3-10-1604/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1604 Haldusasi Madis Pretke kaebus Tartu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Madis Pretke apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla Vangla tekitatud RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kinnipeetav Madis Pretke esitas 15.03.2010 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väljendas soovi saada vanglalt 3999 krooni selle eest, et vanglas ei täidetud väidetavalt nõuetekohaselt arsti ettekirjutust ning talle väljastati B-vitamiini ettenähtud kogusest vähem, millega talle tekitati tervisekahju. Tartu Vangla direktori 25.05.
5. a otsusega nr 3-30/50 jäeti M. Pretke kahjunõue rahuldamata, kuna Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt käitunud, samuti ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekkinud.
6. M. Pretke esitas 18.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis summas 3999 krooni. Kaebuse lisade ja täienduse kohaselt tekkis kaebaja tervisele kahju, kuna vanglas ei täidetud nõuetekohaselt arsti ettekirjutust ning vitamiine MagvitB6 väljastati ettenähtud kogusest vähem. Lisaks suhtub inspektor-kontaktisik L. Õkva kaebajasse pahatahtlikult ning teeb talle takistusi arsti vastuvõtule pääsemiseks.
7. Tartu Halduskohtu 30.11.
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt saab halduskohus kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse. Seega jätab kohus kaebaja väited seoses inspektor-kontaktisik L. Õkva tegevuse ja ravijärjekorda registreerimise probleemiga tähelepanuta, kuna selles osas on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati ravi vitamiinidega MagvitB6 ning et Tartu Vangla meditsiiniosakond väljastas ravimid korrektselt (tl 10). Kaebaja väide, et väljastatud ravimid temani ei jõudnud, on paljasõnaline ja tõendamata. Vitamiinikuuri läbimise osas on kaebaja juba kahju hüvitise taotluse menetluses esitanud vasturääkivaid andmeid selle kohta, millal ja millistes kogustes ta enda arvates vitamiine sai ja millal neist väidetavalt ilma jäi. Seega ei ole kaebaja väited vitamiinide osalise väljastamata jätmise kohta usaldusväärsed. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja tervisele oleks tekkinud mingi kahjulik tagajärg isegi siis, kui ta tõepoolest ei saanud vitamiine ettenähtud koguses. Kaebaja ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema terviseseisundi halvenemist ja varasema kaalulanguse seost vastustaja tegevuse või tegevusetusega. Asjaolu, et M. Pretkele ei ole tegelikult
9. a veebruarist alates ühtegi tervisekahjustust tekkinud, kinnitab ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna meditsiiniline tõend 11.10.2010 (tl 31). Seega puudub kahjulik tagajärg, mis vajaks rahalist hüvitamist ja oleks aluseks esitatud kaebuse rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10. M. Pretke apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ning vastustaja on jätnud tegeliku olukorra varjamiseks osa tõendeid esitamata. Arvestamata on jäetud, et juba
11. a pöördus kaebaja vangla meditsiiniosakonda amneesia sümptomitega, kaebaja kehakaal kõigub pidevalt ning tal esinevad tasakaaluhäired ja pidev nõrkus, mis on põhjustatud pikaajalisest alatoitlustusest ja kroonilisest vitamiinivaegusest.
12. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole viidanud, millisest esitatud ning uuritud tõendist on halduskohus ebaõiged järeldused teinud. Halduskohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud ning mõlemale poolele oli tagatud võimalus esitada oma väidete kinnituseks kõik asjas tähtsust omavad tõendid. Vastustaja ei pea esitama tõendeid, mis peaksid kinnitama M. Pretke väiteid, vaid see on tema enda ülesanne. Kaebaja ei ole halduskohtul palunud ka ühtegi tõendit koguda ega ole põhjendanud, miks ei ole ta ise saanud vajalikke tõendeid esitada. Seega on asjakohatu M. Pretke väide, et vastustaja on jätnud osa tõendeid esitamata. Samuti ei märgi M. Pretke ka apellatsioonkaebuses, millise tõendi esitamatajätmist ta konkreetselt silmas peab. Kahjunõude aluseks oli kaebaja poolne väide, et temale ühe kuu jooksul määratud vitamiinide mittesaamine tõi kaasa tervisekahjustuse ning kaalulanguse. Seega ei puutu asjasse kaebaja tervislik seisund enne nimetatud aega. Kaalulangust ei ole kaebajal pärast
13. a veebruari tekkinud ning kehakaalu kõikumine paari kilo võrra ei ole haiguslik nähe – see võib olla tingitud igapäevastest toitumisharjumustest, liikumisest, stressist jmt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
15. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebaja sai talle 10.02.2010 välja kirjutatud vitamiine ettenähtud kogustes või ei, ja kas talle on sellega tekitatud tervisekahju, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebaja poolt nõutud 3999 krooni ulatuses. Halduskohus on põhjendatult jätnud tähelepanuta kaebaja viited inspektor-kontaktisik L. Õkva tegevuse õigusvastasusele ja ravijärjekorda registreerimise probleemidele, mis väljuvad eelpoolnimetatud vitamiinide andmata jätmise küsimuse raamidest. Halduskohtule esitatud kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et selle ese jääb 15.03.2010 Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse piiridesse (HKMS § 19 lg 7).
16. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevalt peavad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused: – asutuse tegevus peab olema olnud õigusvastane; – asutuse tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; – tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; – kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; – asutuse tegevus peab olema alandanud isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud tema au või hea nime; – isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.
17. Halduskohus jättis põhjendatult hüvitamisnõude rahuldamata põhjusel, et vastustaja ei ole toiminud vaidlusalustel juhtudel õigusvastaselt ega RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi rikkudes ning tõendatud ei ole mittevaralise kahju tekkimine kaebajal. Tõendatud ei ole, et vangla oleks kahjustanud kaebaja tervist kaebuse esemeks oleva tegevusega. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja käis 10.02.2010 meditsiiniosakonnas arsti vastuvõtul, kes määras kaebajale kui reumakardiiti põdevale patsiendile üheks kuuks vitamiini MagvitB6 järgmiselt: 2 tabletti 3 korda päevas 1 nädala jooksul ning edaspidi 1 tablett 3 korda päevas 3 nädala jooksul (tl 31). Vaidlust ei ole ka selles, et Tartu Vangla meditsiiniosakond väljastas vitamiinid korrektselt (tl 10). Kaebaja väide, et väljastatud vitamiinid valvurite tegevusetuse tõttu üldse enne 15.03.2010 temani ei jõudnud ja pärast seda sai ta neid üksnes osaliselt, on paljasõnaline ja tõendamata. Seda, et kaebaja sai tegelikult kõik talle ettenähtud vitamiinitabletid kätte, on vastustaja kinnitanud juba 25.05.
18. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses ning eeltoodut kinnitab ka vanemvalvur M. Areni 15.03.2010 seletuskiri. Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema terviseseisundi halvenemist ja kaalulanguse tekkimist seoses vastustaja väidetava tegevusetusega talle vitamiinide kätteandmisel pärast 11.02.
20. Seda, et M. Pretkele ei ole tema poolt väidetud tervisekahjustust (B-vitamiini puudus, kaalulangus) tekkinud, kinnitab Tartu Vangla meditsiiniosakonna meditsiiniline tõend (tl 31), millest nähtuvalt ei olnud B-vitamiinid kaebajale määratud kehakaalu tõstmiseks ning 10.02.2010 seisuga oli kaebaja kaal 68 kg ja kehamassiindeks 19,5 e. tema pikkuse kohta normaalne. Vahetult pärast
21. a veebruarit-märtsi ei ole kaebaja meditsiiniosakonna poole pöördunud ega kaevanud jätkuvat B-vitamiini puudust ning apellatsioonkaebuses märgitud vitamiinipuuduse sümptomite (naha kuivus, kestendamine, sügelus, väsimus, nõrkus) esinemist või kaalu alanemist. Tema järgmine pöördumine on toimunud 17.08.2010, kus kaebaja kehakaal oli 73 kg, ning kuna ta kaebas vastuvõtul vahetevahel esinevaid lihastõmblusi, määrati talle veelkord MagvitB6 tabletikuur üheks kuuks sagedusega 1 tablett 2 korda päevas. 24.08.2010 lõpetati ravikuur kaebaja enda tegevuse tulemusel, sest ta keeldus avamast suud, et meditsiiniõde saaks veenduda kaebajale antud tableti allaneelamises ning 3 pärast seda ei ole M. Pretke arsti vastuvõtule pöördunud ega oma tervise kohta kaebusi esitanud. Kuna esitatud kahjunõude aluseks oli kaebaja väide, et temale ühe kuu jooksul (veebruarmärts 2010) määratud kõigi vitamiinide mittekättesaamine tõi kaasa tervisekahjustuse ning kaalulanguse, ei puutu asjasse apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebaja tervisliku seisundi kohta aastail 2008-
23. HKMS § 16 lg-st 2 tulenevalt peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega ei pea vastustaja esitama tõendeid, mis peaksid kinnitama kaebaja poolt esitatud väiteid, vaid see on kaebaja enda ülesanne. Juhul, kui menetlusosaline ei saa mingil põhjusel ise tõendit esitada, on tal õigus taotleda tõendite kogumist halduskohtu poolt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja lisaks sellele, et ta ei ole ise esitanud kohtule ühtegi oma väidet kinnitavat tõendit, palunud halduskohtul ka ühtegi tõendit koguda. Seetõttu on asjakohatu M. Pretke apellatsioonkaebuses toodud etteheide vastustajale kõikide tõendite esitamata jätmise kohta. Samuti ei märgi M. Pretke apellatsioonkaebuses, millise tõendi vastustaja poolt esitamata jätmist ta silmas peab. Apellatsioonkaebuses viidatud 11.10.
24. a meditsiiniline õiend on toimikus olemas ja halduskohus on selle sisule ka omapoolse hinnangu andnud. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk