← Eesti

3-10-1737/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1737 Haldusasi OÜ Setotalo kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 03.02.
  2. a käskkirja nr 13-6/199 ja 03.06.
  3. a vaideotsuse nr 13-4/82 tühistamiseks ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. detsembri
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Setotalo, esindaja advokaat Tambet Toomela Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
  6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  7. Tühistada Tartu Halduskohtu 20.12.
  8. a otsus osas, millega mõisteti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Setotalo kasuks välja menetluskuludena 36 250 krooni e. 2316,80 eurot.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Setotalo kasuks esimese astme kohtus kantud kulude hüvitamiseks välja 1166,38 eurot.
  10. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.12.
  11. a otsus muutmata.
  12. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. RESOLUTSIOON EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  13. 21.09.2009 esitas OÜ Setotalo Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse toetuse saamiseks Värska valda Podmotsa külla puhkemaja ehitamiseks. PRIA peadirektori 03.02.
  14. a käskkirjaga nr 13-6/199 jäeti OÜ Setotalo taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja oli esitanud valeandmeid. PRIA leidis, et puhkemaja ehitamise põhiprojekti tiitellehe kohaselt oli projekti koostanud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Nimetatud äriühing aga selgitas PRIA-le, et ei ole projekti koostanud ja projekti eest ei vastuta. Projekti koostas T.R. , kes töötab Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ-s, kuid ta ei vasta ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 41 lg-s 1 kehtestatud nõuetele, kuna ei oma majandustegevuse registri registreeringut. PRIA 03.06.
  15. a vaideotsusega nr 13-4/82 jäeti OÜ Setotalo esitatud vaie rahuldamata.
  16. 05.07.2010 esitas OÜ Setotalo Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 03.02.
  17. a käskkirja nr 13-6/199 ja 03.06.
  18. a vaideotsuse nr 13-4/82 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus põhjendatud ega seaduslikud. Kaebaja ei ole väitnud, et projekti koostas Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Seega ei ole esitatud PRIA-le ka valeandmeid. Eksituse tõttu on projekti tiitellehel kasutatud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ blanketti, kuna projekti koostaja T.R. on selle firma töötaja. PRIA tõlgendas eksitust vääralt valeandmete esitamisena. Kaebaja tellis ehitusprojekti ja sai selle alusel Värska Vallavalitsuselt ehitusloa. Seega polnud vajadust ehitusprojekti võltsida, kuna võis eeldada, et vastustaja, kelle pädevus on projektdokumentide analüüsimisel piiratud põllumajandusministri 12.03.
  19. a määruse nr 20 § 8 lg 4 p 4 järgi, peab projektdokumente piisavaks ka toetustaotluse läbivaatamisel. Vallavalitsus kontrollis ehitusprojekti nõuetekohasust ja kiitis selle ehitusloa väljastamisel heaks. Vaidlustatud käskkirjas ei ole käsitletud tahtlust valeandmete esitamisel. Kaebajal puudus tahtlus valeandmete esitamiseks. Määruse nr 20 § 8 lg 4 p-dest 3-4 tulenevalt ei pea taotleja vastustajale ehitusprojekti tiitellehte esitama, mistõttu ei saa PRIA tiitellehele toetudes väita, et talle esitati valeandmeid. Vastustaja ei ole enne 03.02.
  20. a käskkirja väljaandmist andnud kaebajale võimalust puuduste kõrvaldamiseks või omapoolsete selgituste esitamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
  21. Tartu Halduskohus rahuldas 20.12.
  22. a otsusega OÜ Setotalo kaebuse, tühistas PRIA peadirektori 03.02.
  23. a käskkirja nr 13-6/199 ja 03.06.
  24. a vaideotsuse nr 13-4/82 ning tegi PRIA-le ettekirjutuse OÜ Setotalo taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 456 lg 2 alusel teha ainult siis, kui tõendamist leiab kaebaja tahtlus valeandmete esitamiseks. Kuna seadusandja ei ole siseriiklikus õiguses sätestanud tahtluse liiki, mille esinemise korral saab teha investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, tuleb tugineda asjakohasele kohtupraktikale, milles on tõlgendatud Euroopa Liidu (EL) õigust ja EL õiguse kohaldamise printsiipe. Riigikohus on 19.12.
  25. a otsustes nr 3-3-1-80-06 ja nr 3-3-1-38-07 asunud seiskohale, et võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i sätetes kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud. Tuvastada tuleb samuti subjektiivne aspekt, 2 mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Vastustaja ei ole õigesti tuvastanud subjektiivset aspekti kaebaja tegevuses. Tõendatud ei ole kaebaja tahtlus valeandmete esitamiseks neil asjaoludel, mis on esitatud vaidlustatud haldusaktides. Kogutud tõenditele tuginedes saab tuvastada, et puhkemaja ehitamise põhiprojekti koostanud füüsilise isiku ja ettevõtte vahel, kelle nimel projekt koostati, esinesid vastuolud, kuid tõendatud ei ole, et kaebaja oleks tahtlikult esitanud PRIA-le valeandmeid. Vaidlusalused haldusaktid ei sisalda kaalutlusi, mille alusel saaks järeldada, et kaebaja oli teadlik nendest asjaoludest, milledele tuginedes on vastustaja leidnud, et esineb alus kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks teadvalt valeandmete esitamise tõttu. Vastustaja ei esitanud halduskohtule tõendeid, mille alusel saaks asjas tähtsust omavate subjektiivsete aspektide osas teha erinevaid järeldusi võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu poolt 23.08.2010 kriminaalasjas nr 1-10-9647 tehtud järeldustega. Vastustaja on küll sisuliselt õigesti osundanud, et tal on õigus kaebaja tahtluse tuvastamiseks jõuda ringkonnakohtust erinevatele järeldustele, kuid vastustaja on alusetult seisukohal, et see on võimalik ilma kaebaja tahtluse esinemise täiendava tõendamiseta. Vastustajal tuleb OÜ Setotalo taotlus uuesti läbi vaadata õigusaktides sätestatud tähtaega järgides. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.12.
  27. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse norme. PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaid taotleja tahtluse korral on ELÜPS § 456 lg 2 kohaldatav. PRIA ei pea tahtlust tuvastama ning halduskohtu viidatud Riigikohtu otsuseid ei saa antud asjas aluseks võtta, kuna kunstlike tingimuste loomist toetuse saamiseks ei saa võrdsustada valeandmete esitamisega. Antud asjas on esitatud valeandmeid. Taotleja ise esitas dokumendid sellisel kujul PRIA-le. Samas ei saanud ta neid esitada ka eksituse tõttu, kuna tal oli võimalus projekti koostaja majandustegevuse registreeringut kontrollida samamoodi nagu PRIA-l. Kui taotleja esitatud ehitusprojekti tiitellehel oleks näidatud koostajana T.R. , oleks tegemist puudusega taotluses, sest T.R. ei oma majandustegevuse registri registreeringut. Kuna aga esitati projekt, mille koostajaks on tiitellehe kohaselt Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ, kes seda tegelikult koostanud ei ole, siis on tegemist valeandmete esitamisega. Kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud on põhjendamatult suured võrreldes menetluskuludega teistes analoogsetes investeeringutoetusega seonduvates kohtuasjades. Lisaks sellele olid halduskohtu poolt tervikuna kaebaja kasuks PRIA-lt väljamõistetud õigusabikulud (36 000 krooni) liiga suured ja selliste kulude kandmise ning väljamõistmise põhjendus puudub.
  28. OÜ Setotalo leidis, et PRIA apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Mõistmatuks jääb PRIA väide ehitusprojekti koostamise kohta Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt. Projekti tiitellehele on projekteerijaks e. projekti koostajaks märgitud T.R. . Tiitelleht Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ autentsel blanketil tähendab, et kaebaja ei saanud dokumenti võltsida ega muuta selle andmeid. T.R. ise esitas tiitellehe ehitusprojekti koosseisus kaebajale. Vaides selgitas kaebaja, et võib-olla tegi T.R. seda ekslikult, ilma tööandja nõusolekuta. See pole aga kaebajale etteheidetav, kuna kaebaja ei tea ega peagi teadma, kuidas on korraldatud T.R. a ja tema tööandja vahelised töösuhted. Saades T.R. alt ehitusprojekti, ei osanud kaebaja pidada oluliseks seda, millised on 3 ehitusprojekti tiitellehele märgitud osaühingu ja T.R. a kui selle töötaja seosed ehitusprojekti koostamisel. PRIA pidi tuvastama kaebaja tahtluse valeandmete esitamiseks, kuna selline nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 31 lg-st
  29. Halduskohtu viited Riigikohtu otsustele on õiged, kuna kunstlike tingimuste loomine hõlmab mistahes andmete moonutamist ja võltsimist, mille tõttu toetuse taotleja esitatud andmed erinevad tegelikkusest. Valeandmete esitamisega saab tegemist olla ainult juhul, kui taotleja on ise võltsinud, moonutanud või mõnel muul viisil muutnud olemasolevaid andmeid. Valeandmete esitamisega pole tegemist olukorras, kui taotleja esitab andmed saadud kujul, kuid nendes esinevad ebakorrektsused. Sellisel juhul on tegu puudustega esitatud andmetes. Menetluskulud mõistis halduskohus PRIA-lt välja põhjendatud suuruses, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks üleliia suurte kuludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles vaidlustati PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.12.
  31. a otsuse osas, millega mõisteti PRIA-lt OÜ Setotalo kasuks välja menetluskuludena 36 250 krooni e. 2316,80 eurot ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 1166,38 eurot. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
  32. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel hinnanud tõendeid ebaõigesti ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudnud õigesti järeldusele, et asjas pole tõendamist leidnud väide, et kaebaja esitas investeeringutoetuse taotluses PRIA-le tahtlikult valeandmeid sellega, et vormistas puhkemaja ehitamise projekti tiitellehe Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ blanketile, kuigi projekti koostas tegelikult selles äriühingus töötav projekteerija T.R. .
  33. Põhjendatud ei ole ka PRIA seisukoht, mille kohaselt puudus vajadus valeandmete esitamisel tahtluse tuvastamiseks, sest ELÜPS § 456 lg 2, mis annab aluse taotluse rahuldamata jätmiseks, ei näe sõnaselgelt ette tahtluse tuvastamise vajadust. Nimelt on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse nr (EÜ) 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetuslike meetmete nõuetele vastavuse kohta, art 31 lg-s 2 märgitud, et juhul, kui leitakse, et toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, siis arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja mistahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Kaebuse esitaja taotletud investeeringutoetuse osas on samuti tegemist EAFRD vahenditest makstava toetusega. PRIA kohaldatud ELÜPS § 456 lg 2 sisustamisel tuleb seega arvestada määruse nr 1975/2006 art 31 lg-s 2 sätestatud tahtluse kriteeriumiga. Lisaks sellele on Riigikohus mitmes lahendis (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.
  34. a otsus asjas nr 3-3-1-36-10, p 18, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.06.2008 määrus asjas nr 3-4-1-5-08, p 31) rõhutanud siseriiklike kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses EL õiguse sõnastust ning eesmärki arvestades. 4 Seega leidis ka halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti, et valeandmete esitamise põhjendusega toetustaotluse rahuldamata jätmisel ELÜPS § 456 lg 2 järgi tuli tuvastada taotleja tahtlus valeandmeid esitada. Lisaks sellele lähtus halduskohus vaidlustatud lahendis PRIA poolt kohaldatud ELÜPS § 456 lg 2 sisustamisel õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006 haldusasjas nr 3-3-1-80-06 ja 08.11.2007 haldusasjas nr 3-3-1-38-07 tehtud lahendites märgitust, milles selgitati, et siseriiklikult võimaliku EL vahenditest makstava toetuse taotlemisel esineva kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb tuvastada ka subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Sellest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et valeandmete esitamine toetuse taotlemisel toob kaasa toetustaotluse rahuldamata jätmise üksnes juhul, kui valeandmeid on esitatud tahtlikult, eesmärgiga saada põhjendamatut kasu.
  35. Kunstlike tingimuste loomine, sh valeandmete esitamine hõlmab ringkonnakohtu arvates mistahes andmete moonutamist ja võltsimist kaebaja poolt, mille tulemusena erinevad taotleja poolt esitatud andmed tegelikkusest. Seega saab valeandmete esitamisega määruse nr 1975/2006 art 31 lg 2 ja ELÜPS § 456 lg 2 tähenduses olla tegemist ainult sel juhul, kui taotleja on ise võltsinud, moonutanud või mõnel muul viisil muutnud olemasolevaid andmeid. Valeandmete esitamisega ei ole tegemist olukorras, kui taotleja esitab andmed PRIA-le sellisel kujul, nagu ta need kolmandatelt isikutelt sai, sest vastasel juhul tähendaks iga nõuetele mittevastava toetustaotluse esitamine valeandmete esitamist, mis toob automaatselt kaasa toetustaotluse rahuldamata jätmise. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole PRIA tõendanud, et kaebuse esitaja võltsis, moonutas või muutis ise T.R. alt saadud projekteerimisdokumente (sh ehitusprojekti tiitellehte). Toimiku materjalidega on tõendamist leidnud, et
  36. a esitatud toetustaotluse aluseks olnud Kulje MÜ puhkemaja ehitusprojekti koos selle tiitellehega Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ blanketil edastas sellisena kaebuse esitajale T.R. 28.08.2009 enda e-maili kaudu (tl 19, PRIA toimikus asuv protokoll 01.04.2010 toimunud arutelu kohta, 28.08.2009 e-maili väljatrükk). Lisaks sellele on projekti tiitellehele, vaatamata Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiitidele, märgitud projekteerijana T.R. , mitte tema tööandja. Seetõttu ei ole põhjendatud PRIA väide, et ehitusprojekt on tahtlikult esitatud nii, nagu oleks selle projekti koostanud e. ehitise projekteerinud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Analoogselt eelkirjeldatud tiitellehega on toetustaotluse aluseks olnud ehitusprojektid väljastatud näiteks ka Tohku Puhkus OÜ-le, kelle toetustaotluse PRIA rahuldas.
  37. Lisaks eeltoodule ei nähtu asja materjalidest, et PRIA oleks enne 03.02.
  38. a käskkirja väljastamist kaebuse esitajalt vaidlusaluste asjaolude kohta selgitust küsinud, mistõttu on ka kaebaja ärakuulamata jätmine üks alus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt oma lahendites leidnud, et ärakuulamisõigusega, kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluline menetlusviga ja seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.
  39. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-03, 25.11.
  40. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-03 ja 15.12.
  41. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06).
  42. Mis puudutab kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust, siis selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et taotletud õigusabikulude summa oli põhjendamatult suur ja halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses selgitanud, mis põhjusel pidas esimese astme kohus antud asjas mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks kogu kaebaja poolt nõutud õigusabikulude summat 36 000 krooni. Nagu juba märgitud, taotles kaebaja halduskohtult kantud menetluskulude hüvitamist summas 36 250 krooni e. 2316,80 eurot (koos käibemaksuga), millest 36 000 krooni 5 moodustas õigusabikulu ja 250 krooni riigilõiv. Menetluskulu arvest nr 20020292 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on 36 000 krooni näol tegemist õigusabikuludega, mis koosnesid materjalide analüüsist ja nõupidamisest (5 tundi, 9000 kr), täiendavate seisukohtade koostamisest ja nende esitamisest kohtule (8 tundi, 14 400 kr), kohtuistungiks ettevalmistamisest (4 tundi, 7 200 kr) ja osalemisest kohtuistungil (3 tundi, 5 400 kr). HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Käesolevas asjas on kaebaja ise esitanud halduskohtule kaebuse koos lisadega ja vastuväited vastustaja vastusele koos lisadega. Õigusabi osutaja kaudu on halduskohtule esitatud üksnes 23.11.2010 täiendavad seisukohad 6-l lehel, milles on kokku võetud kaebaja senised põhilised seisukohad antud asjas ja esitatud uuesti kõik menetluslikud taotlused – tühistamis- ja kohustamistaotlus ning taotlus mõista kaebaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud. Samuti on kaebaja volitatud esindajana osalenud halduskohtu 30.11.
  43. a istungil advokaat T. Toomela ning kohtuistung kestis halduskohtus pool tundi (tl 116-117). Arvestades asja mahtu ja keerukust, 23.11.2010 esitatud täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu ning halduskohtu istungi tegelikku kestust, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kogu ulatuses reaalseks ja põhjendatuks pidada arve spetsifikatsioonil märgitud õigusabi osutamiseks kulunud aega (kokku 20 tundi) ega ka selle ajakulu alusel arvutatud õigusabikulude summat. Toimiku materjalide põhjal peab ringkonnakohus põhjendatuks lugeda kaebaja poolt kantud põhjendatud õigusabikulude suuruseks pool esialgselt nõutud summast, so 18 000 krooni e. 1150,41 eurot, millele tulenevalt kaebuse rahuldamisest lisandub ka kaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eurot, kokku seega 1166,38 eurot. Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas tuleb kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
  44. HKMS § 92 lg 2 järgi jagatakse (apellatsioon)kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tervikuna PRIA enda kanda. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seonduvate võimalike kulude hüvitamiseks ega ka vastavat menetluskulude nimekirja. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.