← Eesti

3-10-1545/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1545 Haldusasi David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla 10.02.
  2. a käskkirja nr 6.-3/253-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – David Maisurjants Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  6. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. detsembri
  8. a otsus.
  9. Teha asjas uus otsus, millega jätta David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla
  10. veebruari
  11. a käskkirja nr 6.-3/253-D tühistamiseks rahuldamata.
  12. Jätta Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  13. Viru Vangla 10.02.
  14. a käskkirjaga nr 6.-3/253-D määrati kinnipeetav David Maisurjantsile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja 4 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lõhkus D. Maisurjants 10.01.2010 kella 15.40 ajal Viru Vangla 8 eluhoone 10 eluosakonna kambris nr 8248 pidevalt vastu elukambri ust ja selle toiduluuki, mille tagajärjel toiduluugi lukk ei töötanud enam korrektselt. D. Maisurjants kandis karistuse ära ajavahemikul 12.02.2010-19.02.
  15. 22.02.2010 esitas D. Maisurjants vaide Viru Vangla 10.02.
  16. a käskkirja nr 6.-3/253-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid Viru Vangla ei lahendanud vaiet tähtaegselt.
  17. 14.06.2010 esitas D. Maisurjants Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.02.
  18. a käskkirja nr 6.-3/253-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja temale määratud karistusega, kuna karistuse aluseks olevad tõendid on oletuslikku laadi ja kaebajale süüks pandud tegu ei saa lugeda tõendatuks. HALDUSKOHTU LAHEND
  19. Tartu Halduskohus tühistas 21.12.
  20. a otsusega Viru Vangla 10.02.
  21. a käskkirja nr 6.-3/253-D. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla vanglaametnikud faktiliselt tõendanud toiduluugi luku lõhkumist D. Maisurjantsi poolt. Kaebaja märkis 22.02.
  22. a vaides, et 12.01.2010 avas valvur A. Nutonen kambri nr 8248 toiduluugi, mis töötas raskusteta. 13.01.2010 pöördus kaebaja enda sõnul inspektor-kontaktisik Õ. Reivardti poole küsimusega, et kui tema lõhkus 10.01.2010 toiduluugi luku ära, siis ei peaks see töötama ka 13.01.
  23. Inspektor-kontaktisik seda väidet ei kontrollinud. 10.01.2010 viibisid kambris nr 8248 kinnipeetavad J.R. ja D. Maisurjants. Sama päeva õhtusel toidujagamisel ei avanenud toiduluuk, küll aga avanes luuk järgmise päeva hommikusöögi ajal. Seega puuduvad tõendid, et toiduluugi lukk ei tööta just kaebaja süül. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid, et kaebaja teadlikult ja tahtlikult lõhkus ära toiduluugi luku, sest kaebaja sõnul see töötas ja keegi pole lukku korda teinud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  24. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.12.
  25. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et 10.01.2010 keeldus D. Maisurjants seletusi andmast ja selle kohta vormistati akt. 13.01.2010 andis D. Maisurjants kirjaliku seletuse, märkides, et 12.01.2010 hommikul avanes toiduluugi lukk esimese korraga, kuid seletusest ei nähtu, et kinnipeetav oleks palunud kontrollida inspektor-kontaktisikul toiduluugi luku korrasolekut 13.01.
  26. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks väite toiduluugi luku korrasolekust esitanud juba distsiplinaarmenetluses, kuid tema väide jäeti menetleja poolt tähelepanuta. Inspektorkontaktisik ei saanud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kontrollida väidet, mida ei esitatud. 10.01.2010 ettekandes nr 119 märkis vanemvalvur, et kaebaja poolt pideva uksele tagumise tõttu ei tööta toiduluugi lukk enam korrektselt. Ka 11.01.2010 hommikusöögi ajal avanes toiduluugi lukk, kuid selle avamine oli raskendatud. Isegi kui toiduluugi lukku oli võimalik raskustega avada pärast 10.01.2010 ei tähenda see, et kaebaja 10.01.2010 distsipliinirikkumist toime ei pannud ja teda ei tohtinud distsiplinaarkorras karistada. Asjasse puutumatu on kaebaja väide, et keegi ei käinud tema nähes toiduluugi lukku parandamas. Julgeolekukaalutlustest lähtuvalt võidi kambri uksel asuva toiduluugi riket parandada ajal, kui kinnipeetavaid kambris ei viibinud. Halduskohtu seisukohtadest ei ole aru saada, kas kohus asus seisukohale, et D. Maisurjants ei ole süütegu toime pannud või pani selle siiski toime, kuid tõendatud ei ole tahtlus. Viidates VangS §-le 63 ei pidanud distsiplinaarkaristuse määramiseks koguma tõendeid tahtluse tuvastamiseks.
  27. D. Maisurjants märkis vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele, et distsiplinaarmenetlus tema suhtes fabritseeriti ja algatati fiktiivsetel asjaoludel ning sellega rikkus vangla 2 õiguskorda. Võimalik, et toiduluugi lukku kontrolliti, kuid seejärel varjati, et lukk töötab ning seetõttu on ettekanne nr 119 fabritseeritud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.12.
  29. a otsus tuleb tühistada ning Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab D. Maisurjantsi kaebuse rahuldamata.
  30. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 26-28) määrati Viru Vangla 10.02.
  31. a käskkirjaga nr 6.-3/253-D kaebajale VangS § 67 p-des 1 ja 4 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebaja on määratud karistuse ära kandnud. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 8.1.6 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse ja kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta tagus 10.01.2010 kella 15.40 paiku vastu oma elukambri (kamber 8248) uksel asetsevat toiduluuki, mille tagajärjel toiduluugi lukk enam korrektselt ei töötanud. Toiduluugi luku lõhkumine on ringkonnakohtu hinnangul vastuolus VangS § 67 p-des 1 ja 4 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada.
  32. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjendusega, et Viru Vangla pole tõendanud toiduluugi luku lõhkumist just D. Maisurjantsi poolt, sest kambris nr 8248 viibis ka kinnipeetav J.R. ning kaebaja väidete kohaselt oli 12.01.2010 ja 20.02.2010 võimalik toiduluuki ja selle lukku siiski avada. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole halduskohtu hinnangul kogutud tõendeid ka selle kohta, et kaebaja lõhkus toiduluugi luku ära teadlikult ja tahtlikult. Lähtudes distsiplinaarmenetluse materjalidest (tl 26-47) ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
  33. D. Maisurjantsi poolt toime pandud distsipliinirikkumist tõendavad nii Viru Vangla vanemvalvur Ü. Soomlaisi ettekanne nr 119, 01.02.2010 täiendav seletuskiri ettekandele nr 119, vanglateenistuse ametniku A. Lubergi 28.01.
  34. a seletuskiri, ka D. Maisurjantsi enda 13.01.
  35. a seletuskiri ja ka 10.01.
  36. a teade toiduluugi rikke kohta (tl 33, 35, 42, 43, 45). Nimetatud materjalidest nähtub, et 10.01.2010 kella 15.40 paiku tagus just kaebaja Viru Vangla 8 eluhoone 10 eluosakonna kambris nr 8248 pidevalt vastu kambri ust ja selle toiduluuki. Selle tagajärjel ei töötanud toiduluugi lukk enam korrektselt ning kambri kontrollimisel ja sama päeva õhtusel toidujagamisel ei olnud võimalik toiduluuki enam avada. Kambri kontrollimiseks ja toidu kambrisse andmiseks tuli avada kambri uks. Ü. Soomlaisi ja A. Lubergi seletuskirjade kohaselt kuulsid nad kambri nr 8248 uksel oleva toiduluugi lõhkumist ja avasid kambri ukse, mille taga seisis D. Maisurjants, kes oli väga ärritatud ja nõudis kõrgendatud hääletoonil võimalust helistada. Kui kinnipeetavalt küsiti, miks ta lõhub kambri ukse toiduluuki, vastas viimane, et ta tahab helistada avalduses kirja pandud ja talle sobival ajal ning sellepärast lõhubki. Kinnipeetavale selgitati, et tulenevalt vajadusest teostada läbiotsimine teistes vangla eluosakondades, kuhu olid kaasatud ka selle korruse valvurid, lükkus helistamine edasi ja seda hakatakse kinnipeetavatele võimaldama 3 mõnevõrra hiljem. D. Maisurjants sai 10.01.2010 helistada umbes 16.
  37. Kuna kaebaja uksel asuva toiduluugi lõhkumist ei lõpetanud ja selgus, et nimetatud tegevuse tulemusena toiduluuki sel päeval enam avada ei saanud, küsiti kaebajalt ka kirjalikku seletust selle kohta, miks ta toiduluugi luku ära lõhkus, kuid kinnipeetav keeldus 10.01.2010 sellekohast seletust andmast (tl 33, 47). 13.01.2010 antud seletuses (tl 35) ei eita D. Maisurjants seda, et kui tal 10.01.2010 kella 15.00 paiku helistada ei võimaldatud, asus ta koridoris liikumist kuuldes vastu kambri ust „koputama“, et tal helistada lastaks ja kuna seda ei tehtud, siis „koputas“ ta kambri ukse vastu edasi, pärast mida anti talle seletuskirja blankett ja kästi kirjutada seletus selle kohta, miks ta ukse peale tagumisega lõhkus ära toiduluugi luku. Samuti ei eita kinnipeetav oma seletuses seda, et sama päeva õhtul avati toidu jagamiseks kambri uks, kuigi tavaliselt jagatakse toitu läbi uksel asuva toiduluugi, sest toiduluugi lukk oli katki. Ka kinnipeetava väide, et järgmisel hommikul sai toiduluuki juba avada, ei tähenda seda, et antud juhul kaebajapoolset rikkumist ei toimunudki. Selle kohta, et järgmisel hommikul toiduluuk kambri nr 8248 uksel siiski lahti saadi, on valvur A. Luberg 28.01.
  38. a seletuskirjas märkinud, et järgmisel hommikul saadi toiduluuk siiski raskustega lahti, kuid luuki võtmega avades oli endiselt tunda, et see ei avane nii hõlpsalt kui varem. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 45) on valvur Ü. Soomlais 10.01.2010 kell 18.44 ka vangla majandusosakonda e-maili teel teavitanud sellest, et kambri nr 8248 toiduluugi lukk ei tööta. Ringkonnakohtu hinnangul puudunuks valvuril alus teavitada selliste rikete kõrvaldamisega tegelevat osakonda samal päeval pärast vaidlusaluse intsidendi toimumist kambri toiduluugi luku rikkest, kui kambri nr 8248 toiduluuk ja selle lukk pärast kaebaja tegevust endiselt korrektselt avanenud oleks. 21.01.
  39. a õiendi kohaselt keeldus 10.01.2010 kaebajaga ainsana ühes kambris olnud J.R. juhtunu kohta omapoolset seletust andmast (tl 44). Kuna ajavahemikul 13.01-14.01.2010 omapoolsed seletuskirjad (tl 37-41) kirjutanud kinnipeetavad, kes väidavad oma seletuskirjades, et valvur Ü. Soomlais ise provotseeris oma käitumisega D. Maisurjantsi, ei viibinud 10.01.2010 kella 15.00-16.00 paiku kaebajaga koos kambris nr 8248 ega ka vabalt sama korruse eluosakonnas või koridoris, vaid olid suletud oma kambritesse (tl 42), siis on Viru Vangla põhjendatult neid seletuskirju vaidlusaluses käskkirjas ja ka distsiplinaarmenetluse protokollis käsitlenud, kuid jätnud õigesti ebausaldusväärsete tõenditena arvesse võtmata. Lisaks sellele ei lükka ka nimetatud seletuskirjade sisu ümber distsiplinaarmenetluse käigus väljaselgitatud asjaolu, et 10.01.2010 kella 15.40 paiku tagus kaebaja Viru Vangla 8 eluhoone 10 eluosakonna kambris nr 8248 pidevalt vastu kambri ust ja selle toiduluuki, mille tagajärjel toiduluugi lukk ei töötanud enam korrektselt. 13.01.
  40. a seletuskirjas ega ka muus dokumendis, mis seostuks distsiplinaarmenetluse läbiviimisega, ei ole kaebaja märkinud, et ta palus temalt seletuse võtnud inspektorkontaktisikul 13.01.2010 kontrollida, kas kambri ukse toiduluuk töötab või ei, ning et vanglatöötaja jättis seetõttu olulise asjaolu välja selgitamata. Sellise väite on kaebaja esmakordselt kirja pannud alles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale esitatud vaides (tl 49), mida seetõttu ei olnud vanglal võimalik distsiplinaarmenetluse käigus kontrollida. Lisaks sellele ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja 13.01.2010 tõesti sellise nõude temalt seletust võtma tulnud vanglaametnikule esitas. Eeltoodu tõttu on alusetu ka halduskohtu etteheide vanglale selle kohta, et jättes täitmata kinnipeetava nõude kontrollida 13.01.2010 seisuga seda, kas kambri toiduluuk töötab või mitte, rikuti Viru Vangla kodukorra p 25.
  41. Nimetatud kodukorra punkt reguleerib distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja sätestab, et distsiplinaarrikkumist menetlev ametnik viib menetluse läbi võimalikult kiiresti, selgitades menetletavas asjas välja olulise tähtsusega asjaolud ning kogub selleks omal algatusel tõendeid.
  42. Mis puudutab halduskohtu väidet, et vastustaja pole kogunud tõendeid selle kohta, kas kaebaja lõhkus toiduluugi luku ära teadlikult ja tahtlikult, siis ei ole ka see vaidlusaluse haldusakti tühistamise aluseks. Nimelt on Riigikohus oma 21.06.
  43. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 märkinud, et VangS § 63 alusel saab distsiplinaarkaristust määrata ka 4 distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest ning distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja tagus 10.01.2010 kella 15.40 paiku eluosakonna kambris nr 8248 pidevalt vastu kambri ust ja selle toiduluuki ärritatuna sellest, et teda juba kell 15.00 helistama ei viidud, mille tagajärjel toiduluugi lukk ei töötanud enam korrektselt. Sellise tegevuse puhul, mis jätkus ka pärast seda, kui kinnipeetav esimest korda valvuriga rääkida sai, pidi kaebaja vähemalt ette nägema, et pideva toiduluugi tagumise tulemusena võib luuk või selle lukk puruneda või deformeeruda selliselt, et toiduluuki ei ole võimalik vahetult pärast sellist tegu või ka mõne aja jooksul enam korralikult või üldse mitte avada. Seega on kaebaja kõnealuse distsiplinaarsüüteo toime pannud vähemalt hooletusest.
  44. Toimiku materjalidest nähtuvalt teavitati kaebajat menetluse alustamisest (tl 34) ning anti talle võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja 13.01.2010 ka tegi. Menetleja on ringkonnakohtu hinnangul selgitanud välja kõik olulise tähtsusega asjaolud ja kogunud nende kohta ka tõendeid, koostas kõiki olulisi asjaolusid ja usaldusväärseid tõendeid arvestades 05.02.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebuse esitaja on protokolliga tutvunud 09.02.2010 ja ei ole sellele vastuväiteid ega täiendavaid selgitusi esitanud. 10.02.2010 vormistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6.-3/253-D, milles on põhjalikult ja piisavalt analüüsitud nii kaebaja kui ka vanglateenistujate seletusi ning muid asjakohaseid tõendeid. Ka kaebajale karistuse määramisel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega (5 varasemat karistust, 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seega oli kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane, sest kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.
  45. Kuna Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleks HKMS § 92 lg 1 alusel vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) kaebajalt vangla kasuks välja mõista. Arvestades seda, et D. Maisurjants oli esimese astme kohtus vabastatud riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu, jätab ringkonnakohus Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud HKMS § 92 lg 10 alusel Viru Vangla kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.