3-10-776/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-776 Haldusasi Ruslan Villoneni kaebus Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ruslan Villoneni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ruslan Villonen Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus ja teha uus otsus. Välja mõista Viru Vanglalt 63.91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) Ruslan Villoneni kasuks talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. R. Villonenile määrati Viru Vangla direktori 29.09.
7. a käskkirja nr 6.-3/2267-D alusel S-16 osakonnas vastu kambri ust tagumise ning vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. 06.10.2009 esitas kaebaja Viru Vangla direktori 29.09.
8. a käskkirja peale vaide. Viru Vangla direktori 11.01.
9. a vaideotsusega nr 6-25/675-1 rahuldati kaebaja vaie. Viru Vangla direktori 29.09.
10. a käskkiri tunnistati kehtetuks, sest distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tõendatud kaebaja süü rikkumise toimepanemises. Seega ei olnud alust kaebaja karistamiseks. 21.01.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale kahjuõude, milles taotles õigusvastaselt kartseris viibitud aja eest kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Viru Vangla ei jõudnud kahjunõuet tähtaegselt menetleda.
11. R. Villonen esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamist. Kaebaja kasutab šampooni, palsamit ja raseerimisvahendeid vähemalt kolm korda nädalas ebameeldivuste ärahoidmiseks. Kartseris võimaldatakse eelpoolnimetatud hügieenivahendeid kasutada ainult üks kord nädalas, neljapäeviti. Seetõttu tundis kaebaja end halvasti. Kaebaja ei saanud kasutada kartseris kõike oma isiklikke asju, mis on vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 alusel lubatud. Kaebaja pidi magama põrandal märjal madratsil, sest põrandal asuv lavats on külm ning soojuse ja külmaga tekib madratsi ja lavatsi vahele kondens. Kartseris ei lubata madratsit kuivatada, sest madratsi peab hommikul kell 6.30 rulli keerama ja koos muu voodivarustusega riiulile asetama. Õhtul kell 22.00 antakse voodivarustus kaebajale kätte, aga kuna madratsit kusagil kuivatada ei saa, siis voodivarustus niiskub. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohus jättis
13. oktoobri
14. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebajat tutvustatud vangistust reguleerivate õigusaktidega, sh Viru Vangla kodukorraga ning ta pidi olema teadlik kohustusest heaperemehelikult suhtuda vangla varasse. Samuti oli kaebaja teadlik sellest, et vanglateenistujaid ei tohi solvata. Kaebaja pani distsiplinaarsüüteo toime tahtlikult, kuna oli teadlik oma teo õigusvastasusest. Kaebajal on varasemaid kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millest järeldub, et ta ei ole teinud nendest järeldusi ega hakanud õiguskuulekalt käituma. Kaebaja on rikkunud Viru Vangla kodukorra punkte 8.1.3 ja 8.2.4, sest ta kasutas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Viru Vangla väidetava õigusvastase tegevusega oleks põhjustatud talle varalist või mittevaralist kahju. Kaebaja ei ole väitnud, et kartseris viibimine oleks tema tervist kahjustanud. Tegemist ei olnud kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega või tema inimväärikuse alandamisega, vaid kaebaja suhtes kohaldati rangemat režiimi. Kaebaja viibis kartseris tingimustes, mis vastasid seaduses sätestatud nõuetele ning tal ei tekkinud probleeme seoses tervisega. Kaebajal oli võimalik end kartserikambris igapäevaselt pesta. Kaebaja viibis kartseris ajavahemikul alates 09.10.2009 kuni 19.10.2009, mil põrandaküte töötas. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et madratsi alla kogunes niiskus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. R. Villonen esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
16. oktoobri
17. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt peab kaebaja iga päev kasutama kreemi, kuna tal on nahahaigus akne. Vanglas sai kaebaja kasutada kreemi ainult kord nädalas. Kaebajal on õigus nõuda rahalist hüvitist kreemi kasutamise mittevõimaldamisega, kuna ta pidi kannatama ebameeldivustes. Kaebajal oli raskusi uinumisega, sest lavats, kus ta magas oli külm ja hommikuks tekkis madratsi ja põrandal asuva lavatsi vahele niiskus. Kaebajal polnud madratsit kuskil kuivatada, kuna ta pidi hommikul kell 06.30 madratsi rulli keerama ja riiulile asetama ning õhtul kella 22.00 paiku sai ta madratsi koos ülejäänud varustusega kätte. Kuna kaebaja ei saanud voodivarustust kuskil kuivatada, siis läks see niiskeks ja lõhnas ebameeldivalt. Vastustaja ja kohus ei ole kontrollinud asjaolu, kas on võimalik, et madratsi ja põrandal asuva lavatsi vahele tekib niiskus, olenemata, et põrand on 20 kraadi soe. Seega ei saa vastustaja ja kohus väita, et kaebaja väited ei vasta tõele. Kaebaja suhtes on rikutud Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.1, kuna pole austatud kaebaja inimväärikust ning ei tagatud talle maksimaalselt privaatsust uinumisel. Kaebaja on paigutatud põhjuseta kümneks ööpäevaks kartserisse ja teda on hoitud kolm kuud eraldatud lukustatud kambris. Sellega 2 kaasnenud piirangud on piisav alus nõuda kannatuste eest rahalist hüvitist. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Halduskohus ei ole läbi vaadanud kaebaja poolt 09.06.2010 esitatud täiendavaid tõendeid. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks vaadanud tõendeid, mille alusel pikendati kaebaja julgeolekuabinõusid kolmel korral. Kaebaja on esitanud vastustajale 11.10.
18. a teabenõude küsimuses, mis kuupäeval on talle välja kirjutatud Tartu, Viru ja Murru Vanglas nahahaiguse vastu kreeme ja rohtusid. Viru Vangla ei vastanud teabenõudele avaliku teabe seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja seetõttu ei saanud kaebaja Tartu Ringkonnakohtule tõendeid esitada. Kaebaja esitas 20.10.
19. a teabenõude koopiate väljastamiseks käskkirjast nr 6.-1/405-KP, märgukirjast nr 6-25/759-1 ja 20.10.
20. a teabenõudest, millel ei ole numbrit märgitud. Eelpool nimetatud dokumente vajas kaebaja oma väidete tõendamiseks. Käskkiri nr 6.-1/405-KP käib kaebaja kohta, teabenõue, millele ei ole numbrit märgitud, on ebakorrektselt koostatud ja vastustaja väited on paljasõnalised ning käskkiri nr 6.-1/405-KP ei kuulu kaebajale. Vastustaja on teadlikult rikkunud seadust ja tahtlikult kaebaja õigusi, et ta ei saaks kohtule tõendeid esitada.
21. Viru Vangla palub jätta R. Villoneni apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kreemi, juuksegeeli ja raseerimisvahendite kasutamine vähem kui kord nädalas ei saanud tekitada selliseid kannatusi, mille eest saab nõuda rahalist hüvitist. Kaebaja pole kaebuses ega ka vastustaja vastusele antud vastuväidetes esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, paikvaatluse korraldamiseks või ekspertiisi tellimiseks. Kaebaja on viidanud, et ta on nõus kaameraga veel ühe ööpäeva kartseris olema, et tõendada voodiriiete niiskumist perioodil 09.10-19.10.
22. Kaebaja on ise märkinud, et kõikidel kartseris viibinud kinnipeetavatel ei ole esinenud madratsi ja voodiriiete niiskumist. Seega ei saaks hilisem kaebaja katse luua sarnast olukorda, mis on juba minevikus olnud, et tõendada voodiriiete niiskumist. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud tõendid, mis puudutasid tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude pikendamist, sest halduskohtu menetluses oli R. Villoneni kaebus Viru Vangla tegevusega, 29.09.
23. a käskkirja alusel kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks ning tekitatud kahju hüvitamiseks, mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja pikendamisega seoses. Dokumendid, mida kaebaja on vastustajalt teabenõudes taotlenud, on asjassepuutumatud ja seega ei pea vastustaja vajalikuks kaebaja väiteid pikemalt analüüsida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.10.
25. a otsus tuleb tühistada ning R. Villoneni apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega mõistab Viru Vanglalt välja 63.91 eurot R. Villoneni kasuks mittevaralise kahju katteks.
26. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla direktori 29.09.
27. a käskkiri nr 6.-3/2267-D, millega R. Villoneni karistati kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks tunnistati Viru Vangla direktori 11.01.
28. a vaideotsusega nr 6-25/675-1 kehtetuks. Seega toimus kaebaja kartseris hoidmine õigusvastaselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda oma seisukohta halduskohtu otsuse sellele osale, milles on leitud, et kaebaja süü distsipliinirikkumises on tõendamist leidnud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna käskkiri, mille alusel kaebaja kartserisse paigutati, on tunnistatud kehtetuks, kuna kaebaja süü distsipliinirikkumises ei ole leidnud tõendamist, siis ei saa halduskohus omapoolselt asuda seisukohale, et kaebaja süü on tõendamist leidnud. 3
29. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsusega, et kaebajale ei ole õigusvastase kartseris viibimisega tekitatud mittevaralist kahju. Selline seisukoht on vastuolus ka Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu halduskolleegium on 20.09.
30. a lahendi nr 3-3-1-3-10 p-s 10 leidnud, et kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetavate õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Antud juhul on kaebaja kartserisse paigutamisega piiratud vangistusseaduse (VangS) §-de
31. 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Riigikohus on leidnud ka seda, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Samuti on peetud kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohaseks vahendiks rahalist hüvitist. Vastavalt Riigikohtu praktikale on peetud mittevaralise kahju põhjendatud hüvitiseks 100 krooni ühe kartseris viibitud ööpäeva eest. Kuna R. Villonen viibis kartseris 10 ööpäeva, siis on mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 krooni, so 63.91 eurot ning nimetatud summa kuulub Viru Vanglalt väljamõistmisele kaebaja kasuks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tal on õigus nõuda rahalist hüvitist ka selle eest, et ta ei saanud igapäevaselt kasutada kreemi, mis tekitas ebamugavust. Ainuüksi ebamugavuse tekkimine ei saa olla selline asjaolu, et oleks põhjendatud selle eest mittevaralise hüvitise väljamõistmine. Samuti ei saa olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks ka apellatsioonkaebuses väidetu, et tal oli raskusi uinumisega, kuna lavats oli külm ja hommikul tekkis niiskus, kuid kaebajal ei olnud võimalik madratsit kuivatada. Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et kuna kambrites on aastaringselt põrandaküte ja siseõhu temperatuuri hoitakse +200 C juures, siis ei ole sellise olukorra tekkimine võimalik. Samuti on kaebaja ka ise tunnistanud, et sellise probleemiga pole ta vangla teenistujate poole pöördunud. Seega ei ole ta seoses sellega tundnud ebameeldivusi, mille eest oleks tal võimalik nõuda rahalist hüvitist. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et esineksid muud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused, mille alusel ta võiks nõuda täiendava mittevaralise kahju hüvitamist, siis jääb kaebaja kaebus selles taotletud summa ülejäänud osas rahuldamata.
32. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mis on seotud täiendavate julgeolekuabinõude ja taotlustega, kuna need ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi