KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number Piret Rõuk Tsiviilasi M K ja S K hagi U K vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind Menetlusosalised ja nende 4 026,43 eurot esindajad Hageja II: S K (isikukood: XXX elukoht: XXX )
- mail 2011.a Harju Maakohtu (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-10-51419 Kentmanni kohtumaja Hageja I: M K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hagejate seaduslik esindaja TJ Kostja: U K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi aeg Resolutsioon
- märts 2011
- M K ja S K hagi U K vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada
- Välja mõista U K alates 01.07.2010 igakuine elatusraha 223,69 € (kakssada kakskümmend kolm eurot ja 69 senti), kuid mitte vähem kui seadusega ette nähtud elatise miinimummäär lapse M K täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanuna keskhariduse omandamise jätkamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni M K kasuks tema arvelduskontole.
- Välja mõista U K alates 01.07.2010 igakuine elatusraha 223,69 € (kakssada kakskümmend kolm eurot ja 69 senti, kuid mitte vähem kui seadusega ette nähtud elatise miinimummäär lapse S K täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanuna keskhariduse omandamise jätkamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni S K kasuks TJ arvelduskontole kuni S K täisealiseks saamiseni.
- Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 06.12.2010 kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. 1 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on lapsed - hagejad, alates juulist
- a olnud täielikult ema TJ ülalpidamisel, laste isa – kostja, ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud. 13-aastane S K õpib ja tema ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 7000 EEK/ 447,38 €, 18-aastane M K õpib ja tema ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 7500 EEK/ 479,34 €. Hagejatest lahus elaval kostjal on kohustus hagejaid üles kasvatada ja arendada. Laste ilmajätmine kostjapoolse elatiseta ning laste ülalpidamine vaid TJ sissetulekutest muudab laste olukorra raskeks ning ei ole kooskõlas laste huvidega. Pärast 2007 aasta augustist kuni 2010 aasta augustini väldanud välislähetust EV suursaatkonnas Ateenas konsulina, on TJ V teenistuses ning tema ametipalk on 14 900 EEK/ 952,28 €. Lisaks on tema sissetulekuteks riiklikud lastega seonduvad toetused kummagi lapse kohta 300 krooni/19,17 € kuus. Seega on TJ netosissetulekuks kuus 12 510 EEK/ 799,53€. Vanemate kooselu purunemisel 2008 aasta augustis pidi TJ ostma endale eluruumi, milleks ta võttis eluasemelaenu, kusjuures igakuised laenumaksed on hetkel 6663,58 EEK/ 425,88€. Seni on võimaldanud säästud teha laste emal kulutusi suuremas ulatuses, kui tema praegune sissetulek võimaldab, kuid on oluline, et lastega seonduvatest kulutustest võtaks osa ka kostja. Hagejad paluvad kostjalt nende kasuks välja mõista elatise 3500 EEK/223,69 € kuus, kuid mitte vähem kui seadusega ette nähtud elatise miinimummäär, kuni täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanuna keskhariduse omandamise jätkamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kirjalike vastuväidete kohaselt hoolitses ta TJ pikaajalises välislähetuses viibimise ajal poja Si eest ja pidas teda ülal 2007 aasta augustist kuni 2010 aasta augustini ja tütre Mi eest ajavahemikul 2008 augustist kuni 2010 aasta augustini, kuid tütre ülalpidamiskulude eest tasus TJ. Pärast TJ Eestisse naasmist asus ka poeg elama ema juurde, millega kostja ei ole nõustunud. Alates 2010 juulikuust ei ole kostjal võimaldatud osa võtta laste kasvatamisest ega teostada hooldusõigust. Lapse S K hooldusõiguse üleandmise vaidluses ei ole jõustunud lahendit, kostja on lapsega kohtunud vaid kolmel korral. Kostja leiab, et vanema õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus, mistõttu ta ei nõustu täitma elatise maksmise kohustust, kuni ei ole realiseeritud tema vanemaõigused. Kostja ei keeldu elatise maksmisest põhjusel, et tal puuduks selleks raha, vaid ta soovib poega ise üleval pidada. Kostja leiab, et hagi rahuldamata jätmine suunaks laste ema temaga läbirääkimistele ja probleemid hakkaksid seeläbi lahenema. Kostja seab kahtluse alla hagiavalduses esile toodud laste kulutuste suuruse ning elatise sidumise TJ pangalaenu teenindamisega. Alternatiivselt taotleb kostja elatise hagi rahuldamata jätmist osas, mis ületab elatise miinimummäära 139 € ja elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, kuna sellel perioodil olid tema vanemaõigused laste ema poolt ära võetud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks saamiseni, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku 2 vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt kulub M K ülalpidamiseks kehtivas vääringus ühes kuus keskmiselt 479,34 € alljärgnevalt: eluasemele 31,96 €, haridusele 6,39 €, toidule 127,82 €, riietele ja jalanõudele 95,87 €, trennile ja trennivarustusele 62,31 €, vaba aja sisustamisele 51,13 €, transpordile 6,71 €, tervisele 12,78 €, sidele 23,65 €, majapidamisele ja hooldusele 31,96 €, hügieenitarvetele 28,76 € ning S K ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 447,38 € alljärgnevalt: eluasemele 31,96 €, haridusele 6,39 €, toidule 127,82 €, riietele ja jalanõudele 95,87 €, trennile ja trennivarustusele 38,35 €, vaba aja sisustamisele 51,13 €, tervisele 12,78 €, sidele 22,37 €, majapidamisele ja hooldusele 31,96 €, hügieenitarvetele 28,76 €. Kulutused hagejate kommunaalkuludele on tõendatud KÜ Poska 5 arvetega ajavahemikust 2010 aasta augustist kuni 2011 aasta jaanuarini, mille kohaselt kuue kuu keskmised kulutused ühe isiku kohta on 65,81 €, seejuures ei hõlma kulutused pangalaenu võtmisega seonduvaid kulutusi; sidele EMT ja Elioni arvetega ajavahemikust 2010 aasta augustist kuni 2011 aasta jaanuarini, mille kohaselt kuue kuu keskmised kulutused ühe isiku kohta on telefonidele 15,55 € ja internetile 9,95€, M K tennisetreeningute nelja kuu keskmine kulu 60,72 € on tõendatud Klubi TC Avantage MTÜ arvetega 2010 aasta novembrist kuni 2011 aasta veebruarini, transpordi kulu Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega number 52, mille kohaselt õpilaskaardi maksumus on 6,71 €. Kohus leiab, et hagejate kulutused sidele sh. internetile on vajalikud ja põhjendatud, kuna oluline osa teabest on kättesaadav ja paljud vajalikud toimingud, sh. koolitööd, teostatavad antud sidekanalite vahendusel. Ebaõige on kostja seisukoht, et kulutused sidele, TV-le, internetiühendusele, on seotud eluruumiga. Hagejate eest tehtud kulutusi toidule, haridusele, riietele ja jalanõudele, tervisele, hambaravile, vaba aja sisustamisele, isiklikule hügieenile ja hooldusele ning kodusele majapidamisele aga ka eluasemekulutuste, sideteenuste, treeningute eest tasumist tõendavad hagejate ja laste ema TJ pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et on ostetud toitu ja majapidamiskaupu Torupilli Selverist, Pirita Selverist, Maximast, Konsumist, Kodumaailmast, Säästumarketist jt. kauplustest, tasutud M K koolitoidu eest V OÜ-le, ostetud ravimeid Aphoteka, Keldrimäe, Jõe, Härma jt. apteekidest, tasutud hambaravi teenuste eest Kaarli Hambapolikliinikus, tasutud sõidupiletite ja sõidukaartide eest R Kioskis, Heltermaa, Rohuküla sadamates. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud hagejate kulutused toidule 127,82 € kuus, ei ole ülemäära suured, kuna jagatuna 30-ga kujuneb ühe päeva toidu kuluks 4,26 € päevas. Kui arvestada, et keskmiselt on päevas kolm toidukorda, siis kujuneb ühe toidukorra maksumuseks 1,42 €, mis on toidu hindasid arvestades mõistlik kulutus. M K kontoväljavõttega on tõendatud, et OÜ-le Volentex on 26.09.10 kantud üle kooli toidu raha 12 päeva eest 216 krooni/ 13,80 €, mis teeb koolilõuna hinnaks 1,15 €. Seega on nii kodusele toidule kui koolitoidule tehtavad kulutused ligilähedased. Kostja vastuväide, et ajal kui S K elas tema juures, olid kulutused toidule väiksemad, on seletatav toidu hindade kallinemisega viimastel aastatel ega anna alust pidada hagejate kulutusi toidule põhjendamatult suurteks. Nii nähtub SEB panga koostatud ja 13.04.2011 avaldatud Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook), et kallinev toit on üks tegur, mis kasvatab inflatsiooni Balti riikides ning mõjutab negatiivselt majapidamiste ostujõudu. Analüüsis on muuhulgas märgitud, et kõige rohkem on toit kallinenud Eestis moodustades Eesti tarbijakorvi väärtusest ligi veerandi ning on 10 protsenti kallim kui aasta eest. Kohus arvestades teenuste ja jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikeks kulutusteks hagiavalduses märgitud kulutusi garderoobikaupadele ca 95,87 € kuus, hariduskuludele 6,39 € 3 kuus, tervisekuludele 31,96 €, majapidamis- ja koduhoolduskaupadele 31,96 € kuus ning isikliku hügieeni ja hoolduskuludele 28,76 € kuus. Seega on kohus seisukohal, et hageja M K ühe kuu kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks alljärgnevad: eluasemele 65,81 €, haridusele 6,39 €, toidule 127,82 €, riietele ja jalanõudele 95,87 €, trennile ja trennivarustusele 62,31 €, vaba aja sisustamisele 51,13 €, transpordile 6,71 €, tervisele 12,78 €, sidele 25,50 €, majapidamisele ja hooldusele 31,96 €, hügieenitarvetele 28,76 €, kokku 515,04 € ning S K ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 484,37 € alljärgnevalt: eluasemele 65,81 €, haridusele 6,39 €, toidule 127,82 €, riietele ja jalanõudele 95,87 €, trennile ja trennivarustusele 38,35 €, vaba aja sisustamisele 51,13 €, tervisele 12,78 €, sidele 25,50 €, majapidamisele ja hooldusele 31,96 €, hügieenitarvetele 28,76 €. Kui jagada laste kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda M K kulutusi summas 257,52 € ja S K kulutusi 242,19 € kuus. Võttes arvesse, et nõue kostja vastu on väiksem kui pool lastele tehtavatest ja vajalikest kulutustest, ning seda summat ei kata peretoetus kummalegi lapsele 19,17 € kuus, siis kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses 223,69 € kuus. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei oleks suuteline lastele elatist hagiavalduses märgitud ulatuses maksma. Kostja seisukoht, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuni kostja saab realiseerida oma vanemaõigusi laste suhtes, ei ole laste huvides, rikub Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse (LaKS) §-s 8 sätestatud laste õigusi elule, tervisele, arengule ja heaolule ega põhine kehtival perekonnaseadusel. Laste ülalpidamisõiguse eeldusteks on PKS § 97 kohaselt laste suutmatus ennast ise ülal pidada alaealisuse või hariduse omandamise tõttu, seega sõltuvad lapsed LaKS §-s 8 sätestatud õiguste realiseerimisel täielikult vanematest, mistõttu ei saa nende õigust piirata seaduses mitte ettenähtud tingimustega. Ülalpidamisnõude piiramise juhud, mis ei ole seotud kohustatud isiku varalise seisundiga, on sätestatud PKS § 103 lõikes 1, kuid lõike 2 kohaselt ei kohaldata neid vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu. Ülalpidamisnõude piirangut, mis seaks lapse õiguse saada ülalpidamist sõltuvusse vanema õiguste samaaegsest realiseerimisest, seadus ette ei näe. Vanem saab oma õigusi lapse eest hoolitsemisel, kasvatamisel, temaga seotud asjade üle otsustamisel ja lahus elava lapsega suhtlemisel realiseerida perekonnaseaduse 10.-s peatükis sätestatud alustel. Järelikult ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisehagi on esitatud kohtule 18.10.2010, vaidlus puudub, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustust juulikuust 2010, mistõttu kuulub elatis kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele alates 01.07.2010 kuni nende täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanuna keskhariduse omandamise jätkamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni. U Kl tuleb tasuda S K elatis igakuiselt TJ arvelduskontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada 06.12.2010 kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu. Võttes arvesse, et kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras tasuma hagejatele elatist 2175 krooni / 139,01 € kuus, siis on kostjal õigus kohtuotsusega väljamõistetavast elatisest maha arvata hagi tagamise korras lastele makstud elatise summad. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva 4 jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: 5