3-10-1009/72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. september 2011, Tartu 3-10-1009 Margus Hendriksoni kaebus Otepää Vallavalitsuse 18.03.
2. a korralduse nr 2-4-152 osaliseks tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 27.09.
3. a otsus Margus Hendriksoni apellatsioonkaebus
4. september 2011 Kaebaja Margus Hendrikson Vastustaja Otepää Vallavalitsus, esindaja advokaat Kalju Kutsar Kolmas isik Martin Kutman, esindaja advokaat Viive Kaur RESOLUTSIOON
5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.09.
6. a otsus muutmata.
7. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.09.
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni 24.05.
10. a otsusega nr 8866 tunnistati endises Pühajärve vallas Kääriku külas asunud XXX talu maa suhtes õigustatud subjektideks H.K. , H.H. ja J.H. igaüks 1/3 mõttelises osas. H.H. on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse pojale Margus Hendriksonile. Otepää Vallavalitsuse 18.03.
11. a korralduses nr 2-4-152 fikseeriti tingimused M. Kutmani omandis oleva suvila ja majandushoone juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p-le
12. Korralduse kohaselt on erastatava maa asukoht Kääriku küla ja erastatava maa pindala 1494 m2 ning maaüksuse nimetus on XXX.
13. M. Hendrikson esitas 20.04.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Otepää Vallavalitsuse 18.03.
14. a korralduse nr 2-4-152 õigusliku aluseta kuuride juurde moodustatava 532 m2 suuruse lahusmaatüki osas ning kohustada Otepää Vallavalitsust avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks, arvestades Otepää Vallavalitsuse 30.04.
15. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Pülme vallatee detailplaneeringut. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja teostanud kaalutlusõigust ning ei ole kontrollinud kõiki asjaolusid. Kolmandale isikule on antud erastamiseks rohkem maad, kui ehitisealune ning ehitist ümbritsev maa. Teisel pool teed maatükil pindalaga 532 m2 asuvad kuurid on õigusliku aluseta püstitatud ehitised, millele teenindusmaa määramine on olnud õigusvastane. M. Kutmanile erastatava maa vahele jääva avalikku kasutusse kavandatava vallatee koridoriks jääb umbes 40 m pikkusel lõigul vaid kolm meetrit, mis ei rahulda avalikke huve. Antud juhul ei ole vastustaja arvestanud tee detailplaneeringu ega ka maakorraldusnõuetega. Eelmise vallavanema ametiajal kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppeid uus vallavanem ei täitnud, mistõttu ei saanud taoline vallapoolne käitumine kaasa tuua õiguspärast haldusakti.
16. Tartu Halduskohtu 27.09.
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Otepää Vallavalitsuse 18.03.
18. a korraldus nr 2-4-152 õiguspärane. Tartu Halduskohtu 15.05.
19. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-06-1844 on tuvastatud, et M. Kutmanile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus (umbes 0,15 ha) ning piirid, mis on ka vaidlusaluse korralduse andmisel aluseks võetud, on määratud põhjendatult. Asjakohatu on kaebaja väide, et M. Kutmanile maa erastamine on osaliselt ebaseaduslik, kuna maad soovitakse erastada ka ebaseaduslike ehitiste juurde. M. Kutmanile on juba
20. a antud kasutusluba suvilale ja kõrvalhoonele ning mõlemad hooned on kantud ehitusregistrisse. Varasema kohtulahendiga asjas nr 3-06-1844 on tuvastatud, et oluline ei ole, kas kõikidel ehitistel eraldi olid kasutusload. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mis seaksid kahtluse alla teenindusmaaga samas suuruses erastatava maa suuruse või piirid. Haldusasjas nr 3-06-1844 tehtud kohtuotsuses märkis Tartu Ringkonnakohus, et kuigi ehitiste teenindamiseks vajalik maa asub kahel pool teed, moodustab see siiski ühtse terviku ning vastuolu maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 nõuetega ei ole. Kaebuse esitaja viited tema ning Otepää endise vallavanema kirjavahetusele ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole olnud haldusaktiga, mis oleks vallavalitsusele erastamismenetluse läbiviimisel siduv. Kaalutlust ei olnud vaidlusaluse haldusakti andmisel vajalik teostada, kuna haldusorgan on lähtunud juba varasemalt tuvastatud asjaoludest ning on viidanud varasemale jõustunud eelhaldusaktile. Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebaja nõude kohustada Otepää Vallavalitsust avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks. Kaebaja tugines Otepää Vallavalitsuse 30.04.
21. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringule, kuigi planeeringut ei ole veel vastu võetud ega avalikult välja pandud. Seega on planeerimismenetlus alles algjärgus ning käesoleval ajal ei ole teada, kas ja millisel kujul Pülme vallatee detailplaneering kehtestatakse. Kaebusest ei selgu, millisel viisil rikuvad Pülme vallatee detailplaneeringuga seotud küsimused kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel oleks õigus esitada kaebus halduskohtule avalike huvide kaitseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
22. M. Hendriksoni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. 2 Vaidlustatud korralduses puuduvad kaalutlused. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-06-1844 tuvastanud, et nähtuvalt Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.
23. a väljastatud kasutusloast nr 38/97, on see väljastatud ühe hoone kohta, so suvilale koos majandushoonega. Nimetatud suvila koos majandushoonega asub 962 m2 pindalaga XXX I maatükil, mille moodustamist käesoleva kaebusega vaidlustatud ei ole. Vaidlustatud korralduses puuduvad põhjendused viie erineva kuuri juurde 532 m2 pindalaga maa erastamise kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.
24. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-02 on märgitud, et ebaseaduslikud ehitised ei ole ehitised maareformiseaduse (MaaRS) §-de 7, 9 ja 10 tähenduses. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks antud juhul kaalunud ja põhjendanud, kuidas saab kolmanda isiku huvi erastada maad ebaseaduslike ehitiste juurde olla kaalukam kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ning avalikkuse huvi normidele vastava vähemalt 8 m laiuse kahte riigimaanteed ühendava avaliku tee moodustamiseks.
25. Otepää Vallavalitsus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on haldusasjas nr 3-06-1844 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et M. Kutmanile kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid on määratud põhjendatult. Arusaamatu on etteheide, mille kohaselt olevat halduskohus pööranud liigselt palju tähelepanu varasematele kohtulahenditele. M. Hendrikson on käesolevas haldusasjas tõesti vaidlustanud Otepää Vallavalitsuse korralduse nr 2-4-152, kuid tema seisukohad ning väited kattuvad haldusasjas nr 3-06-1844 esitatutega. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud uusi asjaolusid, siis puudus halduskohtul käesolevas menetluses võimalus asuda revideerima varasemaid kohtulahendeid. Põhjendatud ei ole väited, et Otepää Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus ei ole motiveeritud ning ei võimalda kohtulikku kontrolli. Vaidlustatud haldusakt põhineb varasemal jõustunud teenindusmaa määramise korraldusel, millega määrati kindlaks M. Kutmani hoonete teenindamiseks vajalik maa. Kuna erastatava maa suurus ja piirid ei ole muutunud, siis puudus vajadus korralduse täiendavaks motiveerimiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine olukorras, kus Pülme vallatee on avalik tee ning algatatud detailplaneering on alles algusjärgus. Käesoleval ajal ei ole teada, kas ja millisel kujul Pülme vallatee detailplaneering kehtestatakse. Kohtul puudub käesolevas menetluses võimalus anda vallavalitsusele tee detailplaneeringuga seotud küsimustes kohustuslikke juhiseid.
26. Kolmas isik M. Kutman vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebaja esitanud kohtule teadlikult tegelikkusele mittevastava faktilise väite, märkides apellatsioonkaebuses, et läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppele, et M. Kutmanile tagatakse olemasolevate õigusliku aluseta kuuride tasuta kasutamine eluks ajaks, et maakorralduslikult ebaotstarbekat lahusmaatükki nende juurde ei moodustata, ja et avalikus kasutuses oleva tee tarbeks reserveeritakse vähemalt 8 m laiune teemaakoridor. Viidatu oli vaid vastustaja vahendusel kolmandale isikule edastatud kaebaja poolt tehtud ettepanek, millega kolmas isik ei ole nõustunud. Vastustaja tugines vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel otseselt kohtuliku kontrolli läbinud eelhaldusaktile, so korraldusele nr 2-4-
27. Kuna eelhaldusakt oli läbinud kohtuliku kontrolli ning ei esinenud uusi asjaolusid, mis oleks tinginud vajaduse täiendava kaalutlusõiguse teostamiseks, siis pidi vastustaja vaidlusalust korraldust välja andes juhinduma eelhaldusaktist ja jõustunud kohtulahendist. Halduskohus võttis õigesti asja materjalide juurde haldusasja nr 3-06-
28. 3 Puudub alus väita, et tuginemine haldusasjas nr 3-06-1844 tehtud jõustunud kohtulahendile ei ole lubatav. Eelhaldusakt ja kaevatav korraldus on formaalselt võetuna kaks iseseisvat haldusakti, kuid sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Asjaolud, mis seonduvad poolelioleva detailplaneeringu menetlemisega ei oma tähtsust käesoleva vaidluse eseme suhtes. Riigikohtu praktikast tulenevalt on mistahes haldusmenetluses kohtul vaid pädevus kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud. Kohtul ei ole pädevust sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ega teha haldusorganile sisulisi ettekirjutusi. Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on avalikes huvides esitatud populaarkaebusega. Vaidlustatava haldusakti adressaadiks on kolmas isik, haldusakt on vastu võetud erastamismenetluses ja puuduvad alused rääkida sellega seonduvast avalikust huvist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.09.
30. a otsus tuleb jätta muutmata ning M. Hendriksoni apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei ole halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud sellega, et M. Kutmanile erastatakse sisuliselt kaks eraldi maaüksust (XXX I ja XXX II ) ega ka vaidlustatud haldusaktis vastavate põhjenduste puudumisega. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et kasutusloal märkimata, so majandushoonest ja suvilast teiselpool teed asuvate hoonete juurde ei ole võimalik maad erastada, kuna tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Mis puudutab kaebaja väiteid kolmandale isikule Pülme-Vanamõisa teest mõlemale poole maa erastamise õigusvastasusega sest osadel hoonetel puudub kasutusluba, on halduskohus muuhulgas õigesti lähtunud ka sellest, et nimetatud küsimuste osas toimus sisuline vaidlus juba haldusasja nr 3-06-1844 raames, kus M. Hendrikson vaidlustas kolmanda isiku hoonete juurde teenidusmaa suuruse ja piiride määramise ning hoonetele väljastatud kasutusloa. Haldusasjas nr 3-06-1844 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et M. Kutmanile kuuluvate ehitiste teenidamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, mis on ühtlasi ka vaidlusaluses korralduses märgitud erastatava maa suuruseks ja piirideks, on määratud põhjendatult ning sellise suurusega maa teenindusmaaks määramist ei takistanud ka see, et kõigil M. Kutmanile kuuluvatel hoonetel, mis erastataval maal asuvad, ei ole kasutusluba. Haldusasja nr 3-06-1844 toimikust (kd 1, lk 9) ja ka käesoleva asja toimikust (lk 24) nähtuvalt on nii hoonete juurde teenindusmaa määramise menetluses kui ka hoonete juurde maa erastamise menetluses kolmanda isiku omandis olevate hoonetena arvesse võetud samu ehitisi, so 3 hoonet ning arvestatud seda, et kui M. Kutmanile kuuluvate hoonete alust maad läbib tee, siis ei tohi see takistada ehitiste teenindamiseks vajaliku suurusega maatüki erastamist. Seega ei ole alust lugeda õigusvastaseks kolmandale isikule kuuluvate hoonete juurde teenindusmaa määramist ja maa erastamist selliselt, et õiguslikul alusel püstitatud ehitiste juurde erastatav maa asub ka sellest ehitisest teiselpool teed, kui sellega tagatakse vähima tarviliku ja piisava maa olemasolu selleks, et ehitisi oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, hooldada ja ohutult ekspluateerida. HKMS § 17 lg 1 järgi hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Kuna käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi uut tõendit, mis sunniks kohut ümber vaatama haldusasjas nr 3-06-1844 väljendatud seisukohti kolmanda isiku hoonete juurde määratud teenindusmaa suuruse ja piiride põhjendatuse ja õiguspärasuse kohta, siis on halduskohus jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Lisaks sellele oli vaidlusaluse korralduse andmise ajal ja on ka käesoleval hetkel jõus vallavalitsuse 18.03.
32. a korralduse nr 2-4-152 suhtes eelhaldusaktina, mis teeb õiguslikult 4 siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu, käsitletav vallavalitsuse 17.05.
33. a korraldus nr 2-4-272 kolmanda isiku hoonete juurde teenindusmaa määramise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 2 järgi kohaldatakse ka eelhaldusaktile haldusakti sätteid. HMS § 60 mõistes oli seega tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga, millest vallavalitsusel tuli lähtuda ka 18.03.
34. a korralduse väljaandmisel.
35. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et Otepää Vallavalitsuse 18.03.
36. a korraldus nr 2-4-152 on motiveerimata ja ei vasta haldusakti nõuetele, sest sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine. Vaidlustatud korraldus vastab Vabariigi Valitsuse 06.11.
37. a määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p 15 nõuetele, milles on märgitud, millised maa erastamise seisukohalt olulised tingimused kohalik omavalitsus peab oma vastavas otsuses fikseerima. Kuna 18.03.
38. a haldusakt põhineb suuresti varasemal korraldusel, millega määrati kindlaks M. Kutmani hoonete teenindamiseks vajalik maa ning pärast kohtulahendi jõustumist haldusasjas nr 3-06-1844 ei ole ilmnenud mingeid uusi asjaolusid, mis tooksid kaasa vajaduse muuta M. Kutmanile maa erastamisel senise teenindusmaa suurust või piire, siis puudus kohalikul omavalitsusel ka vajadus ning kohustus sisustada ja motiveerida vaidlusalust korraldust suuremas ulatuses kui maa ostueesõigusega erastamise kord ette näeb ning kohaldada maa erastamise tingimuste määramisel veel ka kaalutlusõigust.
39. Kaebusest nähtuvalt palus M. Hendrikson kohustada halduskohtul Otepää Vallavalitsust avalikus kasutuses oleva tee tarbeks piisava koridori reserveerimiseks, arvestades Otepää Vallavalitsuse 30.04.
40. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Pülme vallatee detailplaneeringut. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuses asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub Pülme vallatee detailplaneeringu algatamisega seonduv tema õigusi või piirab tema vabadusi käesolevas asjas vaidluse all oleva kolmandale isikule maa ostueesõigusega erastamisega küsimuses. Asja materjalidest, sh esitatud kaebusest nähtub, et M. Hendrikson kaitseb vaidlusalust korraldust vaidlustades üksnes enda, kui erastatavale maale pretendeeriva maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Toimiku materjalidest ei nähtu, et väidetavalt ettenähtust kitsama avalikult kasutatava tee osa tekkimise võimalus maa erastamisel M. Kutmanile rikuks või saaks rikkuda M. Hendriksoni muid subjektiivseid õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole olnud vaidlust selle üle, et vallatee osas on detailplaneering küll
41. a algatatud, kuid seda ei ole veel menetletud ega kehtestatud. Detailplaneeringu algatamine on üksnes menetluse algatamise toiming ning ei ole võrreldav kehtiva haldusaktiga, mistõttu ei saa see kelleski tekitada ka haldusaktiga võrreldavat õiguspärast ootust algatatud planeeringulahenduse lõplikuks realiseerumiseks. Lisaks sellele ei ole asja materjalidest nähtuvalt (tl 72) olnud menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse korralduse andmise aja seisuga ei olnud vallavalitsusele veel esitatud ka Pülme vallatee teemaa detailplaneeringut. Nimetatud materjalid jõudsid vallavalitsusse alles 12.04.
42. Seega ei olnud 18.03.
43. a seisuga olemas ühtegi sellist takistust, mis oleksid andnud haldusorganile alust kaaluda M. Kutmanile kuuluvate hoonete juurde maa erastamise tingimuste, sh maa suuruse ja piiride, määramist teistsugusena, kui see oli kirjas 17.05.
44. a eelhaldusaktis.
45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu tõttu asjakohased apellatsioonkaebuses toodud viited kaebaja ning Otepää endise vallavanema M. Mälbergi kirjavahetusele ja sellega seotud väited, et varasemalt peeti läbirääkimisi ka sellise lahenduse üle, et kolmandale isikule erastatakse vähem maad ning võimaldatakse talle teiselpool teed paiknevate hoonete eluaegne kasutusõigus. 5
46. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk