3-10-2162/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2162 Haldusasi Alvar Ottokari kaebus Ida Prefektuuri 24.05.
2. a käskkirja nr 39d ja Politsei-ja Piirivalveameti 26.07.
3. a vaideotsuse nr 1.507/30098 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alvar Ottokari apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
6. september 2011 Menetlusosalised Kaebaja – Alvar Ottokar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet ning Ida Prefektuur, esindaja Agne Niido RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
7. veebruari
8. a otsus ja teha uus otsus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 24.05.
9. a käskkiri nr 39d ning Politsei- ja Piirivalveameti 26.07.
10. a vaideotsus nr 1.5-07/
11. Välja mõista Ida Prefektuurilt 31.94 (kolmkümmend üks eurot ja 94 senti) Alvar Ottokari kasuks halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
12. novembrini
13. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
14. A. Ottokari karistati 24.05.
15. a käskkirjaga nr 39d distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt ületas kaebuse esitaja 23.04.2010 politseisõidukit Škoda Superb juhtides Tallinn-Narva maanteel ja ajavahemikul 18.27 kuni 19.46 pidevalt ja kestvalt lubatud sõidukiirust, kasutades seejuures sinist vilkurit, kuigi tal puudus vajadus täita kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid.
16. A. Ottokar esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse 24.05.
17. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vilkurite kasutamisega ei kaasne alati kiiruse ületamist, kuna alarmsõiduki juht peab tagama liikluse ohutuse. Kaebaja on kohtule eelnevalt esitanud tõendid selle kohta, et kiirust ei ületatud pidevalt. Seda kinnitab ka R.V. 30.04.
18. a ettekanne, et ta ei jälginud kogu aeg sõitu ning tukkus tagasiteel, kuna oli väsinud. Kui isik tukastab sõiduki kõrvalistmel, siis pole ta ka võimeline andma hinnangut sõidukiiruse osas. Kaebaja ei eita kiiruse ületamist, kuid seda tegi ta seoses tööülesannete täitmisega. Usaldusväärseks ei saa pidada e-politsei poolt fikseeritud kiirusenäite. Distsiplinaarmenetluses rikuti menetlusnorme, kuna protokollis puudub tõendite analüüs. Käskkirjast ei ilmne, kuidas siniste vilkurite kasutamine mõjutas avalikkuse hinnangut politsei suhtes. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvus kaebuse esitaja 21.05.2010, kuid distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vormistatud 20.05.
19. Seega on isik jäetud ära kuulamata enne karistuse määramist. Karistuse määramisel on ametnikke koheldud ebavõrdselt. HALDUSKOHTU LAHEND
20. Tartu Halduskohtu
21. veebruari
22. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et juhtides 23.04.2010 Tallinn-Narva maanteel politseisõidukit, ületas ajavahemikul 18.27 - 19.46 pidevalt ja kestvalt lubatud sõidukiirust, kasutades seejuures sinist vilkurit ilma vajaduseta täita kiireloomulisi ametivõi tööülesandeid Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 47 lg 1, § 71 lg 1 p 1 ja politsei heade tavade ja kommete eeskirja p-de 10, 52 ja 55 nõudeid, millised sätestavad, et oma tegevuses juhindub politsei eetilistest põhiväärtusest, rakendades neid praktikas iga päev; politseiteenistujad on oma tööandja väärikad esindajad nii tööl kui ka väljaspool tööaega, juhindudes oma tegevuses politsei põhiväärtustest ja eesmärkidest; politseiteenistuja suhtleb ja käitub viisil, mis äratab inimestes usaldust tema isiku vastu ning lugupidamist tema ameti ja riigi vastu. Kaebaja ei täitnud kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid, mistõttu ta kasutas sinist vilkurit seadusevastaselt, luues selliselt tegutsedes näilise õiguse maksimaalse lubatud sõidukiiruse ületamiseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviija andis käskkirja tutvustamise käigus selgitusi, millise rikkumisega on tegemist ja milline oli isiku keskmine sõidukiirus, samuti milline oli kiirus teatud erinevatel teelõikudel ja suurim sõidukiirus. Ka on kaebaja väited vastuolulised, sest ta kinnitab, et käskkirjast on aru saada, et tegemist on kestva rikkumisega, kuid samas heidab ta menetlejale ette, et rikkumise asukohta ei ole kindlaks tehtud. Käesoleval juhul ei ole keskmise kiiruse arvestamine vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse raames aktuaalne, kuna isikut ei karistatud liiklusseaduses sätestatud rikkumise eest, vaid selle eest, et politseisõidukite kiiruse ületamise tõttu on riivatud avalikkuse õiglustunne ja ühtlasi ka Eesti politsei maine. Kiiruse ületamine on tõendatud faktipõhiselt. Kaebajat karistati selle eest, et Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhina lasus kaebajal vanemkomissarina kõrgendatud vastutus. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et talle jääb arusaamatuks, milles seisnes tema rikkumine. Käskkirjas on üheselt välja toodud, milles kaebaja rikkumine seisnes, milline oli distsiplinaarkaristuse aluseks võetud põhirikkumine ja milliseid rikkumisi on arvestatud täiendavalt kirjeldava ja iseloomustava asjaoluna. Kaebaja põhirikkumine oli enam kui üks tund kestnud 2 sõidukiiruse ületamine ja seejuures vilkurite põhjendamatu kasutamine, millega ta diskrediteeris politsei mainet. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23. A. Ottokar esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
24. veebruari
25. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kodanik A.I. pööras oma e-mailis just tähelepanu asjaolule, et politseisõidukid ületasid kiirust ning ei kasutanud selleks siniseid vilkureid. Seega pole halduskohtu järeldus põhjendatud ning puuduvad tõendid selle kohta, et A.I. oleks edastanud info politseisõiduki kohta, mis kasutas siniseid vilkureid. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja tutvustamisel ei maininud menetluse läbiviija kordagi seda, et politseisõiduki kiiruseks oli fikseeritud 186 km/h. Keskmise sõidukiiruse kohta ei mainitud ühtegi sõna. Samuti ei ole distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirjas märget, et kaebuse esitaja oleks tutvunud eraldi tabeli vormis kiiruseületamistega. Kohus on selle jätnud tähelepanuta ning leidnud, et antud juhul on kiiruse ületamine tõendatud faktipõhiselt. Kui andmebaasides esineb anomaaliaid kiiruse ületamiste kohta, siis ei ole sellised andmed usaldusväärsed ning pole võimalik tõendada kiiruse ületamisi faktipõhiselt. 23.04.2010 ajavahemikul 18:38:20 kuni 18:42:30 oli sõidukiirus 0 km/h s.o. 4 minutit ja 10 sekundit. Samas on igati loogiline, et taolise ajavahemiku jooksul võis e-politsei seade fikseerida ka kõrgeid kiiruseületamisi. Kairi andmebaasi väljavõtte alusel on nähtav, et kiiruse ületamine on fikseeritud lünklikult ning ajaliselt ühe sekundi jooksul on fikseeritud mitu kiirusenäitu, mis on ebaloogiline. Seega ei ole leidnud kinnitust vaideotsuse seisukoht, et e-politsei seadmed on usaldusväärsed. Vastavalt Politsei-ja Piirivalveameti 01.01.2010.a käskkiri nr 9 „Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi kinnitamine“ punkt 33 kohaselt koostab menetleja kokkuvõtte, milles märgib distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid ja nende analüüsi. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes pole toodud tõendite analüüsi, millega on rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme. Tõendite analüüsis oleks tulnud kajastada, milliste tõenditega on konkreetne rikkumine tõendatud. Samuti oleks tõendite analüüsist pidanud tulenema, millised tõendid on keskmise kiiruse arvutamisel aluseks võetud ning milliste andmete põhjal on keskmine kiirus välja arvutatud. Kõik korrakaitsepolitseinikud kasutavad siniseid vilkureid õigusrikkumise vormistamise ajal. Juhul, kui siniste vilkurite kasutamine diskrediteerib politsei mainet, nagu halduskohus oma otsuses leidis, siis iga kord, kui teostatakse operatiivsõitu ning kasutatakse eriseadmeid, kahjustatakse ametiasutuse mainet. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb kõiki ametnikke kohelda võrdselt, olenemata ametniku positsioonist ning teenistusastmest. Antud juhul oli kaebuse esitajal samuti eelnevalt laitmatu teenistuskäik nagu teistel politseiametnikel, kellele karistust ei määratud. Seega on karistuse määramisel koheldud ametnikke ebavõrdselt. Halduskohus ei ole seda oma otsuses aga arvestanud.
26. Ida Prefektuur palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebajale karistuse määramisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaatamata asjaolule, et kaebaja autot ei olnud kodaniku poolt märgitud sõidukite seas, oli ta siiski üks sõidukijuhtidest, kes oluliselt kiirust ületas. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ületas sõidukiirust, sest muidu puudus vajadus vilkurite kasutamiseks. Kaebajal oli võimalus distsiplinaarmenetluse käigus anda seletusi. Vastustaja ei ole rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme. Arvandmete esitamine ei olnud selline kiireloomuline ülesanne, mis oleks õigustanud vilkurite kasutamist. Vaideotsuse tühistamise nõue on põhjendamatud, kuna sellise nõude esitamist seadus ette ei näe. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarkaristuse käskkiri oli koostatud enne distsiplinaarmenetluse lõppu. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.
29. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Ida Prefektuuri 24.05.
30. a käskkirja nr 39d ning Politsei- ja Piirivalveameti 26.07.
31. a vaideotsuse nr 1.5-07/
33. Politsei- ja piirivalve seaduse (edaspidi PPS) § 86 lg 2 alusel on politseiametniku distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda süüliselt toimepandud vääritu tegu, millega diskrediteeritakse politseid.
34. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajale ette heidetud seda, et 23.04.2010 TallinnNarva maanteel politseisõidukit juhtides ei täitnud kaebaja kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid, millest tulenevalt kasutas ta sinist vilkurit põhjendamatult ja seadusevastaselt, luues selliselt tegutsedes näilise õiguse maksimaalse lubatud kiiruse ületamiseks. Oma süülise käitumisega rikkus A. Ottokar LS § 47 lg 1, § 71 lg 1 p 1 ning politsei heade tavade ja kommete p-de (käskkirjas ekslikult §-de)
35. 52 ja 55 nõudeid, millega pani toime PPS § 86 lg-s 2 sätestatud distsipliinirikkumise. Karistuse mõistmisel arvestati ka seda, et distsipliinirikkumine on pälvinud avalikkuse tauniva hinnangu.
36. Riigikohtu halduskolleegium on 25.11.
37. a lahendi nr 3-3-1-70-03 p-s 15 leidnud, et diskrediteerimisega on tegemist üksnes siis, kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse kriteeriumi sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuivõrd taunitav oli tegu lähtudes üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja usaldusväärsust.
38. Haldusasja materjalidest nähtuvalt alustati distsiplinaarmenetlust seoses A.I. i kaebusega, mille kohaselt 23.04.
39. a sõitis ligi 10 politseiautot Kuusalust läbi hinnanguliselt kiirusega 110-120 km/h ja nad ei kasutanud vilkureid. Samas on asja materjalidega tuvastatud, et kaebaja oma teenistusautoga nende autode hulgas ei liikunud ja seega ei ole kodaniku avaldus seotud tema poolt toimepandud distsipliinirikkumisega.
40. Juba varem viidatud Riigikohtu lahendi p-s 16 on leitud, et ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist ning vastutuse tekkimiseks on vajalik põhjuslik seoses ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel.
41. Antud juhul on kaebajale ette heidetud vaid seda, et ta kasutas põhjendamatult siniseid vilkureid ja ületas lubatud sõidukiirust. Samas ei ole see kuidagi seotud distsiplinaarmenetluse aluseks olnud avalikkuse tauniva hinnanguga. Pealegi ei järgne vilkurite kasutamisele ja sõidukiiruse ületamisele, isegi kui see toimub õigusvastaselt, ringkonnakohtu arvates avalikkuselt politseiasutuse mainet ja usaldusväärsust kahjustavat hinnangut, kuna avalikkus pole üldjuhul teadlik sellest, et vilkurite kasutamine ja sõidukiiruse ületamine toimub õigusvastaselt. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et politseiasutuse maine langes tegelikult ja oluliselt A. Ottokari poolt toimepandud väidetava rikkumise tõttu. Kuna tõendamist ei ole leidnud politsei diskrediteerimine, siis tuleb vaidlustatud käskkiri sellel alusel tühistada. 4
42. Kaebajale on vaidlustatud käskkirja alusel süüks pandud LS § 71 lg 1 p 1 rikkumist. LS § 71 lg 1 p 1 kohaselt on eritalituse sõiduk kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk). Seega on selles toodud ainult alarmsõiduki definitsioon. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja käsutuses oleva auto puhul oli tegemist alarmsõidukiga. LS § 71 lg 2 sätestab, et alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib eirata ametiülesannete täitmisel käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust. Sisuliselt on kaebajale ette heidetud LS § 71 lg 2 rikkumist, kuid samas ei ole teda selle eest karistatud. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Antud juhul on haldusaktis ära näidatud küll selle andmise faktiline alus (sisse lülitatud sinise vilkuri kasutamine ja sõidukiiruse ületamine), kuid sellele antud õiguslik kvalifikatsioon on vale, kuna kaebaja ei ole LS § 71 lg 1 p-s 1 ettenähtud rikkumist toime pannud. Riigikohtu halduskolleegium on 30.04.
43. a lahendi nr 3-3-1-10-09 p-s 9 leidnud, et juba ühe süüteo alusetu omistamine kaebuse esitajale võis mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust ning ka ainuüksi sel põhjusel, sõltumata muude käskkirjas väidetud süütegude tõendatusest, on käskkirjas langetatud kaalumisotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele. Seega kuuluks vaidlustatud käskkiri tühistamisele ka sellel alusel.
44. Kuna käskkiri tühistatakse, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta e-politsei seadmete andmete usaldusväärsuse ja distsiplinaarmenetluse käigus toimunud väidetavate rikkumiste kohta, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
45. Ida Prefektuuri 24.05.
46. a käskkirja nr 39d tühistamisega seoses kuulub tühistamisele ka Politsei- ja Piirivalveameti 26.07.
47. a vaideotsus nr 1.5-07/
49. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud taotluse kaebuse rahuldamise korral mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud. Kaebaja menetluskuludeks halduskohtus oli riigilõiv 250 krooni (15.97 eurot) ja ringkonnakohus riigilõiv 15.97 eurot. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb Ida Prefektuurilt välja mõista 31.94 eurot A. Ottokari kasuks kantud menetluskulude katteks. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi