← Eesti

3-10-501/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 28. oktoober 2011, Tartu 3-10-501 Sergei Jerini kaebus Viru Vangla ja Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a otsus Sergei Jerini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Jerin Vastustajad Viru Vangla ja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi taotlused täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kõik vanglad läksid üle ühiselt koostatavale menüüle 1. aprillil 2009. Sergei Jerin viibis perioodil 1. aprillist kuni 1. detsembrini 2009 Tallinna Vanglas ning perioodil 1. detsembrist 2009 kuni 15. veebruarini 2010 Viru Vanglas. 2. S. Jerin esitas 15. veebruaril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla ja Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt ei vastanud alates 1. aprillist 2009 kinnipeetavatele jagatav toit, sealhulgas saia- ja leivatooted, ettenähtud kalorsusele. Kaebaja arvates jagatakse kinnipeetavatele halvema kvaliteediga ja umbkaudsete portsjonite tõttu täpselt kindlaks määramata kalorsusega toitu. Suppidesse lisab vangla kalorsuse tõstmiseks võid või rasva, mis jääb pinnale ujuma ning tekitab kaebajale puhitusi. Põhjendatud huvina on kaebaja välja toonud kavatsuse esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõue. 3. Tartu Halduskohus jättis 20. oktoobri 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

  1. a)Tallinna Tehnikaülikooli toitlustusspetsialistide poolt koostatud kinnipeetavate toidumenüüdega on tõendatud, et kinnipeetavatele antav toit vastab nõutud toiduenergiavajadusele. Halduskohtul puudub igasugune kahtlus toidumenüüde toitlustusnormidele mittevastavuse osas.
  2. b)Tõendatud ei ole, et vastustajad oleks toidus õli kasutanud rohkem, kui on tavapärane lähtudes elanikkonna üldistest toitumistavadest.
  3. c)Toidu kvaliteet ja energiavajadus on igapäevaselt tagatud, kuna iga söögikorra eel meditsiiniosakonna ja järelvalveosakonna töötajate poolt läbiviidud kontrollimiste käigus ei ole avastatud puudusi toidu kvaliteedi ja koguse osas. Seega on paljasõnaline kaebaja väide, et ta on täpsustamata kuupäeval saanud putru vähem kui ettenähtud.
  4. d)Vanglatele pagaritoodete tarnijad, AS Lõuna Eesti Pagarid ja AS Kalev Chocolate Factory, peavad hankelepingute kohaselt tagama toodete kvaliteedi vastavuse kehtestatud normidele. Halduskohtul ei ole mingit alust kahtluseks, et tootjate poolt vanglatele väljastatud pagaritooted ei vastaks Eestis kehtestatud toodete kvaliteedinõuetele. Lisaks ei saa vanglad vastutada leiva- ja saiatoodete kalorsuse eest, kuna vastavad riigihanked on korraldanud ministeerium. Riigihangete täitmise raames toodangu kvaliteedinõuetele mittevastavust ei ole järelvalveasutused tuvastanud.
  5. e)Kaebaja poolt esitatud 2010. a suvel vanglas toitlustamist puudutavad toiduained ei saa tõendada vastustajate väidetavat õigusvastast tegevust 2009. aastast kuni 2010. a alguseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
  6. a)Halduskohtu otsus kuulub tühistamisele, kuna kohus on rikkunud mitmeid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses REC

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta asuvaid sätteid ja menetlusnorme. Asjas puudub kohtuistungi protokoll. Kohus andis kaebajale istungil rääkimiseks liiga vähe aega ning ei lasknud tal esitada taotlusi ja arvamusi kõigi kohtuistungi käigus tekkivate probleemide kohta. Kohus keeldus kohtuistungi alguses ette lugemast ja tutvustamast kaebaja esialgset kaebust, millest nähtus vangla rikkumise algusaeg. Kohus ei teavitanud kaebajat kohtuistungi toimumisest 10 päeva enne istungit ning jättis seega kaebajale tagamata võimaluse kohtuistungiks efektiivselt valmistuda.
  1. b)Halduskohus jättis põhjendamatult asja juurde võtmata kaebaja poolt esitatud tõendid – vanglatoidu. Tõend oli asjakohane, kuna toit ja kalorsus, mida vangla pakub, ei muutu.
  2. c)Kohtu tegevus menetluse vältel oli suunatud vangla kaitsmisele ning kohus arvestas vaid vangla poolt esitatud väiteid. Kaebaja taotlused tunnistajate ja ekspertide väljakutsumiseks jäeti rahuldamata.
  3. d)Kinnipeetavate toidumenüü ning leiva- ja saiatootjate hankelepingu kohaselt peavad tootjad ja vanglad tagama vastava kvaliteediga toidu, kuid puuduvad asitõendid, et toit ka faktiliselt vastab nõutud kvaliteedile.
  4. e)Vangla ei ole reageerinud seaduses ettenähtud viisil kaebaja pöördumistele seoses toidu ettenähtud kalorsusele mittevastavusega ning ühtlasi ei ole läbi viidud uurimist.
  5. f)Vanglas pakutavas supis on kaebaja tehtud katsete järgi transrasvu vähemalt 20 grammi. Kaebajale on arusaamatu, kuidas satuvad hernesupi sisse rasvas praetud juurviljad. Seega esitab vangla valeinformatsiooni.
  6. g)Kuna Eestis on kinnipeetavaid rohkem, kui Euroopa Liidu normide järgi ette nähtud, ning Eesti maksab iga limiiti ületava kinnipeetava pealt EL-le trahvi, siis järelikult peab kinnipeetavate suure hulga ja trahvide tõttu ühele kinnipeetavale eraldatav summa olema mitmeid kordi väiksem. 2
  7. h)Kaebaja poolt esitatud andmed toidu kalorsuse kohta pärinevad internetist ja kokaraamatutest ning vangla on kohustatud esitama ametlikud andmed ja eksperdiarvamuse, et kaebaja andmeid ümber lükata.
  8. i)Vangla kinnitus selle kohta, et tarnija täidab toiduainete hankelepingut rikkumisteta, ei saa vastata tõele, kuna terveks 2010. aastaks oli menüüs ette nähtud tatar, mis kallinedes kadus kinnipeetavate toidulaualt juba oktoobris 2010.
  9. j)Kohus rikkus kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjalidega ja toimikuga enne apellatsioonkaebuse kirjutamist.
  10. k)Eesti vanglates antakse kalorsusele mittevastavat toitu, varjatakse toidu kalorsust ja seda, kuidas vangla arvutab välja kalorsusele vastava toidu massi, kuigi kaebajal on subjektiivne õigus veenduda toidu kalorsuses ja massis.
  11. l)Kaebaja kahtleb alates 2010. a novembrist ja hiljem pakutava kartulipüree ja tangainest putrude kvaliteedis. 5. Tallinna Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu põhjendustega ja märgib lisaks järgmist:
  12. a)Kohus on arvesse võtnud kõiki asja materjalide juures olevaid tõendeid, neid analüüsinud ja hinnanud kogumis ning vastastikuses seoses. S. Jerini poolt Tartu Halduskohtule edastatud taotlused tõendite (ümbriku sees posti teel edastatud toiduainete) asja materjalide juurde võtmiseks jäeti õiguspäraselt rahuldamata põhjusel, et asitõendid ei pärine vaidlusalusest perioodist.
  13. b)Halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse norme. Asja materjalide juures on 30. septembril 2010 toimunud kohtuistungi protokoll. Halduskohus teavitas menetlusosalisi kohtuistungi määramisest 30. juuli 2010. a määrusega, mille S. Jerin sai kätte 3. augustil 2010. HKMS § 5 lg-st 1 ja TsMS § 343 lg 2 esimesest lausest tulenevalt peab kohtukutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt 10 päeva. Seega oli kaebajale tagatud võimalus valmistuda kohtuistungiks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus andis kaebajale kohtuvaidluste käigus kõne aega 15 minutit ning kaebaja sai oma taotluste ja arvamuste esitamiseks piisavalt sõna.
  14. c)S. Jerini poolt viidatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 55 ei puutu käesolevasse vaidlusesse ning art-d 6 ja 13 ei ole rikutud.
  15. d)S. Jerini väited tatra kadumise kohta kinnipeetavate menüüst, pakutavat kartulipüreest ning purustatud tangainest pudru kohta puudutavad kinnipeetavate menüüd pärast vaidlusalust perioodi ning ei ole seetõttu asjassepuutuvad.
  16. e)S. Jerini taotlused käesoleva haldusasja juurde materjalide liitmise kohta on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata, kuna haldusasjas on piiritletud vaidlusalune aeg ning kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik esimeses astmes taotleda nimetatud materjalide käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmist. 6. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vangla nõustub halduskohtu põhjendustega ja märgib lisaks järgmist:
  17. a)Halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse norme. Asja materjalide juures on kohtuistungi protokoll. S. Jerinil oli kohtuistungil piisavalt aega ja võimalusi konkreetset kaebust puudutavate taotluste ja põhjenduste esitamiseks. Menetlusnormide rikkumiseks ei saa lugeda asjaolu, et kohus ei pidanud põhjendatuks S. Jerini taotluste rahuldamist või et kohus ei võimaldanud tal esitada küsimusi ja selgitusi, mis olid asjassepuutumatud. Kuna uute põhiväidete ja taotluste esitamine kohtuistungil ei olnud niikuinii võimalik ning juba kirjalikult esitatud väidete üksikasjalik kordamine ei olnud vajalik, siis oli põhjendatud kaebaja rääkimise aja piiramine. 3
  18. b)Kohtuistungi aeg määrati 30. juuli 2010. a määrusega, mistõttu oli S. Jerinil piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Samuti pidi S. Jerin teadma oma kaebuse sisu, sest kaebus oli tema enda koostatud.
  19. c)Kohus on õigesti leidnud, et 2010. a suvel pakutud toiduainetega ei saa kuidagi tõendada toitlustamist ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 15. veebruarini 2010.
  20. d)Kinnipeetavatele pakutavate toiduainete ostmiseks on läbiviidud riigihanked. Toitlustamise kulud on võimalik hoida väiksematena, kuna vajalikud toiduainete hulgad on suured ning riigihangete käigus ei eelistata kõige kallimaid pakkumisi. Toitlustamiseks kuluv summa iseenesest ei näita, et toidu kvaliteet on seetõttu halvem või väiksema kalorsusega. Ka vabaduses on võimalik samasuguseid tooteid osta erinevates kauplustes erineva hinnaga.
  21. e)Toiduainete kalorsus arvestatakse toiduainete keskmise kalorsuse põhjal, mis on märgitud toiduainete pakenditel. Sellest lähtuvalt arvestatakse vastavas programmis toidu kogukalorsus, mis märgitakse menüüsse. Vastustajad on esitanud menüüd, millest nähtub, et toit vastab ettenähtud toiduenergiavajadusele.
  22. f)S. Jerini väited toitlustamise, sh tatra menüüs asendamise ja kartulipüree pakkumise kohta 2010. a oktoobris ja novembris ei puuduta käesolevat kaebust, kuna kaebus on esitatud toitlustamise osas ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 15. veebruarini 2010. Samuti on alati võimalus asendada üks toiduaine teise toiduainega ilma, et sellega halveneks kinnipeetavate toitlustamise kvaliteet.
  23. g)S. Jerinil on õigus esitada kohtule taotlus asja materjalidega tutvumiseks ning kohus korraldab materjalidega tutvumise. Arusaamatuks jääb, kuidas on kaebaja õigusi rikutud.
  24. h)Toidu väljastamisel kinnipeetavatele kaalutakse toit toidujagajate kaalul, mistõttu väljastatakse kinnipeetavatele ettenähtud toiduenergiavajadusega toit.
  25. i)S. Jerin ei ole põhjendanud tema poolt nimetatud materjalide käesoleva asja juurde lisamise vajadust ega selgitanud, miks ei olnud võimalik vastavat taotlust esitada halduskohtule. Põhjendamatu on lisada asja materjalide juurde kaebaja poolt pärast kohtuistungi toimumist vanglale esitatud taotlusi. Samuti on S. Jerini 14. oktoobri 2010. a taotlus vanglale asjasse puutumatu, kuna see ei kajasta vaidlusalust ajavahemikku ning kaebaja ei saa mitte kuidagi ise objektiivselt tuvastada supis sisalduvat rasvaprotsenti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks halduskohus asja läbivaatamisel rikkunud materiaalvõi menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi ei näe ning apellandi sellekohane väide on paljasõnaline. Asjas toimus istung 30. septembril 2010 ning selle kohta on olemas kohtuistungi protokoll (tl 181-184p, kd I). Kaebajale anti võimalus protokolli saamiseks (tl 184p). Nähtuvalt protokollist on kaebajale istungil piisavalt sõna antud. Väidetav kaebuse tutvustamata jätmine kohtu poolt ei saanud ka selle väite paikapidavuse korral kaebaja õigusi rikkuda, kuna nähtuvalt asja materjalidest ja kohtuistungi protokollist pidi kaebajale istungil olema selge, millist asja kohtuistungil arutati. Lisaks nähtub istungi protokollist, et kohtuistungil on kohus teinud ülevaate kaebusest ja kaebuse täiendustest (tl 181p). Ebaõige on S. Jerini väide, et teda ei olnud teavitatud kohtuistungi toimumisest 10 päeva enne istungit. Juba halduskohtu istungil on kaebajale selgitatud, et ta sai kutse 30. septembril 2010 toimunud istungile kätte 3. augustil 2010. Sellises olukorras on kohatu rääkida TsMS § 343 lg-s 2 sätestatud kümnepäevase etteteatamistähtaja rikkumisest. Sellest normist ei tulene kohustust tuletada kaebajale 10 päeva enne istungit meelde istungi toimumist. 4 9. Vanglatoidu tõendina asja materjalide juurde võtmisest keeldumine oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Halduskohus on 6. juuli 2010. a määruses õigesti märkinud, et periood, mil kaebaja kohtule tõendina pakutud toiduained sai, on hilisem kui see periood, mille osas on esitatud kaebus. Seega ei saa need toiduained tõendada seda, milline oli toitlustamine kaebuse esitamisele eelnenud perioodil. Väide, et toit ja toidu kalorsus vanglas ei ole muutunud, on kaebaja poolt esitatud hinnang ja ei saa olla aluseks kohtuasja lahendamisele. Vaidluse all olev küsimus – toidu kalorsus ja kvaliteet – on piisavalt tõendatud muude asjas esitatud tõenditega. Lisaks ei ole kaebaja poolt esitatud üksikud valimid talle väidetavalt pakutud toidust usaldusväärsed, kuna millegagi pole tagatud, et toitu anti kaebajale just sellises, mitte suuremas koguses. 10. Asjakohatu on etteheide, nagu oleks kohus arvestanud vaid vastustajate seisukohti. Vastustajate seisukohtade õigeks ja usaldusväärseks pidamine ei tähenda seda, et kohus oleks vastustajaid kaitsnud. Kaebaja poolt esitatud tunnistajate ja ekspertide väljakutsumise taotluste rahuldamata jätmist on halduskohus põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. 11. Kaebajale soovikohaste tõendite puudumine pakutava toidu kvaliteedi kinnitamiseks ei tähenda, et toit oleks ebakvaliteetne. Kaebaja on pakutava toidu kvaliteedi osas esitanud eeskätt üksnes oma subjektiivsed hinnangud, kuid mitte tõsiseltvõetavaid tõendeid, mis kinnitaksid toidu ebakvaliteetsust. Nagu halduskohus viitas, kontrollitakse toitu pidevalt meditsiiniosakonna ja järelevalveosakonna töötajate poolt. Ei ole usutav, et sellisest kontrollist hoolimata pakutakse kaebajale nõuetele mittevastavat toitu. 12. Kaebaja pöördumistele reageerimata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest on asjas kaebuse esemeks toiduainete kvaliteet ja kalorsus. 13. Kaebaja väide, et ta on tuvastanud enda poolt tehtud katse käigus supis vähemalt 20 grammi transrasvu, ei ole tõsiseltvõetav. Lisaks ei saa rasva olemasolu supi sees pidada õigusvastaseks. Rasv on üldteadaolevalt loomset ja paljude taimset päritolu toiduainete loomulik osa ja samuti kasutatakse seda tihti toidu valmistamisel. Seetõttu on selle olemasolu supis paljude suppide puhul loomulik. Isegi kui kaebaja väide, et supis olid nn transrasvad, oleks paikapidav, ei saa seda olukorda pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole osutanud normile, kust tuleneks tema subjektiivne õigus saada täielikult transrasvavaba toitu. Üksnes kaebaja subjektiivsete maitseeelistuste või soovide olemasolu ei tähenda, et nendega mittekokkulangevate toitude pakkumine vanglas oleks õigusvastane. 14. Apellatsioonkaebuse arutlused kaebaja poolt massiteabevahenditest kuuldud arvudest selle kohta, kui palju on erinevatel aastatel ette nähtud summasid kinnipeetavate toitlustamiseks; et Eestis on kinnipeetavaid üle Euroopa Liidu normide ja et järelikult väheneb ühe kinnipeetava toitlustamiseks kuluv raha; et Eesti peab Euroopa Liidule iga limiiti ületava kinnipeetava eest trahvi maksma on ringkonnakohtu hinnangul oletuslikud, tõendamata ning asjassepuutumatud. Seetõttu ringkonnakohus neil väidetel pikemalt ei peatu. 15. Toidu nõuetekohane kalorsus on, nagu halduskohus õieti märkis, tagatud läbi Tallinna Tehnikaülikooli toitumisspetsialistide poolt koostatud menüü. Toiduportsjoni kalorsuse määramisel lähtutakse toiduainete pakenditel märgitud kalorsusest. Menüü järgimine omakorda on tagatud läbi pideva kontrolli vanglates. Veidi aega enne vaidlusalust perioodi on toitlustusnormide järgimist kontrollitud Viru Vanglas ka Tervisekaitseinspektsiooni poolt 5 ning toitlustamist peeti nõuetekohaseks (tl 30). Kalorsuse nõuetekohasus nähtub ka kinnipeetavate menüüdest (tl 31-36p; 40-46). Kaebaja poolt esitatud ja väidetavalt internetist, abikaasa elukogemusest ja kokaraamatutest pärit arvutused toidu kalorsuse kohta ei sea ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla seda, et toitlustamine on vanglates nõuetekohane. 16. Vastustajatel on kohustus tagada kaebajale kinnipeetavatele ettenähtud toiduratsioonidele vastav toitlustamine kuid, neil ei ole kohustust tagada seda, et kaebaja saaks huvi korral veenduda toidu kalorsuse nõuetekohasuses. Õigustloovatest aktidest sellist subjektiivset õigust kaebajale ei tulene. Kui kaebaja soovib teada talle pakutava toidu täpset kalorsust, on tal võimalik pöörduda ekspertide poole ning lasta neil enda kulul toidu suhtes sellekohane ekspertiis teha. 17. Pärast kaebuse esitamist toimunud muudatused vangla toitlustamises ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjassepuutuvad ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Taotlus nõuda asja materjalide juurde andmed, mis puudutavad kaebaja pöördumist Eesti Arstide Liidu poole ei kuulu rahuldamisele. Nagu ülal märgitud, on kaebuse esemeks üksnes vanglate poolt mittenõuetekohane toitlustamine. Küsimus, kuidas lahendati kaebaja teabenõuet teiste isikute poolt, ei oma siin tähtsust. Haldusasjast nr 3-10-1862 osade materjalide käesoleva asja juurde võtmise taotlus ei kuulu samuti rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid asja õigeks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ka teiste kaebaja poolt esitatud taotluste rahuldamist, mida võib mõista tõendite väljanõudmise taotlusena. Nagu märgitud, on asjas vaidluse all olevad küsimused piisaval võimalikul määral tõendatud ja kaebaja poolt osundatud muud allikad ei saa kuidagi vaidluse all olevaid küsimusi täiendavalt tõendada aidata. 18. Apellandi poolt 20. oktoobril 2011 esitatud seisukohtade osas märgib ringkonnakohus, et kui S. Jerin ei nõustu ringkonnakohtu poolt läbi viidud menetlusega, on tal võimalik sellekohased väited esitada kassatsioonkaebuses. Maili Lokk Agu Timmi 6 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.