Obsah (11)
§ 142§ 187§ 323§ 407§ 444§ 468§ 163§ 174§ 176§ 1741§ 1782-11-53203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 32-34), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud
§ 323lg 2 sätestatud korras 14.novembril 2011 (tl 41).
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Hydroservice (tellija) ja Keskkonnaarenduse OÜ (töövõtja) 21.juulil 2009 tööettevõtulepingu nr 210709, mille p 2.1 kohaselt töövõtja kohustus tegema horisontaalpuurimise tööd Antslas. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli tööde maksumuseks kokku lepitud hinnapakkumises fikseeritud meetri hind ja puurimisprotokollist lähtuv puurimise tegelik pikkus. Antud juhul kujunes lepingu lõplikuks summaks 290 712 EEK (8650,57 €). Lepingu p 4.2 kohaselt esitas töövõtja tehtud tööde kohta akti. Lepingu p 4.2 2
(4)kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 60 kalendripäeva jooksul peale arve saamist. Vastavalt esitatud arvetele on kostjal tasumata 135 352 krooni (8650,57eurot). Lepingu p-le 5.7 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,2 % päevas maksmata summalt, so 197 614,05 krooni (12 629,84 eurot) ajavahemiku 02.11.2009 kuni 01.11.2011 eest, viivitatud päevade arv 730 päeva, viivise summa päevas 17,30 eurot). Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt välja mõista võlg 8650, 57 eurot ja viivis 12 629, 84 eurot. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingust lisaga, teostatud tööde aktid, arved, kostja poolt esitatud garantiikirja ja tõendi arvete ja laekumiste kohta ajavahemikus 31.08.2009-30.11.2011 (tl 7-18). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 635,
- VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõlgnevuse 8 650, 57 euro nõudes rahuldamisele.
- Kohus leiab, et hageja viivise nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ajavahemiku 02.11.2009 kuni 01.11.2011 eest viivis 12 629, 84 eurot. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõudeid kokku põhivõlgnevuse suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis seisuga 01.11.2011 on 12 629, 84 eurot, põhistanud viivise nõuet suuremas ulatuses põhinõudest ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 8 650, 57 eurot. 3
(4)Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
5. Vastavalt
§ 163
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 81 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 81 % ulatuses kostja kanda ja 19 % ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on esitanud
§ 174
1 lg 3 alusel taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja taotlenud välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja poolt kantud menetluskulud. Kohtule esitatud dokumentide põhjal on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1 278, 23 eurot ( tl 6, 30). Kohus rahuldades hagi osaliselt 81 % ulatuses, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1 035,36 eurot. Tulenevalt
§ 178lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtunik: 4
(4)kui