KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2845 Haldusasi

) on antud juhul tegemist toimingu sooritamisega.

§ 3

lg 1 kohaselt on teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

§ 23

lg 1 punkti 2 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda kui ta ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab. Seega, kui vastustaja on tuvastas kontrollimise käigus, et tal puudub 04.10.

1. a kaebaja poolt koostatud seletuskiri, ei olnud vastustajal võimalik ka sellest koopiat teha ja kaebaja sellekohast teabenõuet täita. Nimetatud rikkumine kaebajale vastamises ei ole viinud kaebajat sellise olukorrani, et kaebaja õigusi oleks sellega kahjustatud. Viru Vangla on suhtunud tõsiselt kaebaja 04.10.
2. a seletuskirja leidmisse ning pole eiranud teabenõudele vastamist. Kaebaja poolt esitatud teabenõuetele on vastatud nii 04.11.2009 kui ka 19.01.
3. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist haldusakti vaidlustamisega, vaid toimingu sooritamisega. Ebaõige on halduskohtu viide

§ 23lg 1 punktile 2.

Samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, et vastustaja on kontrollimise käigus tuvastanud, et tal puudub 04.10.2009. a kaebaja poolt koostatud seletuskiri ning tal polnud võimalik sellist koopiat teha ja teabenõuet täita.

§ 23

lg 3 kohaselt teeb teabevaldaja teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendustega teabevaldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Käesoleval juhul on vangla 19.01.

1. a nr 6-10/1378-1 keelduva otsusega tegemist haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS ) § 51 lg 1 tähenduses haldusaktiga. 19.01.
2. a keelduv otsus on õigusvastane, sest sealt ei selgu õiguslikku alust. Keelduvas otsuses ei ole viidatud

§ 23lg 1 punktile 2, millele on kohus viidanud.

Vangla on ekslikult viidanud, et väidetav 04.10.

1. a seletuskiri asus kaebaja kambris. Vastustaja ei ole enne keelduva akti andmist kaebajat ära kuulanud ega küsinud selgitusi 19.01.2010 kaebaja kambrist leitud kaebaja isikliku ümberkirjutuse kohta. Samal päeval tehti läbiotsimisel kaebaja juuresolekuta kaebaja 2 ümberkirjutisest salaja koopia ning koostati keelduv akt. Akti tutvustamisel väideti, et justkui 04.10.
2. a seletuskiri on see sama dokument, mida kaebaja teabenõudes taotles. Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lg-s 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg-s 8 sätestatud norme, sest ei ole vastanud kaebuse põhjendustele. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab ärakuulamisõigus haldusmenetluses seda, et puudutatud isikul oleks võimalik asjassepuutuvates küsimustes piisavalt enda arvamusi selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Kaebaja on tõendanud, et tema 04.10.
3. a seletuskiri on esitatud vanglale ametlikul blanketil. Halduskohus on otsuses jätnud andmata hinnangu esitatud tõendite ja kaebaja selgitavate põhjenduste kohta. Vangla solvas kaebajat, sest süüdistas teda asjaolusid uurimata pahatahtlikus käitumises, nagu kaebaja oleks teadlik olnud, et soovitud dokumendi originaal asub tegelikult tema kambris.
4. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et teabenõudele vastamise toiming ja Viru Vangla 19.01.
5. a teabenõudele vastamine ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Halduskohtu viide

§ 23

lg 1 p-le 2 on asjakohane ja õiguspärane, sest vastustaja tuvastas, et ei valda nõutud teavet ja seetõttu ei olnud võimalik ka teavet taotlejale väljastada. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta on oma 04.10.

1. a seletuskirja vanglale esitanud. Kaebaja esitas halduskohtule üksnes tõendid, mis näitasid, et ta on vangla poole seletuskirjast koopia saamiseks pöördunud ja hiljem teabenõudele vastamisi vaidlustanud. Vastustaja on varasemalt selgitanud ja rõhutab veelkord, et kui nõutud dokument oleks vanglal olemas, siis oleks selle koopia kaebajale igal juhul väljastatud, sest vanglal puudub igasugune huvi selle mitteväljastamiseks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et haldusasjas nr 3-10-1214 on samuti käsitletud R. Kalda 04.10.
2. a seletuskirjaga seonduvat ja Tartu Ringkonnakohus on 26.04.
3. a kohtuotsuses leidnud, et 19.01.2010 R. Kalda kambrist leitud seletuskiri oli 04.10.
4. a originaalseletuskiri, mitte ümberkirjutis, nagu kaebaja väitis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.04.
6. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohus peab kõigepealt vajalikuks anda seisukoha selles osas, kas Viru Vangla 19.01.
8. a teabenõudele vastamine nr 6-10/1371-1 on õiguspärane.

§ 23

lg 1 p 2 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet. Viru Vangla on keeldunud kaebajale väljastamast koopiat 04.10.2009 koostatud seletuskirjast põhjendusel, et seda ei ole vastustaja valduses. Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses väitnud, et tema poolt on ametlikul blanketil seletuskiri vastustajale üle antud. Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid originaalseletuskirja olekut vastustaja valduses, asjas kogutud ei ole. Kuidagi ei saa nõustuda kaebajaga, et tema 05.10.

1. a vaie nr V.V-51.v, 20.01.
2. a vaie nr V.V-71.v, kaebus 20.01.
3. a nr V.V-281 ja 21.01.
4. a seletuskiri tõendavad, et kaebaja on esitanud 04.10.2009 vanglale ametilikul blanketil seletuskirja. Nendes on kaebaja vaid jätkuvalt kinnitanud, et ta andis seletuskirja üle vanglatöötajatele. Valvur V. Kergandi õiendi kohaselt (tl 41) anti kaebajale pärast „Vangla Ekspress“ ja fotode äravõtmist kambrist võimalus esitada juhtunu kohta seletuskiri. Kaebaja käest käidi seda mitu korda küsimas, kuid kaebaja väitis, et seletuskiri pole veel valmis. V. Kergand ei mäleta, et oleks kaebaja 3 käest selle seletuskirja saanud. Valvur S. Ilves on samuti kinnitanud, et nende materjalide hulgas, mis ta edastas peavalvekeskusesse, ei olnud kaebaja seletuskirja (tl 42). Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta andis ametlikul blanketil seletuskirja üle valvur V. Kergandile. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda V. Kergandi poolt koostatud õiendi tõesuses. Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et 19.01.2010 kaebaja kambrist leitud 04.10.
5. a seletuskiri ei ole ümberkirjutus, nagu seda väidab kaebaja. Dokumendil on lause läbikriipsutamise kohta tehtud märge „parandus õige“ nagu seda tehakse dokumendi puhul, mis edastatakse ametiasutusele. Ümberkirjutuse puhul puudub vajadus teha selliseid märkuseid. Seega on tegemist ainukese seletuskirjaga, mille kaebaja on kirjutanud seoses 04.10.2009 toimunud esemete äravõtmisega. Asjaolu, et seletuskiri ei ole kirjutatud ametlikule blanketile, ei anna alust väita, et eksisteerib kindlasti veel mingi teine seletuskiri, ja et see on kindlasti vastustaja valduses. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal puudus vajadus keelduda seletuskirja koopia väljastamisest, kui see oleks asunud tema valduses.

§ 23

lg 3 sätestab, et teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Vaidlustatud vastuses on toodud ka põhjendused, miks vastustaja keeldub seletuskirja koopia väljastamisest. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu toodud põhjendustega, ei saa olla vastuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib seda, et vastus oleks olnud korrektsem, kui seal oleks viidatud teabenõude keeldumise õiguslikule alusele, so

§ 23lg 1 p-le 2.

Eeltoodu alusel on vastustaja õiguspäraselt jätnud väljastamata kaebaja teabenõude seletuskirja koopiat puudutavas osas.

1. Tühistamiskaebus rahuldamata jätmise korral ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta, kas vaidlustatud vastuse puhul on tegemist toimingu või haldusaktiga. Seega puudub vajadus hinnata ka kaebaja apellatsiooni põhiosa väiteid õiguslike aluste puudumise kohta. Asjakohatud on ka kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumisele. Kaebaja esitas vastustajale konkreetse teabenõude, milles muuhulgas palus väljastada koopia 04.10.2009 seletuskirjast, mis väidetavalt oli vastustaja valduses. Seega ei oleks kaebaja ärakuulamine enne eitavat vastust andnud mingeid tulemusi ega oleks kaasa toonud teistsugust lahendit.
2. Kuna asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et vastustaja valdab kaebaja poolt nõutud teavet, so kaebaja blanketil koostatud 04.10.
3. a seletuskirja, siis jääb rahuldamata kaebaja taotlus teha vanglale ettekirjutus 04.10.
4. a seletuskirja originaali väljastamiseks.
5. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi