3-10-1806/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1806 Haldusasi Juri Maksimovi kaebus Viru Vangla 17.05.
2. a käskkirja nr 6.-3/974-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Maksimovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Juri Maksimov Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Juri Maksimovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. Viru Vangla 14.04.
7. a käskkirjaga nr 6.-2/239-T määrati kinnipeetav Juri Maksimov tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks (sektori E7 koristajaks) alates 15.04.2010 kuni 14.07.
8. 20.04.
9. a anti J. Maksimovile seaduslik korraldus minna tööle, mille täitmisest kinnipeetav keeldus. 17.05.
10. a käskkirjaga nr 6.-3/974-D määrati J. Maksimovile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja § 37 lg-s 1 toodud nõuete rikkumise eest karistuseks seitse ööpäeva kartseris viibimist. 18.05.2010 esitas J. Maksimov vaide Viru Vangla 17.05.
11. a käskkirja nr 6.-3/974-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid vangla ei menetlenud vaiet tähtaegselt.
12. 04.07.2010 esitas J. Maksimov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17.05.
13. a käskkirja nr 6.-3/974-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei keeldunud J. Maksimov tööst, vaid selgitas, et tervislikel põhjustel ei ole ta suuteline töötama. Samas palus ta võimaldada läbida uuringud Tallinna Vangla haiglas. Kaebajale terviseuuringute läbiviimist ei võimaldatud, samuti ei viinud Viru Vangla meditsiiniosakond läbi esmaseid uuringuid ega läbivaatusi. Seega ei ole distsiplinaarmenetluse käigus vangla kogunud tõendeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, mistõttu on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigadega. Oluliste asjaolude kontrollimata jätmise tõttu on tegemist mitteõiguspäraselt läbiviidud menetlusega. Määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna J. Maksimov ei ole vanglas viibimise ajal varem ühtegi distsiplinaarrikkumist toime pannud. HALDUSKOHTU LAHEND
14. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
15. a otsusega J. Maksimovi kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla 14.04.
16. a käskkirja nr 6.-2/239-T vaidlustatud ning see on kehtiv, mistõttu oli kaebajal kohustus seda käskkirja täita ja tööle asuda. Kaebaja märkus selle käskkirja peal, et tervislikel põhjustel ei saa ta töötada, ei too kaasa käskkirja kehtetust ega vabasta käskkirja adressaati töötamise kohustusest. Kui kaebaja leidis, et tervislik seisund ei võimalda tal töötada, oleks pidanud vaidlustama tööle määramise käskkirja. Sama kehtib ka kaebaja teiste tööle vormistamise nõuete rikkumise kohta esitatud etteheidete osas. Ebaõige on väide, et arst ei ole kaebaja töövõimelisust kindlaks teinud. Vaidlustatavast käskkirjast selgub, et meditsiinitöötaja on andnud 13.04.
17. a hinnangu kaebaja töövõimelisuse kohta. Arvestatav on ka meditsiiniosakonna vanemõe 01.11.
18. a õiend kust selgub, et J. Maksimov keeldus 02.08.
19. a ise minemast Tallinna Vangla haiglasse mao- ja sooletrakti uuringutele. Samas on meditsiinitöötaja kinnitanud, et J. Maksimovile ei ole töövõimetust ega töövabastust kunagi määratud. Karistuse määr on vaidlustatavas käskkirjas õiguspärane. Vastavad kaalutlused on käskkirjas ära toodud. Seadusliku korralduse täitmata jätmine on vangla julgeolekut ohustav distsipliinirikkumine ning karistuse liigina kartseri kohaldamine ei ole ebaproportsionaalne karistus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
20. J. Maksimov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
21. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu järeldusega, et J. Maksimov oleks pidanud vaidlustama tööle määramise käskkirja. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla ei teavitanud kaebajat tema tööle määramise menetluse alustamisest, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik oma seisukohti väljendada ja arstile konkreetsetest terviseprobleemidest rääkida. Terviseprobleemidele viitas kaebaja talle tööle määramise käskkirja tutvustamisel 15.04.
22. Tööle asumise korralduse saamisel selgitas kaebaja veelkord, et tunneb end väga halvasti ja ei ole võimeline tööle minema. Halduskohus tõlgendas valesti VangS § 37 lg-t 3, millest tuleneb, et kinnipeetava võimelisuse töötada teeb kindlaks arst. J. Maksimovi tervislikku seisundit ei ole aga ükski arst kontrollinud. Seega rikkus vangla VangS § 37 lg-t
23. Halduskohus aktsepteeris alusetult vastustaja poolt kohtumenetluse ajal esitatud tõendeid (meditsiiniosakonna 01.11.
24. a õiend ja K. Luuri 28.10.
25. a õiend), mida ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel kaalutud ega neile käskkirjas viidatud. Samuti ei ole määratud karistus proportsionaalne, sest varem ei ole kaebajat vanglas distsiplinaarkorras karistatud.
26. Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei vabastaks ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine kinnipeetavat töökohustusest, sest tööle määramise käskkiri jääb kehtima. Kui J. Maksimov leidis, et tema tööle määramine on seadusega vastuolus, siis pidanuks ta vaidlustama tööle määramise käskkirja. 2 Töötamist välistavate terviseprobleemide tekkimine ei saa olla sõltuvuses kinnipeetava tööle määramisest. Kui kinnipeetaval on tõsised terviseprobleemid ja ta vajab ravi, siis pöördub ta arsti poole hoolimata sellest, kas ta on tööle määratud või mitte. J. Maksimovi tervisekaardis sisalduvat analüüsides leidis vangla, et isiku tervislik seisund võimaldab tal töötada koristajana igapäevaselt umbes 30 minutit. Distsiplinaarmenetluse käigus selgitati välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning isegi ilma hiljem esitatud tõenditeta oli kinnipeetava süü tõendatud. Viru Vangla kogus täiendavaid tõendeid, et kontrollida ja veenduda, kas kinnipeetaval oli õigus tööst keelduda ja kas määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Hiljem kogutud tõendid on selgitava iseloomuga ning hõlbustavad kohtul mõista tegelikke faktilisi asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.
28. a otsus tuleb jätta muutmata ning J. Maksimovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.
29. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt määrati J. Maksimov 14.04.
30. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks (sektori E7 koristaja) alates 15.04.2010 kuni 14.07.2010 tunnitasuga 9,90 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 15.04.2010, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
31. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
32. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 20.04.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
33. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. 14.04.
34. a käskkirjast nähtub, et J. Maksimovi töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena on 13.04.2010 kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna vanemõde K. Kevato osakonnajuhataja ülesannetes, kellel Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt on meditsiiniline rakenduslik kõrgharidus. Mõiste „arst“ tähendab VangS § 37 lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte töötaja kvalifikatsiooni. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema võimet koristajatööd teha ei ole arst enne tööle määramist kaebaja tervisliku seisundi aspektist hinnanud ning seetõttu on halduskohus VangS § 37 lg 3 valesti tõlgendanud. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures ka Viru Vangla meditsiiniosakonna õiend 01.11.2010, milles on märgitud, et kaebajale ei ole töövõimetust ega töövabastust määratud 3 olenemata sellest, et
35. a on teda saadud noahaava tõttu opereeritud ja hilisemalt on temapoolsed kaebused olnud seotud kõhuvaluga, mis tekkis mao-sooletrakti probleemidest. Nimetatud õiendis on samuti märgitud, et
36. a augustis keeldus J. Maksimov Tallinna Vangla Haiglasse mao-sooletrakti uuringutele minemast.
37. Ka väide, et kaebajal on vanglas esinenud kõhuvalu seoses mao- ja sooletrakti probleemidega ning
38. a on teda opereeritud saadud noahaava tõttu, ei tähenda, et ta ei oleks seetõttu olnud võimeline oma osakonnas koristajana töötama. Samuti ei ole millegagi tõendatud väidet, et just 20.04.2010 oli kaebaja seisund selline, et ta ei saanud tööle asumise korraldust tervislikust seisundist tulenevalt täita. 20.04.2010 kirjutatud seletuses on J. Maksimov märkinud, et viimasel ajal tunneb ta ennast halvasti ja seetõttu ei saa ta koristajana töötada ning palunud võimalust minna haiglasse täieliku meditsiinilise ülevaatuse teostamiseks. 20.04.2010 valvuri poolt, kes kaebajale tööle asumise korralduse andis, koostatud ettekandes ei ole samuti märgitud, et kinnipeetaval oleks 20.04.2010 reaalselt esinenud selline terviseseisund, mis saanuks õigustada tema keeldumist asuda tööle. Sellise terviseseisundi esinemist kaebajal ei ole tuvastatud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus.
39. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ta ei pidanudki vajadusel oma õiguste kaitseks esmalt tema tööle määramise käskkirja vaidlustama ja tal oli õigus tööst keelduda juba seetõttu, et vanglaametnikud ei võtnud temalt nõusolekut töötamiseks ning teda ei teavitatud eelnevalt plaanist ta tööle määrata. 20.04.2010 toimunud intsidendi kohta koostatud ettekandest (tl 14) ega ka kaebaja enda antud seletusest (tl 15) ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et temalt ei võetud varasemat nõusolekut töötamiseks vanglas ja teda ei teavitatud eelnevalt sellest, et vangla asub tema suhtes tööle määramise käskkirja koostama, selleks vajalikke kooskõlastusi võtma ja andmeid koguma jne. Kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb VangS §-st 37 lg 1 ning ainsad erandid on toodud sama paragrahvi lõikes 2, mistõttu ei saa iseenesest olla vanglas läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav, kellele ei laiene VangS § 37 lg 2, soovib töötada või mitte. VangS § 38 lg 1 järgi juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kuna VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel, siis ei pea vanglal olema kinnipeetavaga eelnevat kokkulepet selle kohta, kas viimane on ka nõus vanglas majandustöödel töötama või mitte.
40. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuse raskusaste proportsioonis üleastumiste raskusega, sest VangS-i kohaselt on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Selleks, et elada edaspidist elu õiguskuulekalt, on vajalik omada ka teatud tööoskusi ja tööharjumust. Samuti makstakse töötamise eest kinnipeetavale töötasu, millega on kinnipeetaval võimalik hüvitada riigile või kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ja parandada ka edaspidist majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kui vanglas töötamise kaudu koguneb kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, siis on tal vabanedes olemas esialgsete kulude katteks vahendid. See asjaolu vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on vanglas töötamine kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa tema õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Seetõttu on töökohustuse eiramise näol tegemist olulise kohustuse eiramisega, mis näitab, et kinnipeetav ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kuna J. Maksimov pani toime tõsise rikkumise, ning 4 kinnipeetavale määratud karistus peab olema selline, et see avaldaks talle ja tema võimalikule hilisemale käitumisele vanglas ka reaalset mõju, siis ei saa pidada talle määratud karistust, seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist, ebaproportsionaalseks. Arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebajale distsiplinaarkaristusena juba esimesel korral kartserikaristuse määramisega liigselt sekkutud isiku põhiõigustesse ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja aitab saavutada vangistuse täideviimise eesmärki. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk