KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2944 Haldusasi Margus Puisi kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 17.09.
- a viivistasu otsuse nr TA-074192 tühistamiseks ja tasutud viivistasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebaja – Tartu Linnavalitsus, esindaja Kaidi Tarros Vastustaja – Margus Puis
- Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsus osas, milles rahuldati Margus Puisi taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Tartu Linnavalitsuselt Margus Puisi kasuks välja esimese astme kohtus kantud õigusabikulud summas 333 eurot ja riigilõiv 15.97 eurot, so kokku summas 348.97 eurot.
- Välja mõista Tartu Linnavalitsuselt 167 eurot Margus Puisi kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks.
- Muus osas jätta Margus Puisi menetluskulud tema enda kanda.
- Tartu Linnavalitsuse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
- novembrini
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M. Puis parkis
- septembril 2010 sõiduki Toyota registreerimisnumbriga XXX XXX Tartus tasulisel parkimisalal B-piirkonnas, Vabaduse puiestee 1A asuvas Turuhoone parklas. AS Ühisteenused parkimiskontrolör vormistas kell 13.40 viivistasu otsuse nr TA-074192 summas 240 krooni, kuna sõidukil oli parkimise algusaeg märgitud mitteüheselt mõistetavana. Kaebaja esitas
- septembril 2010 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide määratud viivistasu otsuse tühistamiseks. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
- oktoobri
- a. korraldusega nr 499 jäeti vaie rahuldamata.
- M. Puis esitas
- novembril
- a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
- septembri
- a viivistasu otsuse nr TA-074192 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuselt kaebaja poolt tasutud viivistasu väljamõistmiseks. Kaebaja arvates on viivistasu otsus motiveerimata. Viivistasu otsuse servale on kõigest märgitud tekst „p. algus kellal mitteüheselt mõistetav“ ning viivistasu otsuse õiguslik põhjendus seisneb parkimiskontrolöri poolt tehtud valikus teha rist kasti, mis käsitleb parkimistasu maksmata jätmist. Seega puudub otsuse adressaadi jaoks loogiline seos faktilise ja õigusliku olukorra vahel. Kaebajale pole kaebuse esitamise ajaks kordagi antud võimalust või viidatud võimalusele tutvuda fotoga, mille parkimiskontrolör väidetavalt tõendusmaterjalina tegi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsusega rahuldati kaebus. Alternatiivselt loetav kellaaeg 14.39 oli parkimiskella paigutamise hetkel tulevikus saabuv kellaaeg ning parkimise kontrollimise hetkel kell 13.40 ei olnud see kellaaeg veel saabunud. Seega on ebamõistlik eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja. Kuna parkimiskellalt alternatiivselt loetav kellaaeg oli käesoleval juhul parkimiskella kontrollimise hetkel veel saabumata, pidi märgitud aeg 13.39 olema kontrollijale arusaadav. Parkimiskella näitu ei saanud pidada selle kontrollimise hetkel üheselt mittemõistetavaks. Kohus nõustub kaebajaga, et antud juhul oli kaebaja poolt seatud parkimiskellalt võimalik tuvastada parkimise algusaeg 13.
- Linnavolikogu määruse kohaselt tekib Turuhoone juures asuvas parklas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kuna kaebaja poolt seatud parkimiskellalt oli võimalik parkimise algusaeg tuvastada, tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus kell 14.
- Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kasuks mõistetakse Tartu Linnavalitsuselt välja tema poolt kantud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) summas 998 eurot ja 7 eurosenti (15, 97 eurot pluss 982,10 eurot). 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kohaldatavaks õigusnormiks on liiklusseaduse § 501 lg 4 (edaspidi LS), mis sätestab seadusandja poolsed tingimused tasuta parkimise õiguse tekkimisele. LS § 501 lg 41 ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvaks õigusnormiks, kuna parkimiskell ei ole käsitletav parkimise õigust tõendava dokumendina. LS § 501 lg 41 kohaldub parkimise õiguse tõendamisel parkimispileti, parkimiskaardi ja parkimisloa puhul. Tasuta parkimise aja kasutamiseks on sõiduki juhile ette nähtud konkreetne kohustus ehk anda teada parkimise alustamise aeg. Käesoleva vaidluse põhirõhk ei asu küsimusel, kas parkimiskell tuleb seadistada täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtete järgi või mitte. Põhiküsimuseks on see, kas järgmisele tunnile osutuva seieriga saab tähistada eelnevat tundi. Eeldus, et parkimiskellale on tahetud digitaalse kella tööpõhimõtete kohaselt märkida kellaaega 14.39, ei ole ebamõistlik. Võimalik on isiku poolt parkimise lõpuaja märkimine, mõne muu kellaaja märkimine osuteid segamini ajades, isiku eksimus kellaajas ja parkija pahatahtlikkus. Eeltoodud võimalused ei ole kontrolöride ja linnametnike poolsed teoreetilised kaalutlused, vaid suhteliselt sagedased juhtumid parkimiskorralduse praktikas. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et märgitud ajaks saab üheselt lugeda 13.
- Halduskohus ei ole põhjendanud menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses, kuigi vastustaja leidis juba kohtuistungil, et need on põhjendamatult suured.
- M. Puis palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et parkimiskella seadmise tingimuste väljaselgitamiseks on halduskohus kohaldanud õigesti LS § 50 1 lg-t 41 ja „Parkimistasu“ määruse § 5 lg-t
- Halduskohus on kooskõlas LS § 501 lg-ga 4 tuvastanud, et vastustaja oli parkimisaja alguse parkimiskella abil teada andnud, mille tulemusena tal tekkis tasuta parkimise õigus ja seega enne tasuta parkimisaja õiguse lõppemist tehtud viivistasu otsus ei olnud õiguspärane. Vaidluse põhiküsimuseks saaks üldiselt olla see, kas parkimiskella seadmisel ja lugemisel tuleb järgida absoluutse täpsusega mehhaanilise kella liikumist või tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt täiskasvanud ja teovõimeline inimene peaks raskusteta suutma märgitud kellaaja tuvastada ka seierite asetuse üldpilti vaadates. Veaulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõttest ja sellele vastavast korrektsest kellaaja märgitusest. Varasemalt on menetluses jõutud järeldusele, et ainsa alternatiivse kellaajana, mida vastustaja seatud parkimiskellalt lugeda saaks, võiks üldse kõne alla tulla 14.
- Seega tuleb kindlaks määrata, kui suur on veaulatus selle kellaaja suhtes. Käesoleval juhul oli veaulatus soovitud kellaaja saavutamiseks 1 kuni 1,5 minutijaotust ning alternatiivse kellaaja saavutamiseks 3,5 kuni 4 minutijaotust. Kuna kella väike seier oli seatud 9 ja 10 minutijaotise vahele, kuigi oleks korrektse tähistuse korral pidanud olema 8 ja 9 minutijaotise vahel, pidi see mõistlikult kella vaatavale isikule siiski kõige enam näima kellaaja 13.39 tähistusena. Vastustaja on istungil üksnes vaidlustanud kaebaja menetluskulude suuruse. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on kaebaja poolt esitatud kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 1 ning Tartu Halduskohtul puudus alus kaebaja menetluskulusid mitte välja mõista. Kohus ei ole rikkunud menetluskulude väljamõistmisega HKMS § 92 lg-t 10 ega § 93 lg-t
- Menetlusdokumentide koostamisele tehtud kulutused on põhjendatud. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Ringkonnakohus tühistab selles osas Tartu Halduskohtu 08.03.
- a otsuse ja mõistab menetluskulud välja ainult 1/3 osas. Ülejäänud osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata
- Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul on parkimiskellal parkimise algusaeg tähistatud üheselt mittemõistetavalt. Sellist seierite paiknemist nagu parkimiskellal (tl 25, 27), kus suur osuti paikneb osuti on 7 ja 8 vahel (rohkem 8 poole) ja väike osuti paikneb 1 ja 2 vahel (rohkem 2 poole), tegelikkuses mehhaanilisel kellal ei esine. Samas nähtub fotolt (tl 27), et väike osuti ei paikne otseselt ka 2 peal, vaid on siiski veidi nihutatud 1 poole ja seega ei ole võimalik sellest välja lugeda muud kella näitu kui 13.
- Seega ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist olukorraga, kus parkimise algusaeg on märgitud üheselt mittemõistetavalt.
- Isegi kui nõustuda sellega, et parkimise alguse kellaaeg on märgitud üheselt mittemõistetavalt, siis teine kellaaeg, mida oli võimalik parkimiskellalt lugeda ei olnud kontrollimise momendil veel saabunud. Seega pidi parkimiskontrollil olema arusaadav, et parkimiskellal on märgitud parkimisaja algusena 13.
- Käesoleval juhul oli kaebaja poolt seatud parkimiskellalt võimalik tuvastada parkimise algusaeg 13.39, mida tõendavad ka fotod (tl 25-27). Ringkonnakohtu arvates on ebamõistlik eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja, kuna õigusaktidest tulenevalt tuleb tähistada just parkimise algusaeg. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna vea eelduse korral parkimiskellalt alternatiivselt loetav kellaaeg oli käesoleval juhul parkimiskella kontrollimise hetkel veel saabumata, saanuks kella kontrollija ühe võimaliku kellaaja - 14.39 - hõlpsalt välistada. Tänu sellele asjaolule ei saa ringkonnakohtu arvates parkimiskella näitu pidada selle kontrollimise hetkel üheselt mittemõistetavaks. Seega ei saa tänu asjaolule, et alternatiivne kellaaeg oli veel saabumata, lugeda parkimise algusaega lõppkokkuvõttes siiski mitmetimõistetavaks. Seetõttu on viivistasu määratud alusetult.
- Ringkonnakohus märgib, et samasugused tehiolud esinesid ka ringkonnakohtu poolt
- oktoobril 2010 lahendatud haldusasjas nr 3-10-
- Ka selles asjas oli isik märkinud väikese seieri asukoha ebatäpselt ja ka selles asjas oli alternatiivselt loetav kellaaeg alles tulevikus saabuv, mistõttu ringkonnakohus leidis, et viivistasu otsus oli tehtud alusetult. Riigikohtu halduskolleegiumi
- jaanuari
- a määrusega asjas nr 3-7-1-3-609 jäeti AS-i Ühisteenused kassatsioonkaebus selle ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata.
- Apellatsioonkaebuses on leitud, et halduskohus on ebaõigesti vastustajalt välja mõistnud kõik kaebaja poolt tasutud õigusabikulud. Vastustaja leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja selle sisu, ei ole õigustatud õigusabikulude väljamõistmine kaebaja poolt taotletud summas. Toimikust nähtuvalt olid halduskohtusse kaebuse esitamisel kaebaja õigusabikulud 998 eurot ja apellatsioonimenetluses olid kaebaja õigusabikulud 501,40 eurot. Seega on kaebaja kahes kohtuastmes osutatud õigusabi eest tasunud kokku 1499,40 eurot, mille tasumist kinnitavad dokumendid on kohtutele esitatud. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et õigusabikulude tasumine selle summa ulatuses ei ole põhjendatud. Sisuliselt on vaidlustatud viivistasu otsust ja 4 arvestades asja mahtu, ei saa õigusabikulusid kaebaja poolt taotletud summas pidada põhjendatuteks. Vastavalt spetsifikatsioonile (tl 44) on halduskohtumenetluses kaebajale osutatud õigusabi 7 tunni ja 7 minuti ulatuses, mis koosneb kohtumisest kliendiga, kaebuse ja kohtuvaidluse teeside koostamisest. Kaebus halduskohtule on esitatud 6-l leheküljel ja teesid 5-l leheküljel. Seejuures tuginevad kohtukõne teesid kaebaja poolt juba varem esitatud seisukohtadele. Arvestades esitatud dokumentide mahtu ja nende sisu ei ole ringkonnakohtu arvates õigustatud õigusabi kasutamine spetsifikatsioonis esitatud mahus. Apellatsioonimenetluses on õigusabi andmiseks kulutatud aeg 3 tundi ja 38 minutit, mis on kulutatud apellatsioonkaebuse koostamisele 10- l lehel. Seal on ära toodud varasem menetluse käik, kohtu põhjendused, apellatsioonkaebuse seisukohad ja kaebaja vastuväited. Põhjendatud õigusabiks on ringkonnakohtu arvates ainult kaebaja vastuväited apellatsioonkaebusele, mille esitamiseks kuluks tunduvalt vähem aega kui on näidatud spetsifikatsioonis. Ringkonnakohus rahuldab selles osas apellatsioonkaebuse ja peab mõlemas kohtuastmes põhjendatud õigusabikulusid 1/3 ulatuses taotletud summast. Seega kuulub Tartu Linnavalitsuselt väljamõistmisele 333 eurot õigusabikulude katteks esimese astme kohtus ja riigilõiv 15.97 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks kuulub väljamõistmisele 167 eurot. Muus osas jäävad kantud õigusabikulud kaebaja enda kanda. Apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv jääb Tartu Linnavalitsuse enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi