3-10-1207/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1207 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla 22.12.
2. a käskkirja nr 6-3/2878-D tühistamiseks ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. J. Reinomäele määrati Viru Vangla direktori 22.12.
8. a käskkirja nr 6-3/2878-D alusel vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1, Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 60 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kaheksaks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt omas kaebaja kartserikambris mittelubatud esemeid. 28.12.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide. Viru Vangla direktori 30.03.
9. a vaideotsusega nr 6-25/788-1 ja nr 6-25/843-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
10. J. Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 22.12.
11. a käskkirja tühistamist ja Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. 27.11.2009 jättis vanglateenistuja kaebajat kartserisse vastu võttes kaebaja koti läbi otsimata. Kartserikambrist leitud tubakas ei kuulu kaebajale. Distsiplinaarmenetluse käigus teostatud toimingud on õigusvastased ja vangla on rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 sätteid. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohus jättis
13. oktoobri
14. a otsusega kaebuse rahuldamata. Vanemvalvur V. Matrov tutvustas kaebajale enne kartserisse paigutamist VskE §-i 60 ja andis seadusliku korralduse ära anda kartseris keelatud esemed. Kambri WC-st ventilatsiooniava katte vahelt leiti pakk tubakat ja pakk sigaretipabereid ning kaks paberpakendit, milles olid poolikud tuletikud ja poolikud tikutoosi küljed. Kaebaja väited, et kartserikambris läbiotsimisel äravõetud esemed ei kuulunud talle, on paljasõnalised ja mitteusutavad. Kaebaja ei viibinud esimest korda kartseris, seega pidi ta olema teadlik, millised asjad on lubatud kaasa võtta ja millised mitte. Asjaolu, et läbiotsimist ei teostatud kaebaja juuresolekul, on asjassepuutumatu, sest õigusaktidest ei tulene kohustust kambri läbiotsimist teostada ilmtingimata kinnipeetava isiku juuresolekul. Vanglateenistujad ei ole rikkunud HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajat teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. J. Reinomägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
16. oktoobri
17. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Meelevaldne on väide, et kaebaja oleks pidanud ise selles veenduma, et tal ei ole kaasas keelatud esemeid. Kohtu poolt on jäetud asjas tähtsust omavatele tõenditele hinnang andmata. Kohus pole põhjendanud, miks polnud tegemist vanglaametnike salakavala plaaniga, kui kaebajal ei lubatud viibida läbiotsimise juures. Vastavalt VangS § 41 on kinnipeetaval võimalik omal soovil viibida läbiotsimise juures. Vanglal puudub õigus keelata kinnipeetaval läbiotsimise juurde jäämist, kuna see toiming võib kahjustada kinnipeetava õigusi ja vabadusi. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse videosalvestise kui tõendi lisamiseks asja materjalide juurde. Alusetu on kohtu väide, et pole tõendatud, et vanglateenistujad oleks eiranud HMS § 40 sätteid. Kaebaja paigutati 27.05.2009 kell 14.00 kartserikambrisse läbiotsimata asjadega. Kaebaja väitis üksnes tubaka osas, et see ei kuulunud talle, teiste äravõetud esemete osas ta vastu ei vaielnud. Asjakohatu on kohtu väide, et kuna kaebaja polnud kartseris esimest korda, siis oleks ta pidanud juba varasemalt teadma, milliseid asjad on keelatud esemed. Vangla ei ole andnud kaebajale enne haldusakti väljaandmist õigust oma objektiivse arvamuse esitamiseks. Seega ei ole õigustatud väide, et vanglateenistujad ei eiranud HMS § 40 sätteid. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ei ole aus ja õiglane. Vastustaja pole andnud seisukohta dokumentide mitteregistreerimise kohta nii nagu seda kohustab asjaajamise korra ühtsed alused §
18. Kaebajale koostatud käskkiri pole antud selleks seaduspäraselt õigust omava vanglaametniku poolt. Seega sooritas vangla kaebaja suhtes kuriteo.
19. Viru Vangla palus jätta J. Reinomäe apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vanemvalvur R. Nageli 27.11.
20. a ettekandest nr 4806 tuleneb, et enne läbiotsimist anti kaebajale korduvalt korraldus ära anda kõik kartseris mittelubatud esemed. Kaebaja väitis, et tal ei ole kaasas kartseris keelatud esemeid. Vanemvalvur V. Matrovi 06.12.
21. a õiendist tuleneb, et V. Matrov tutvustas enne kaebaja kartserisse paigutamist talle VSkE §-i 60 ja selgitas, et millised esemed on kartseris lubatud ja andis korduvalt korralduse ära anda kõik kartseris mittelubatud esemed. Kinnipeetava kohustus on omada kartseris ainult selleks lubatud esemeid ja läbiotsimise eesmärk on kontrollida, kas kinnipeetav on oma kohustust täitnud. Kaebaja jättis oma kohustuse täitmata ning tema väited, et vanglaametnike poolt 2 teostatud läbiotsimine oli puudulik, ei vabasta teda vastutusest. Mittelubatud esemed ei saanud kartserisse sattuda kaebaja teadmatusest, sest ta ei viibinud kartseris esimest korda ning talle on varasemalt selgitatud, millised on kartseris lubatud esemed. Õigusaktidest ei tulene, et vangla peaks läbiotsimise teostama kinnipeetava juuresolekul. Halduskohus ei saanud kaebaja taotlust videosalvestise väljanõudmiseks rahuldada, kuna taotlus esitati alles kohtuistungil ja selleks ajaks ei olnud videosalvestist enam säilinud. Kaebajale tutvustati 02.12.
22. a distsiplinaarmenetluse protokolli. Sellele lisatud loetelus oli ekslikult märgitud R. Nageli 01.09.
23. a ettekanne nr
24. Tegemist oli ilmse ebatäpsusega ning distsiplinaarmenetluse protokollist tulenevalt oli üheselt arusaadav, et R. Nagel koostas juhtunu kohta ettekande 27.11.2009 nr 4806, mis oli ka protokollile lisatud. Kaebajat on varem R. Nageli ettekandest teavitatud, ning asjaolu, et protokollis oli selle lisade loetelu ebatäpne, ei mõjutanud sisuliselt mitte kuidagi läbiviidud distsiplinaarmenetlust ning ei saanud ka kaebajalt ära võtta võimalust oma objektiivse arvamuse avaldamiseks. Kaebaja viide distsiplinaarmenetluse protokolli ning akti registreerimata jätmisele on asjasse puutumatu. Distsiplinaarkaristuse käskkirja alusmaterjalidest registreeritakse ainult ettekanne. Vangla direktor määras G. Salometsa puhkuse ajaks asendajaks T. Tiivase, kes oli Viru Vangla direktori käskkirjast tulenevalt pädev isik kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 5.oktoobri
26. a otsus tuleb jätta muutmata ning J. Reinomäe apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
27. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebajale ei tehtud enne kartserisse paigutamist ettepanekut kartseris keelatud esemete äraandmiseks. V. Matrov on ettekandes (tl 33) kinnitanud, et enne kartserisse paigutamist tutvustas ta kaebajale VsKE §-i 60 ja andis talle seadusliku korralduse üle anda kartseris keelatud esemed. Kaebaja ütles selle peale, et ta ei ole kartseris esimest korda ja keelatud esemeid tal ei ole. Samuti teavitati kaebajat ka sellest, et kohe samal päeval teostatakse kambris läbiotsimine. Ka läbiotsimise alguses tehti kaebajale ettepanek ära anda keelatud esemed ja kaebaja vastas, et tal neid ei ole. Siiski leiti kartseri kambrist, kuhu kaebaja oli paigutatud, keelatud esemed. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda V. Matrovi ettekandes toodu õigsuses. Pealegi on see kooskõlas R. Nageli ettekandes tooduga. Seega on alusetud kaebaja väited, et talle ei antud võimalust enne kartserisse paigutamist keelatud esemete äraandmiseks. Selline võimalus oli kaebajale antud enne kartserisse paigutamist ja ka enne läbiotsimise teostamist.
28. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema õigusi rikuti sellega, et talle ei antud võimalust isiklikult viibida läbiotsimise juures. Kaebaja poolt viidatud et VangS §-st 41 ei tulene kinnipeetavale õigust viibida läbiotsimise juures. Samuti ei tulene sellist õigust ka VangS §-st 68, mis reguleerib läbiotsimist. Kohus ei rikkunud kaebaja õigusi ka sellega, et ei rahuldanud kaebaja taotlust võtta haldusasja materjalide juurde videosalvestist. Videosalvestiste säilitamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud videosalvestis enam säilinud.
29. Apellatsioonkaebuses on kaebaja väitnud, et vastustaja ametnikud on eiranud HMS § 40 sätteid, kuna enne haldusakti väljaandmist ei saanud kaebaja kasutada seaduslikku õigust oma arvamuse andmiseks. Ringkonnakohus taolise kaebaja seisukohaga ei nõustu. 27.11.2009 anti kaebajale võimalus anda oma seletus pärast toimunud läbiotsimist, millest aga viimane keeldus (tl 26). 29.11.2009 on kaebaja esitanud omapoolsed selgitused toimunu 3 kohta (tl 29). Samuti on kaebaja oma selgituse andnud 03.12.2009 (tl 31). Õ. Reivardt on õiendis kinnitanud, et 22.12.2009 tutvustas tema kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja esitas taotluse menetlusmaterjalidest koopiate saamiseks. 23.12.2009 andis ta kaebajale koopiad ning kaebaja ei esitanud mingeid vastuväiteid. Samal päeval pärast lõunat tutvustas ta kaebajale ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (tl 36). Seega on kaebajale antud enne karistuse määramist võimalus seletuste andmiseks ning pole rikutud tema õigust olla ära kuulatud.
30. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema õigusi rikuti sellega, et distsiplinaarmenetluse protokoll on nõuetekohaselt registreerimata. Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et distsiplinaarmenetluse materjalidest registreeritakse üksnes ettekanne ja muid materjale ei ole vajalik registreerida.
31. Kaebaja leiab ka seda, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada, kuna see on antud selleks seaduspärast õigust mitteomava isiku poolt. VSkE §-s 15 on antud üksuse juhi otsustuspädevus. Sealhulgas on üksuse juhil õigus teha VangS § 64 lg-s 4 ettenähtud otsust, st tal on õigus määrata distsiplinaarkaristust. Viru Vangla direktori 03.12.
32. a käskkirjaga nr 3.1-3/506 oli Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi G. Salometsa puhkusel viibimise ajal perioodil 17.12.2009-27.122009 määratud tema ülesandeid täitma inspektor-kontaktisik T. Tiivas (tl 38), kes on allkirjastanud ka vaidlustatud käskkirja. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi