenevalt on maksuhaldur OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) kui kolmandalt isikult oma korraldusega kõiki asjakohaseid dokumente küsinud. Kõiki poolte poolt esitatud materjale on maksuhaldur ka otsuse tegemisel analüüsinud ning kuna uurimispõhimõte ei ole absoluutne, ei saa maksuhaldurile ette heita selliste maksukohustust puudutavate dokumentide ja asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida maksuhaldurile ei ole esitatud, mille üle tal ei ole valdust ning mida tal ei ole võimalik riiklikest andmebaasidest või kolmandatelt isikutelt saada.
  47. Kaebaja viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.
  48. a lahendile nr 3-2-1-105-09 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna tegemist ei ole oma olemuselt sarnaste olukordadega. OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt 02.06.2009 (ostu-müügileping nr 090602) OÜ-le üleantud seadmed, masinad ja mehhanismid (dosaator, heinaptess, täisripp-pöördader, haakeriist pallimärkur, haakeriist väetisekülvik, niiduk, vaaluti, haakeriist karjamaa otsekülvik, autoklaav, buldooser, kultivaator jne) ja 05.06.2009 lepinguga (ostumüügilepingnr 090605) üle antud seadmed, masinad ja mehhanismid (haagis Respo 1501, haagis Respo 1351, silokäru, niidulatt, maastur Ford Ranger, veoauto Scania 93-ML, maastur Niva) on lambakasvatusettevõttega seotud ning teenivad selle ettevõtte majandamist. OÜ ja OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) tehingu puhul on tegemist käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p-s 1sätestatud ettevõtte üleandmisega. OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) tegevus jätkus tegelikult OÜ-s samade vahenditega, mida kasutati OÜ-s Nurmus Grupp (likvideerimisel). OÜ lambaid peeti samas loomakasvatushoones, kus pidas lambaid OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel). Loomakasvatushoone kasutajaks on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) asemel OÜ. Masinad ja seadmed, mida OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kasutas loomapidamisel, on läinud üle OÜ kasutusse. OÜ kasutab ka karjamaad, kus omavalitsusega sõlmitud lepingute alusel karjatas lambaid OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel). 6
  49. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tiidu suurfarm koos lammastega on terviklik majandusüksus, mis võimaldab lambakasvatusega tegelemist. Samuti on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt kaebajale üleantud seadmed, masinad ja mehhanismid, mis teenivad lambakasvatusettevõtte majandamist, käsitletavad ühtse majandusüksusena. Ettevõtte ülevõtmise puhul ongi oluline võtta üle kõik need varad, õigused ja kohustused ilma milleta majandusüksuse edasitoimimine ei oleks võimalik. Käesoleval juhul on lammaste ja tehnika ostu-müügitehingud näilikud tehingud ning varjatud tehinguks on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) lambakasvatusega tegeleva majandusüksuse üleandmine OÜ-le. Ettevõtte või selle osa üleminek on oma olemuselt igapäevasest majandustegevusest erinev tehing, mille tulemusel peab ettevõtte üleandja puhul mingi tegevus lõppema ja ettevõtte omandaja puhul algama või kattuma osaliselt või tervikuna ettevõtte omandaja senise tegevusalaga. Kuna antud juhul nii ka toimus, on tegemist ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 lg 2 tähenduses. Arvestades seda, et ettevõtte üleandmisest käivet ei teki, siis puudus OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) õigus vaidlusalustele arvetele käibemaksu lisamiseks ning OÜ-l Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus puudus alus nende arvete põhjal sisendkäibemaksu maha arvata.
  50. 26.02.
  51. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-59358 lõpetati OÜ Nurmus Grupp pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse katteks. Nagu juba varem märgitud, nähtub ajutise pankrotihalduri ettekandest, et OÜ on osade tehingute tegemise momendil olnud pankrotis oleva ettevõtte lähikondne. OÜ juhatus muutus mais
  52. a ja omanik juulis
  53. a.
  54. a augustis alustati makseraskustes ning varatu OÜ Nurmus Grupp likvideerimist. Riigikohus on korduvalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.
  55. a kohtuotsus nr 3-3-1-34-07 p-d 12 ja 13; 25.03.
  56. a kohtuotsus nr 3-3-1-3-09 p 20) oma lahendites leidnud, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tehtud tehing on näilik, tuleb tehingu pooltel endil esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehing on vormistatud vastavalt tehingu majanduslikule sisule. Selliseid tõendeid ei ole kaebaja ega ka OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) maksuhaldurile ega halduskohtule esitanud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu tõttu halduskohtu seisukohaga, et lähtuvalt uurimispõhimõttest on maksuhaldur maksumenetluses kogunud piisavalt tõendeid ning neid kogumis hinnates teinud õige järelduse, et OÜ oli teadlik, et ostu-müügi lepingute vormistamise eesmärgiks oli varjata OÜ Nurmus Grupp (likvideerimise) lambakasvatusega tegeleva majandusüksuse üleandmist OÜ-le.
  57. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, tasu õigusabi eest) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.