KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) § 641 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Rikkumine seisnes selles, et L. Liberg omas 13.08.2009 vanglas kinnipeetavale isikule keelatud eset, milleks oli aluspükste seest eemaldatud püksikumm. L. Liberg esitas 04.10.2009 vaide Viru Vangla käskkirja nr 6-3/2121-D tühistamiseks. Viru Vangla 07.05.

1. a vaideotsusega nr 6-25/668-1 jäeti vaie rahuldamata.
2. L. Liberg esitas 07.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 11.09.
3. a käskkirja nr 6-3/2121-D tühistamiseks, Viru Vangla toimingu – 04.10.2009.a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamise – õigusvastasuse tuvastamiseks ning seadusest tulenevate tähtaegade järgimiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri õigusvastane, kuna L. Liberg ei ole toime pannud kuritegu ning tema distsiplinaarkorras karistamiseks puudub alus.

§ 641p 1 ei sätesta keelatud esemena püksikummi.

Seega ei ole püksikummi omamine keelatud. 21.07.2009 Viru Vanglasse saabudes otsiti kõik kaebaja asjad põhjalikult läbi ning läbiotsijad ei teinud ühtegi märkust tema asjade hulgas olnud 3 püksikummi kohta. Kuna püksikummid lubati kambrisse kaasa võtta, ei olnud kaebajal põhjust arvata, et tegemist on keelatud esemetega. 04.08.2009 toimunud läbiotsimisel võeti ära kaks püksikummi. Kolmas püksikumm, mis oli kaebaja pükste peal, jäeti alles, kui ta selgitas, et vajab seda pükste ülevalhoidmiseks. 13.08.2009 läbiotsimisel võeti ära ka varem valvur E. Seieri poolt kambrisse lubatud püksikumm.

1. Tartu Halduskohtu 27.09.
2. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas õigusvastaseks Viru Vangla toimingu – 04.10.2009 esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamise. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla 11.09.
3. a käskkiri nr 6-3/2121-D õiguspärane haldusakt, millega ei rikutud L. Libergi subjektiivseid õigusi. Vaidlust ei ole selles, et L. Libergi ja H.L. kambrist leiti püksikumm, mille osas L. Liberg on tunnistanud, et see kuulus talle.

§ 641p-s 1 nimetatud keelatud esemete loetelu on näitlik ja ei ole ammendav.

Nimetatud sättest tuleneb, et keelatud on esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. 90 cm pikkune aluspükstest eemaldatud püksikumm on ese, millega on võimalik tekitada vigastusi, nt kägistada või kasutada teise isiku kinnisidumiseks. Seega on tegemist keelatud esemega

§ 641p 1 mõistes.

Kaebaja väide, et valvur E. Seier ise lubas kummi kambrisse, on paljasõnaline. 04.08.2009 läbiotsimise kohta ei ole koostatud akti, et L. Libergilt oleks esemeid ära võetud (tl 32). Valvur E. Seieri seletuskirja kohaselt nägi ta 13.08.2009 läbiotsimisel püksikummi esmakordselt ning ta ei ole kaebajale püksikummi kambrisse lubanud. Kui kaebaja oli veendunud, et püksikumm ei ole keelatud ese ning valvurid ise lubasid tal selle kambrisse kaasa võtta, siis ei oleks olnud vajadust peita kumm ülemise nari madratsi alla. Keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning

§ 641

p 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Läbiotsimise juures viibinud inspektor-kontaktisik K. Luurilt seletuse võtmata jätmine ei saanud menetluse käiku kuidagi mõjutada ega toonud kaasa kaalutlusviga. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ning kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Määratud karistus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. L. Libergi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti Viru Vangla 11.09.
2. a käskkiri nr 6-3/2121-D tühistamata ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkirja puhul tegemist õigusvastase haldusaktiga, kuna kaalutlusõigust on teostatud puudulikult, olulised asjaolud on jäetud kaalumata ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused, miks tuli kaebajat karistada just noomitusega, mitte aga piirduda näiteks vestluse või suulise hoiatusega, arvestades asjaolu, et kaebajal puuduvad karistused. Euroopa Vanglareeglistiku p 56.1 kohaselt soovitatakse distsiplinaarkaristust kasutada mõjutusvahendina äärmuslikel juhtudel. Halduskohus ei ole kontrollinud kaevatava haldusakti õiguspärasust tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4 ning §-dest 54-
3. Vastustaja ei ole võimaldanud kaebajale distsiplinaarmenetluse vältel õigust olla ära kuulatud. Enne vaidlusaluse käskkirja andmist ei antud kaebajale võimalust selgitada, et püksikumm oli madratsi all seetõttu, et kaebaja eemaldas kummi pükstelt ning pani madratsi alla selleks, et seda oleks käepärasem võtta ning enne teise korruse narilt alla tulekut see pükstele tagasi panna. Sarnaselt hoidis kaebaja madratsi all ka raamatuid ja ajalehti. Kuna vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et kummi käsitletakse keelatud esemena põhjusel, et seda ei kasutatud sihtotstarbeliselt, siis võinuksid eeltoodud asjaolud mõjutada asja otsustamist ning välistada kaebaja karistamise. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-23-06 on märgitud, et ärakuulamisõiguse 2 mittevõimaldamine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise. Vastustaja halduskohtule esitatud materjalid on koostatud pea pool aastat peale vaidlusaluse käskkirja andmist ning ei ole asjakohased, kuna need oleks tulnud võtta distsiplinaarmenetluse juurde enne haldusakti andmist. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste tagantjärele esitamine ei ole lubatud. Halduskohus on oma otsuses tuginenud tagantjärele esitatud tõenditele, millega väljus kaebuse piiridest ja seega rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. G. Salometsa tagantjärgi 05.05.2010 koostatud õiend 04.08.2009 läbiotsimise kohta ei ole asjakohane ning kohtu tuginemine sellele on meelevaldne. 04.08.2009 läbiotsimine ei toimunud G. Salometsa juuresolekul ega tema üksuses, mistõttu ei saanud tema selle kohta ka akti koostada. Püksikumm ei ole

§ 641p 1 kohaselt keelatud ese.

Kaebaja on põhjendanud, milleks ta seda kummi kasutas ning ei ole tuvastatud, et kaebaja soovis seda kasutada mõneks muuks otstarbeks.

1. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on L. Libergile määratud noomitus kaalutletud ning proportsionaalne. L. Libergile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on põhjendatud, et tegemist on vangla julgeolekut ohustava rikkumisega, arvestatud on juhtumi asjaoludega, rikkumise iseloomuga, L. Libergi eelneva käitumisega ja ära märgitud on ka karistuse eesmärk isiku õiguskuulekale teele suunamiseks. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ei tähenda, et ükskõik millise rikkumise puhul tuleks piirduda vestlusega ning karistust mitte määrata. Kuna L. Libergi rikkumine oli vangla julgeolekut ohtu seadev, siis ei saa niivõrd raske rikkumise puhul piirduda ainult vestlusega. Isik peab aru saama, et tema käitumine toob kaasa tagajärgi, mille tulemusena ta edaspidi hoidub distsipliinirikkumistest. L. Libergile on distsiplinaarmenetluse käigus ärakuulamisõigus tagatud. L. Liberg on saanud juhtunu kohta esitada 13.08.2009 seletuskirja. Kaebajale tutvustati nii teatist, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust kui ka distsiplinaarmenetluse protokolli. 10.09.2009 esitas L. Liberg protokolli osas vastulause ning selles esitatud väidetega arvestati distsiplinaarkaristuse käskkirja koostamisel. Seega oli kaebajal võimalus esitada omapoolseid seletusi enne haldusakti andmist ning seda võimalust ta ka kasutas. Kaebaja ei selgitanud distsiplinaarmenetluse käigus, miks püksikumm oli madratsi all, mistõttu on kaebaja sellekohane väide otsitud. Läbiotsijad ei teostanud läbiotsimist ajal, kui L. Liberg lebas voodil ja püksikumm pidi kaebaja väidete kohaselt olema käeulatuses. Läbiotsimise teostamise ajal viibis L. Liberg kambrist väljas ning kui püksikumm oli vajalik pükste ülalhoidmiseks, oleks see pidanud olema kasutuses. Vajadus võtta täiendavalt õiendeid tulenes asjaolust, et L. Liberg esitas vaidemenetluse käigus väiteid, mida ta distsiplinaarmenetluse käigus esitanud ei olnud. Tegemist ei ole käskkirja tagantjärgi põhjendamisega, vaid isiku hilisemalt esitatud väidete kontrollimisega. Õiend esemete leidmise kohta on võetud G. Salometsalt seetõttu, et ta tegeles
2. aastal Viru Vanglas äravõetud ja leitud esemetega ning haldas kõiki akte, mis olid koostatud äravõetud ja leitud esemete kohta. G. Salomets kontrollis, et ühtegi akti L. Libergilt 04.08.2009 esemete äravõtmise kohta ei olnud ning kinnitas seda oma õiendiga. Seega ei oma tähtsust, et L. Liberg ei viibinud G. Salometsa üksuses ega teostanud isiklikult läbiotsimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.09.2010.a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3
4. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuna kaalutlusõigust on teostatud puudulikult, olulised asjaolud on jäetud kaalumata ning määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vaidlustatud haldusaktis on välja toodud selle andmise faktilised ja õiguslikud alused. Samuti on seal antud ka vastustaja seisukohad distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastulausele. Haldusaktis on toodud ka põhjendused, miks on kaebaja suhtes kohaldatavaks distsiplinaarkarituseks määratud noomitus. Karistuse mõistmisel on arvestatud seda, et kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Samas on leitud, et kaebaja seaduskuulekale teele suunamiseks on vajalik siiski teda karistada distsiplinaarkaristusega, mitte aga piirduda vestluse või suulise hoiatusega.

§ 641

lg-s 1 ettenähtud keelatud eseme omamine on kindlasti selline distsipliinirikkumine, mille eest on võimalik kohaldada distsiplinaarkaristust.

1. Ebaõige on kaebaja väide, et on rikutud kaebaja õigus olla ära kuulatud distsiplinaarmenetluse vältel. Kaebajal on olnud pärast kambris toimunud läbiotsimist võimalus anda asja kohta oma seletus (tl 52), samuti on tal pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist olnud võimalik esitada oma kirjalikud vastuväited vastulauses (tl 54). Seega on kaebajale tagatud ärakuulamine ja puudub alus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks sellel alusel.
2. Kaebaja on halduskohtule ette heitnud ka seda, et halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud tõenditele, mis on esitatud pärast vaidlustatud haldusakti väljaandmist. Ringkonnakohus ei näe selles rikkumist. G. Salometsa õiendi lisamine toimiku materjalidele (tl 58) oli tingitud asjaolust, et kaebaja asus alles vaidemenetluse käigus väitma, et 04.08.
3. a toimunud läbiotsimise käigus võeti temalt ära keelatud esemed, mille kohta koostati akt, kuid üks püksikumm jäeti talle alles. Seega oli tema väidete kohaselt tegemist lubatud esemega, kuna püksikummi ära ei võetud. G. Salometsa õiendi kohaselt ei vasta väide tõele, kuna sellisel kuupäeval ei ole koostatud ühtegi akti kaebajalt äravõetud esemete osas. See oleks talle teada, kuna ta tegeleb Viru Vanglas keelatud ja äravõetud esemetega. Seega annab nimetatud õiend aluse kahelda kaebaja selgituste tõelevastavuses. Kuna distsiplinaarmenetluses kaebaja sellist väidet ei esitanud, siis ei olnud sellist õiendit vajalik võtta distsiplinaarmenetluse käigus kogutud dokumentide hulka.
4. Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses jäänud seisukohale, et temalt äravõetud püksikummi näol ei ole tegemist keelatud esemega

§ 641lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui

§ 641

lg-s 1 on keelatud esemeks loetud nööri ja niiti, siis saab ka kummi lugeda esemeks, mida on võimalik kasutada nii isiku enda kui ka teiste isikute tervise kahjustamiseks, samuti saab seda kasutada isiku kinnisidumiseks. Seega puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ka sellel alusel. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi