← Eesti

3-10-1307/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1307 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 17.09.
  2. a haldusakti nr 6-20.3/5891-3 tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. novembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla
  5. Jätta Romeo Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 06.02.2009 Viru Vanglale taotluse isiklike asjade laost elastiksidemete kambrisse võimaldamiseks. Viru Vangla 06.03.
  10. a haldusaktiga nr 6.-20.3/5891-1 jäeti taotlus rahuldamata. R. Kalda esitas 02.04.2009 vaide ning Viru Vangla direktori 20.05.
  11. a käskkirjaga nr 6.-1/135-KP tunnistati 06.03.
  12. a haldusakt kehtetuks. Vangla vaatas R. Kalda taotluse uuesti läbi ning 19.05.
  13. a haldusaktiga nr 6-20.3/5891-2 jäeti taotlus rahuldamata. 22.05.2009 esitas R. Kalda vaide 19.05.
  14. a haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeeriumi 25.08.
  15. a vaideotsusega nr 11-7/171 tunnistati Viru Vangla 19.05.
  16. a haldusakt nr 6-20.3/5891-2 kehtetuks ning tehti ettekirjutus taotluse uuesti läbivaatamiseks. Viru Vangla vaatas R. Kalda 06.02.
  17. a taotluse uuesti läbi ning jättis 17.09.
  18. a haldusaktiga nr 6-20.3/5891-3 rahuldamata. 29.09.2009 esitas R. Kalda vaide Viru Vangla 17.09.
  19. a haldusakti nr 6-20.3/5891-3 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks R. Kaldale isiklike asjade laost elastiksidemete väljastamiseks. Viru Vangla 16.04.
  20. a vaideotsusega nr 6-25/660-1 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.
  21. R. Kalda esitas 19.05.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17.09.
  22. a haldusakti nr 6-20.3/5891-3 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kahe elastikust põlvekaitsme isiklike asjade laost kambrisse lubamiseks. Kaebuse kohaselt soetas R. Kalda vangla vahendusel ka kahed elastikust põlvekaitsmed, mis ei ole vanglas keelatud. Põlvekaitsmed on R. Kalda kasutuses olnud kõikides teistes vanglates, kuid Viru Vanglasse saabudes neid kambrisse ei lubatud, vaid jäeti lattu hoiule. Elastikkaitsmeid vajab kaebaja põlvede fikseerimiseks enne sportimist, et ennetada nihestusi. Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 54-56 sätestatud nõuetele. Piirang ei ole mõõdukas ega ka vajalik, sest vangla on kinnipeetavatele andnud kätte ohtlikumaid esemeid kui elastikust põlvekaitsmed. 05.03.
  23. a käskkiri nr 1.1-1/51 ei muuda tagantjärgi õiguspäraseks vaidlustatud haldusakti. Samuti näitab viidatud käskkirja vastuvõtmine, et eelnevalt elastiksidemed keelatud ei olnud ning analoogia kohaldamine ei ole põhjendatud. HALDUSKOHTU LAHEND
  24. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
  25. a otsusega R. Kalda kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sisaldab Viru Vangla 17.09.
  26. a haldusakt nr 6-20.3/5891-3 faktilist ja õiguslikku alust, samuti on haldusakti andmisel kohaldatud kaalutlusõigust. Vangla keeldumine on õiguspärane, kuna elastikside on ohtlik nii kinnipeetavale endale, sest selle oskamatu kasutamine võib põhjustada tervisekahjustusi, kui ka kaaskinnipeetavatele ja vanglatöötajatele, sest elastikside on veniv ja sellega saab inimesi kinni siduda, kägistada, puua ja tekitada muid tervisekahjustusi. 16.09.
  27. a meditsiiniosakonna õiendist nähtub, et kaebaja ei vaja kambrisse elastiksidet ka meditsiinilistel põhjustel, sest viimane trauma oli tal
  28. a aprillis ja pärast seda ei ole R. Kalda meditsiiniosakonnale võimalike spordivigastustega seotud kaebusi esitanud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut ja võivad ohustada vangla julgeolekut ning sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb vangla õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ainete ja esemete kohta, mida ei ole kantud keelatud asjade loetelusse, kuid mis tegelikult vastavad loetelus olevate asjade tunnustele. Viru Vangla direktor andis seoses keelatud esemete loetelu täiendamise vajadusega 05.03.
  29. a välja käskkirja nr 1.1-1/ 51, mille p 1.30 sätestab, et kinni peetavatele isikutele on keelatud meditsiinilised abivahendid, sh elastiksidemed. Vangla julgeoleku tagamiseks on elastiksideme ärakeelamine olnud ka proportsionaalne. Kaebaja esitas 06.02.
  30. a taotluse elastiksidemete kambrisse saamiseks ja vangla lähtuski taotluse lahendamisel selle sisust. 06.02.
  31. a taotlusega ei ole kaebaja soovinud kambrisse saada halduskohtule esitatud kaebuses märgitud põlvekaitsmeid. Põlvekaitsmed ei ole käsitletavad elastiksidemetena ja nende vahel on vahet teinud ka kaebaja ise. Seega ei ole põlvekaitsmete kambrisse lubamise osas ka senini keelduvat otsust tehtud, sest vastavat taotlust ei ole kaebaja vanglale esitanud. 06.02.
  32. a taotletud elastiksidemete osas on vangla keeldumine õiguspärane. Isegi kui Tartu Vangla lubas elastiksidemeid kambris hoida, ei tähenda see, et elastiksidemeid peaks kambrisse lubama ka Viru Vangla. Kaebaja ei saa eeldada, et luba, mis on antud talle Tartu Vanglas, antakse ka Viru Vanglas. Kuna kaebaja on tutvunud 2 vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis pidi ta olema teadlik, et igal vanglal on õigus keelustada julgeoleku kaalutlusel teatud esemeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  33. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
  34. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et vangla keeldumine on õiguspärane, kuna elastikside on ohtlik. Seadusega ei ole kooskõlas haldusaktis toodud põhjendus viitega keelatud esemete nimekirjale, kuna elastiksidet keelatud esemete nimekirjas ei ole. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus kehtiva õigusega, kuna 17.09.
  35. a seisuga elastiksidemed keelatud ei olnud ning need keelati alles 05.03.
  36. a üldkorraldusega. Samuti on vaidlustatud haldusakt kaalutlusvigadega ja keeldumise alusena tehtud viide vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 641 p-le 1 on ebaõige. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, miks keelati kaebajale ka elastikust põlvekaitsmed, mis ei ole sidemed, vaid sokilaadsed üle labajala põlve peale tõmmatavad elastsed ümbrised. Halduskohus ei ole näidanud, mille alusel ta väidab, et kaebaja
  37. a taotlus puudutas ainult elastiksidemeid ja mitte elastikust põlvekaitsmeid. Vastustajale pidi juba enne vaidlustatud haldusakti andmist olema selge, et kaebaja soovis saada laos olevaid kahte rulli elastiksidemeid ja ka kahte elastikust põlvekaitset, kuna 02.04.
  38. a vaides ja 22.05.
  39. a vaide taotluse täpsustuses viitas kaebaja ka põlvekaitsmetele. Halduskohus asus meelevaldselt lahendama kaebust elastiksidemete osas, kuigi kaebaja pole enam sellesisulist taotlust esitanud. Kaebaja rõhutas, et ei soovi enam pärast 05.03.
  40. a käskkirja nr 1-1-1/51 kehtestamist elastiksidemeid saada, vaid soovib saada kambrisse põlvekaitsmeid.
  41. Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et keelatud esemete loetelu ei saa olla paratamatult lõpuni ammendav. Kuigi VSE § 641 p 1 ei nimeta otsesõnu, et elastiksidemed on keelatud esemed, siis on VSE § 641 p 1 alusel keelatud kõik sellised esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. 06.02.2009 taotluses märgitud elastiksidemetega on võimalik vigastusi tekitada ja seetõttu keelduti julgeolekukaalutlusel neid kaebajale kambrisse andmast. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-10, kus öeldakse, et VSE § 641 p-s 1 on toodud üksnes näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Viru Vangla 05.03.
  42. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-ga 1.30 keelati kinnipeetavatele kõik meditsiinilised abivahendid (v.a arsti ettekirjutusel), mitte ainult elastiksidemed, mis paratamatult kuuluvad ka meditsiiniliste abivahendite hulka. Vangla võttis vaidlustatud haldusaktis R. Kalda 06.02.
  43. a taotluse lahendamisel seisukoha üksnes kaebaja poolt soovitud elastiksidemete osas ning ei ole teinud otsust elastikust põlvekaitsmete osas, sest neid taotluses ei märgitud. R. Kalda on hiljem vaidemenetluses asunud väitma, et ta taotles elastiksidemete nime all tegelikult ka põlvekaitsmeid, kuid tema hilisematest selgitustest tuleneb, et kaebaja eristab siiski ise ka elastiksidemeid põlvekaitsmetest. See kinnitab omakorda, et 06.02.2009 taotles R. Kalda vanglalt ainult elastiksidemete kambrisse andmist. Lisaks sellele on elastikside (sidemed) ja põlvekaitsmed ka oma olemuselt ja otstarbelt erinevad esemed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  44. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.
  45. a otsus tuleb jätta muutmata ja R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist. 3
  46. Kuna kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada ka vangla 17.09.2009 haldusakti (keeldumise elastiksidemete kambrisse lubamisest), siis on halduskohus põhjendatult hinnanud vaidlustatud keeldumise õiguspärasust hoolimata sellest, et vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes puudutatakse üksnes elastikust põlvekaitsmete kambrisse lubamise küsimust.
  47. Asjaolu, et Justiitsministeerium on 25.08.
  48. a vaideotsusega rahuldanud kaebaja vaide vangla 19.05.2009 haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, millega samuti keelduti 06.02.2009 taotluses märgitud elastiksidemete kambrisse lubamisest, ja teinud ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, ei tähenda, et seetõttu ja samadel alustel tulnuks halduskohtul kehtetuks tunnistada ka käesolevas asjas vaidlustatud 17.09.2009 keeldumine. 17.09.2009 haldusakti õiguspärasuse hindamisel on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et kuigi VSE § 641 p 1 ei nimeta keelatud esemena konkreetselt elastiksidemeid, on vangla keeldumine neid kambrisse lubada olnud õiguspärane. VSE § 641 p 1 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud, so tal ei ole lubatud enda juures ega kambris hoida esemeid, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Analoogselt VSE §-s 641 p-s 1 nimetatud nöörile, niidile ja köiele on ka elastikside ohtlik ese, sest see on oma olemuselt elastne pael, mida saab iseenesest kasutada ka teise inimese kinnisidumiseks, poomiseks, kägistamiseks jne. Lisaks sellele ei ole VSE §-s 641 toodud keelatud esemete loetelu ammendav, millele on tähelepanu juhitud ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
  49. a otsuses nr 3-3-1-24-
  50. Nimelt leitakse viidatud otsuse p-des 12 ja 13, et VSE § 64¹ p-s 1 on toodud näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi ning seega ei ole mitte iga VSE § 64¹ p-s 1 nimetatud ese kinnipeetavale keelatud, vaid üksnes sellised, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi. Samuti märgitakse selles lahendis, et eseme ohtlikkuse hindamisel ning VSE § 64¹ p-s 1 märgitud keelatud esemena käsitamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et see Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka isikule eseme kambrisse lubamise otsustamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla hindamist teostanud ja leidnud, et elastiksideme näol on tegemist esemega, millega on võimalik tekitada vigastusi ning põhjendatult asunud seisukohale, et elastset nöörisarnast eset on võimalik kasutada kägistamiseks, poomiseks, teiste isikute kinnisidumiseks jne.
  51. Apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt juhul, kui vangla leidis, et elastikside on keelatud juba VSE alusel, siis puudus vanglal vajadus selle täiendavaks ärakeelamiseks vangla direktori 05.03.
  52. a käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.30 alusel. Asjaolu, et vangla luges juba
  53. a elastiksideme kui nööritaolise eseme VSE § 641 p 1 alusel keelatud esemeks ei tähenda iseenesest, et vangla ei võinud edasiste arusaamatuste ja vaidluste ärahoidmise eesmärgil nimetada seda eset täiendavalt keelatud esemeks ka vangla enda poolt VangS § 15 lg 4 Viru Vangla kinnipeetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelus. Viru Vangla 05.03.
  54. a käskkirjaga keelati kinnipeetavatele täiendavalt meditsiinilised abivahendid, sh elastiksidemed, välja arvatud juhul, kui nende kasutamiseks on kinnipeetaval olemas vastav arsti ettekirjutus. Seega oli vanglapoolse üldkorralduse väljaandmise eesmärgiks keelata kinnipeetavatele kõik meditsiinilised abivahendid, mitte ainult elastiksidemed.
  55. Apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei ole kaebaja väited selle kohta, et tegelikult taotles ta 06.02.2009 vanglalt lisaks elastiksidemetele elastikust põlvekaitsmete kambrisse andmist, ning et 17.09.
  56. a haldusaktist ei selgu, miks keelduti ka põlvekaitsmete kambrisse andmisest. Ringkonnakohus nõustub sellel osas halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et R. Kalda esitas 4 06.02.2009 selgelt taotluse (tl 36) üksnes elastiksidemete (2 tk) kambrisse saamiseks ning vangla pidi taotluse lahendamisel lähtuma üksnes selle täpsest sisust ja nõudest. 06.02.2009 taotlusest ei nähtu, et R. Kalda oleks soovinud kambrisse saada ka elastikust põlvekaitsmeid (lihtsalt põlvekaitsmeid). Seetõttu ongi Viru Vangla nii 17.09.2009 kui ka varasemate keelduvate haldusaktide (06.03.2009, 19.05.2009) andmisel võtnud nende kambrisse lubamise osas seisukoha üksnes soovitud elastiksidemete kohta ning ei ole teinud otsust elastikust põlvekaitsmete osas. Asjaolu, et R. Kalda on 02.04.2009 vaides ja selle täpsustuses (tl 38-41, 44-45) märkinud, et ta on vangla vahendusel soetanud nii elastiksidemed kui ka elastikkaitsed, ei tähenda seda, et vastustaja pidi tema 06.02.2009 taotlust tõlgendama selliselt, et kaebaja taotles kambrisse nii elastiksidemeid kui ka elastikust põlvekaitseid. Ka viidatud vaides nõutakse endiselt vanglale ettekirjutuse tegemist selleks, et kaebajale lubataks kambrisse laos olevad elastiksidemed. Elastikkaitsete, põlvekaitsete või elastikust põlvekaitsete kambrisse lubamiseks ettekirjutuse tegemist ei ole taotletud ka eelpoolmärgitud vaides. Seda, et kaebaja arvates kuuluvad elastiksidemete hulka ka põlvekaitsmed, märgib kaebaja alles 29.09.2009 vaidlusaluse haldusakti peale esitatud vaides (tl 51-53). Samas nähtub tema hilisematest selgitustest, s.h halduskohtule esitatud kaebusest, et ta ikkagi eristab elastiksidemeid elastikkaitsmetest (ka põlvekaitsmed, elastikust põlvekaitsmed) kirjeldades elastiksidemeid rullis veniva paela sarnasena ning põlvekaitsmeid sokitaolisema, mis tõmmatakse põlve peale üle labajala. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvates veelkord halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et märkides 06.02.
  57. a taotlusesse üksnes elastiksidemed, taotleski R. Kalda ainult elastiksidemete kambrisse väljastamist ning põhjendamatud on tema hilisemad väited, et ta soovis elastiksidemete nime all tegelikult ka põlvekaitsmete väljastamist. Seega ei anna 17.09.2009 keeldumise tühistamiseks alust ka kaebaja väide, et selles on õigusvastaselt jäetud rahuldamata taotlus põlvekaitsete kambrisse saamiseks. Kui R. Kalda soovib ka laos olevate elastikust põlvekaitsmete kambrisse lubamist, tuleb tal vanglale esitada sellekohane selge taotlus ning siis tuleb vastustajal uuesti hinnata, kas ka sokitaolised elastsed põlvekaitsmed on VSE § 641 p 1 järgi vanglas keelatud esemed või mitte.
  58. Mis puudutab esitatud kohustamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmist, siis on halduskohus ka selles osas teinud põhjendatud lahendi. Kuna kaebaja ei taotlenud halduskohtule esitatud kaebuses enam 06.02.
  59. a avalduses märgitud elastiksidemete väljastamiseks kohustamist ning taotlust elastikust põlvekaitsmete kambrisse andmiseks kaebaja senini Viru Vanglale esitanud ei ole, puudus halduskohtul vajadus teha vastustajale kohustav ettekirjutus kaebaja poolt esitatud 06.02.
  60. a taotluse uueks läbivaatamiseks.
  61. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.