← Eesti

3-10-410/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-410 Haldusasi Sergei Visnapu kaebus Võru arestimaja tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. mai
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Visnapu Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Ennistada Sergei Visnapu kaebuse esitamise tähtaeg. Jätta Tartu Halduskohtu
  4. mai
  5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Lõuna Prefektuuri poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. S. Visnapu viibis kinnipeetuna Lõuna Politseiprefektuuri Võru arestimajas ajavahemikul 01.06.2009-03.06.
  7. Ööl vastu 03.06.2009 toimetati kaebaja peale ebaõnnestunud suitsiidikatset Võru arestimajast haiglasse, seejärel 04.06.2009 Tartu arestimajja ning sealt edasi 05.06.2009 Tartu Vanglasse. Juunis 2009 toodi Võru arestimajast kaebajale ära osa talle kuulunud asjadest: dressipluus T-traxx, dokumente, ajakirju ja muid asju, kuid ei toodud tosse Nike, jopet Five Seasons ja plätusid. 14.08.2009 saatis kaebaja Võru arestimajale kirjaliku avalduse temale kuulunud, kuid arestimajja jäänud riietusesemete tagastamise nõudega. 07.10.2009 vastati kaebajale, et peale ebaõnnestunult sooritatud suitsiidikatset saadeti Võru arestimajja jäänud avaldajale kuulunud esemed (püksirihm, dressipluus, hambapasta, erinevad paberid) Tartu Vanglasse. 28.10.2009 esitas kaebaja uue avalduse Lõuna Politseiprefektuurile, milles palus kompenseerida kaotatud asjad rahaliselt summas 5 500 krooni. 30.10.2009 vastati, et kaebaja samasisulisele avaldusele on 07.10.2009 juba vastatud, ja et nimetatud asjade olemasolu kohta andmed puuduvad.
  8. 18.02.2010 saabus Tartu Halduskohtusse S. Visnapu kaebus Lõuna Prefektuuri tegevuse peale seoses tema riiete kadumisega Võru arestimajast tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt olid kaebajal 09.05.2009 tema kinnipidamise ajal jalas Nike tossud, T-traxx dressipluus, Hugo Bossi teksased ja Five Seasonsi kapuutsiga jope. Sinised Nike plätud võttis kaebaja kaasa pärast läbiotsimist tema korteris. Kui kaebaja ööl vastu 03.06.2009 arestimajast haiglasse etapeeriti, palus ta asjad, mis kambrisse jäid, kaasa võtta. Võru arestimaja töötajad keeldusid seda tegemast ning ütlesid, et ta saab need pärast tagasi. Hiljem sai ta teada, et asjad olid pandud koti sisse kambrikaaslaste poolt, ning et kott jäi kambrisse. Kaebajal olid arestimajast haiglasse viimisel seljas Umbro T-särk ja jalas Hugo Bossi teksased, jalanõusid tal jalas ei olnud. Peale 05.06.2009 toodi kaebajale Tartu Vanglasse Võru arestimajast ainult dressipluus T-traxx, ajakirjad, dokumendid ja märkmed. Kaebaja asjad olid suurepärases seisukorras, ta kandis neid harva, mingeid vigastusi asjadel polnud. Kui kaebaja Võru arestimajja viidi, olid tal seljas ja kaasas tossud, plätud, teksased, dressipluus, T-särk Umbro ja Five Seasons jope. Kaebaja asju Võru arestimaja laos ei olnud. Üleriided olid kambris, sest seal oli jahe. Kaebaja palub mõista Lõuna Prefektuuri tegevusega – Võru arestimajas tema Nike tossude, Five Seasons jope ja Nike plätude kaotamine – tekitatud kahju hüvitisena välja 3 600 krooni. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus rahuldas
  10. mai
  11. a otsusega kaebuse osaliselt. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 57 lg 1 sätestab haldusakti ühe vorminõudena haldusaktis vaidlustamisviite märkimise kohustuse. Vastustaja 07.10.2009 ega 30.10.2009 otsuses ei olnud vaidlustamisviidet märgitud. HMS § 57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Asjas ei ilmne selliseid asjaolusid, mis viitaksid üheselt ja kindlalt sellele, et kaebaja pidi kindlasti ka ise olema teadlik kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtajast. Riigikohus pidas 20.03.
  12. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-16-06 ja 09.05.
  13. a määruses nr 3-3-1-2307 sarnastel asjaoludel kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. Riigikohus möönis mõlemal juhul, et vaidlustamisviite olemasolu korral poleks isikud tõenäoliselt sellises eksituses olnud ning oleksid kaebuse esitanud tähtaegselt. Kui vastustaja ei olnud märkinud keelduvas otsuses kaebajale otsuse edasikaebamise viisi ega tähtaega, on kaebus esitatud mõistliku aja jooksul ja kohus aktsepteeris, et kaebus on kohtusse esitatud tähtaegselt. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja toodi Võru arestimajja 01.06.2009 ja tal olid jalas tossud Nike, seljas jope Five Seasons, dressipluus T-traxx, T-särk Umbro, Hugo Bossi teksased ja kaasas olid plätud. Tuvastatud on, et ööl vastu 03.06.2009 viis kiirabi kaebaja haiglasse, ja et tal olid seljas T-särk ja teksad. Vastustaja teatas kohtule, et haiglates viibimise ajal oli kinnipeetu arvel Võru arestimajas ja seega jäid kaebaja riided vastustaja hoiule. Lõuna Prefektuur kinnipeetud isikutele lubatud asju reeglina ei hoiusta ja seega puudub vajadus nende asjade kohta nimekirjade koostamiseks, sest asjad jäävad isikute endi valdusesse. Vastustaja möönab, et kaebajale kuuluvad asjad olid teatud aja kambris peremeheta ja arestimaja oleks pidanud tema asjade valduse üle võtma koheselt. Samas olid Lõuna Prefektuuril öisel ajal teenistuses olnud ametnikud täielikult hõivatud kaebaja elu päästmisega ning töötajate vähesuse tõttu puudus koheselt võimalus võtta hoiule kinnipeetu kambris olevad asjad. Seisuga 02.06.2009 ei olnud Võru arestimajas hoiul ühegi kinnipeetud isiku lubatud isiklikke asju. Tõendatud on, et Võru arestimajja jäid Nike tossud, Five Seasons jope ja plätud, millede jääkväärtuseks hindab kaebaja kokku 3 2 600 krooni (uutena maksid asjad 5500-6000 krooni). Vastustajalt kuulub välja mõistmisele kaebaja kasuks 3 000 krooni, sest see summa on õiglane kompensatsioon, lähtudes asjaoludest, vastustaja poolt õiguste rikkumise raskusest ja objektiivsetest takistustest kahju ärahoidmisel (arestimaja personali vähesus, arestimajas tingimuste puudumine asjade hoidmiseks, kaebaja päästmisega toimetamine ja seetõttu asjade tähelepanuta jäämine). Kui kaebaja viibis haiglas, oli ta kinni peetud Võru arestimaja järgi ja seega tema äraolekul arestimaja vastutas tema asjade eest. Samuti kui kaebaja toimetati haiglast Tartu arestimajja, pidi Võru arestimaja kaebaja asjad sinna toimetama, mida aga ei tehtud ja see on vastustaja seadusevastane toiming. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. Lõuna Prefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  15. juuni
  16. a otsuse ja lõpetada menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel, sest kaebaja on esitanud kaebuse tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kontrollinud halduskohus eelmenetluse käigus kaebuse tähtaegsust, vastustajalt arvamust selles osas ei küsitud ja kohus leidis 26.03.
  17. a määruses, et kaebus on tähtaegne. Halduskohus ennistas kaebuse esitamise tähtaja vaikimisi, mis on HKMS § 11 lg 1 p-i 1 rikkumine, sest kaebuse menetlusse võtmisel ei kontrollinud halduskohus kaebuse vastavust HKMS § 10 lg 4 nõuetele. Halduskohus võttis vastustajalt ära HKMS § 12 lg-s 3 sätestatud võimaluse esitada määruskaebus tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Halduskohus on jätnud tähelepanuta HMS § 57 lg 2, mille kohaselt vaidlustamisviite puudumise fakt ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. 28.04.2010 kohtuistungil teatas kaebaja, et peale keelduva vastuse kättesaamist 2009 lõpus rääkis ta teiste kinnipeetavatega ja tal soovitati lugeda haldusmenetluskoodeksit ja sealt luges ta välja, et tal on õigus esitada kaebus halduskohtusse. Seega pole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et asjas ei ilmne selliseid asjaolusid, mis viitaksid üheselt ja kindlalt sellele, et kaebaja pidi kindlasti ka ise olema teadlik kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtajast. Vaidlustamisviite puudumine ei anna halduskohtule õigust igal juhul kaebuse esitamise tähtaega vaikimisi ennistada, sest ka Riigikohus on 08.10.
  18. a määruses nr 3-3-1-41-08 p-s 9 ja 10 asunud seisukohale, et vaidlustamisviite puudumine või vorminõuete mittejärgimine kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega ei mõjuta ning isegi juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg-s 1 ettenähtud 2-kuulise tähtaja jooksul lahendamata, on RVastS § 18 lg 2 kohaselt taotlejal kohustus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul. Halduskohtu viited Riigikohtu määrustele nr 3-3-1-16-06 ja nr 3-3-1-23-07 ei ole asjakohased, sest mõlemal juhul esitati taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja taotleja põhjendas ise tähtaja möödalaskmist selge vaidlustamisviite puudumisega.
  19. S. Visnapu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei tähenda asjaolu, et kaebajale soovitati lugeda seadust veel mitte midagi, kuna paragrahvidest arusaamiseks on vaja erialast haridust, mida kaebajal pole. Kaebaja luges seadust, aga ei saanud millestki täpselt aru. Kui kohus oleks leidnud, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt, oleks ta palunud puudused kõrvaldada ja selgitada tähtaja ületamise põhjuseid. Kohus aga leidis, et kaebus oli esitatud tähtaegselt ja kaebajal pole juriidilist haridust, et teada ise otsuste edasikaebamise tähtaegu ja mooduseid. Arestimaja ei viinud kaebaja riiete kadumise faktis läbi uurimist ega pannud kaebaja asju kirja, mida on kohustatud eeskirja järgi tegema iga kord, kui kinnipeetav arestimajja saabub. Samuti ei kuulatud üle kambrikaaslasi selle kohta, kus ja mis asjad kaebajal olid ja mis kambrisse jäid. Kaebajale jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse eesmärk, sest kõik kogutud faktid ja tõendid räägivad arestimaja süüst. Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendamatu tähtaja ületamise tõttu ja puudub kaebuse esitamise 3 tähtaja ennistamise taotlus, palub kaebaja saata asi uuele läbivaatamisele esimese astme kohtule protsessuaalsete vigade kõrvaldamiseks.
  20. 08.02.
  21. a esitas S. Visnapu Tartu Ringkonnakohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna vastustaja vastusest ei nähtunud seda, millise tähtaja jooksul on kaebajal õigus edasi kaevata halduskohtusse ja kaebajal puuduvad õigusalased teadmised.
  22. Lõuna Prefektuur leidis oma 18.02.
  23. a vastuses, et S. Visnapu taotluses nimetatud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjust ei saa pidada mõjuvaks ja taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.05.
  25. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  26. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus on ka ise leidnud, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele HKMS § 9 lg-s 4 ettenähtud tähtajad. RVastS § 18 lg 2 sätesta, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljamaksmiseks. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et 30.10.2009 vastas vastustaja kaebajale, et 07.10.2009 kaebajale juba vastati ja selgitati, et vastustaja ei ole nõus tema kadunud asjade maksumust hüvitama. Kaebusega halduskohtusse pöördus kaebaja alles 18.02.
  27. Seega ei ole kaebus esitatud seaduses ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksul ning tegemist ei saa olla tähtaegse kaebusega.
  28. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu S. Visnapu poolt esitatud taotlusele ennistada halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse aluseks on asjaolu, et kuna vastustaja keeldumistes kahju hüvitamisest puudus viide vaidlustamise tähtajale, siis ei olnud kaebaja sellest teadlik. HMS § 57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Riigikohtu halduskolleegium on 09.05.
  29. a määruse nr 3-3-1-23-07 p-s 13 leidnud, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele vaidlustamisviite puudumise tõttu. Selles määruses märgiti ka seda, et kuna kaebaja oli eksituses haldusakti vaidlustamise tähtaja osas, mille oleks võinud ära hoida korrektse vaidlustamisviite märkimine vaidlusaluses korralduses, siis kuulub kaebetähtaeg ennistamisele. Kuna antud juhul on ringkonnakohtu arvates tegemist analoogse olukorraga, siis on kaebetähtaja ennistamine põhjendatud.
  30. Apellatsioonkaebuses on vastustaja vaidlustanud otsuse selle tõttu, et vastustaja arvates on kaebaja esitanud kaebuse halduskohtule kaebetähtaega rikkudes ja samuti ei ole ta esitanud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seejuures viitas vastustaja sellele, et kaebaja on 28.04.
  31. a toimunud kohtuistungil (tl 58 pöördel) kinnitanud, et pärast
  32. a lõpus saadud vastustaja teist vastust rääkis ta teiste 4 kinnipeetavatega ning tal soovitati lugeda haldusmenetluskoodeksit ja sealt luges ta välja, et tal on õigus esitada kaebus halduskohtusse.
  33. Ringkonnakohus taolise vastustaja seisukohaga ei nõustu. HKMS § 9 sätestab halduskohtusse pöördumisele erinevad tähtajad. Seega on õigusteadmisteta isikul nagu seda on kaebaja väga raske leida, millise tähtaja jooksul ta peab halduskohtusse pöörduma. Kuigi kohtueelse menetluse läbimisel in halduskotusse pöördumise õigus 30 päeva jooksul alates otsuse isikule teatavaks tegemisest, siis ei pidanud kaebaja aru saam, et tema poolt on läbitud kohtueelne menetlus. Kindlasti tuleb lugeda isikut segadusse ajavaks asjaolu, et HKMS § 9 lg 4 näeb ette kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöördumiseks ette hoopis teised tähtajad. Kuna kaebaja taotles talle tekitatud kahju hüvitamist, siis võis ta põhjendatult järgida neid tähtaegu. Seega ei saa ainult HKMS-ga tutvumine olla aluseks väitele, et seoses sellega on kaebus esitatud tähaega rikkudes.
  34. Kuna apellatsioonkaebuses on esitatud ainult taotlus asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 12 lg 3 alusel ja ei ole vaidlustatud halduskohtu otsust sisuliselt, siis jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad vastustaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.