KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2011, Tartu 3-10-1075 Haldusasja number Haldusasi Ulvi Randoja kaebus AS-i Ühisteenused 24. märtsi 2010. a viivistasu otsuse nr TA-071045 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 15. aprilli 2010. a korralduse nr 172 tühistamiseks ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ulvi Randoja apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kaebaja Ulvi Randoja, esindaja Aivar Jurs Menetlusosalised Vastustajad AS Ühisteenused ja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega tühistada AS-i Ühisteenused 24. märtsi 2010. a viivistasu otsus nr TA071045 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 15. aprilli 2010. a korraldus nr 172 ning kohustada Tartu Linnavalitsust kaebaja tasutud viivistasu tagastamiseks. 3. Mõista Ulvi Randoja kasuks vastustajatelt välja solidaarselt menetluskulu 31.95 eurot. Ülejäänud menetluskulu jätta kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. 1. AS-i Ühisteenused 24. märtsi 2010. a viivistasu otsusega nr TA-071045 määrati Ulvi Randojale parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu summas 240 krooni. Viivistasu otsuse kohaselt parkis sõiduauto Audi riikliku reg nr-ga XXX XXX 24. märtsil 2010 kell 12.20 Tartus, Vabaduse pst-l parkimistasu maksmata (üheselt mittemõistetav parkimisaja 3-10-1075 algus). U. Randoja esitas Tartu Linnavalitsusele viivistasu otsuse peale vaide. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 15. aprilli 2010. a korraldusega nr 172 jäeti vaie rahuldamata. 2. U. Randoja esitas 26. aprillil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus nimetatud viivistasu otsus tühistada ning teha Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale ettekirjutus tasutud viivistasu tagastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli parkimisaja alguseks 11.48 ning see oli märgitud piisavalt selgelt, mistõttu polnud U. Randojal kohustust parkimise eest maksta. Vaidlustatud viivistasu otsus ja korraldus on põhjendamata ning haldusmenetlus asjas läbi viidud hea halduse põhimõtteid rikkudes. 3. Tartu Halduskohtu 10. juuni 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli viivistasu määratud põhjendatult. Isik, kes soovib kasutada ettenähtud ulatuses tasuta parkimise õigust, peab määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Antud juhul ei olnud U. Randoja parkimiskella abil märkinud parkimise algusaega arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. Kuigi õigusaktidest ei tulene kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, tuleb arvestada, et kella mõlemad seierid koosmõjus peavad peegeldama üheselt mõistetavalt parkimise algusaega. Parkimiskellast tehtud fotode kohaselt paiknesid kella osutid selliselt, et väike seier paiknes numbrite 12 ja 1 vahel (rohkem numbri 12 pool) ning suur osuti numbri 9 ja 10 vahel. Tavalisel mehhaanilisel kellal oleks väidetud parkimisaja algus kajastunud selliselt, et väike seier oleks olnud numbrite 11 ja 12 vahepeal. Oluline on parkimiskella mõlema seieri asukoht ning asjas puudub vaidlus selle üle, et suur seier ei olnud õiges kohas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. U. Randoja apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega vaidlustatud viivistasu otsus ja korraldus tühistada ning teha Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale ettekirjutus tasutud viivistasu tagastamiseks kaebajale. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kohtu tõlgendus, et käesoleva kaasuse kellaaeg on mitmetimõistetav, on täielikult põhjendamatu, subjektiivne ja vastuolus hea halduse tavaga. Otsusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb kellaaja mitmetimõistetavus. Kuna parkimiskellal märgitud kellaaja osas ei ole vaidlust olnud selles, et 12 minuti pärast saabub täistund, siis pidanuks kohus otsuses selgitama, milliste saabuvate täistundide vahel tekkis kohtul mitmetimõistetavus või milliste kellaaegade vahel kohus üldse kahtles. Kui halduskohus leidiski, et kellalt võis lugeda ka mingit teist kellaaega, siis on jäänud tuvastamata, kas selle teise kellaaja järgi on tasuta parkimise aeg ületatud või mitte.
- b)Kohtu põhjendus, et mõlemad seierid koosmõjus peavad peegeldama üheselt mõistetavalt seda, mis oli parkimise algusaeg ja et kellaaeg on mitmetimõistetav, ei ole kooskõlas asjas esinevate tõenditega, sest mõlemad seierid koosmõjus just peegeldavadki üheselt ja selgesti mõistetavalt seda, et kell saab ca 12 minuti pärast kaksteist.
- c)Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu kasutatud parkimiskella eripärale. Kohus rakendas asjas üksnes üldist teooriat (mehaanilise kella tööpõhimõtet), jättes seejuures tähelepanuta, et praktikas ei ole seda teooriat käesoleval juhul võimalik rakendada, sest 1 cm paksust seierit ei ole võimalik paika panna 1 mm täpsusega. Antud juhul tuleb kella lugemisel lähtuda mõlemate seierite koos vaatlemise kõrval ka tavalisest loogikast ja sellest, mida tajub tavaline inimene, vaadates antud kella. Võttes arvesse parkimiskella seierite asetust, on U. Randoja olnud piisavalt hoolas ja teinud piisavalt selgeks parkimise algusaja. 2 3-10-1075 5. AS-i Ühisteenused ja Tartu Linnavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega:
- a)Õige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt on parkimiskellal märgitud aeg mitteüheselt mõistetav. Mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal antud juhul paigutatud. Ka kohtupraktika toetab seisukohta, mille järgi on kellaaeg mitteüheselt mõistetav, kui kella seierid on asetatud viisil, mis ei ole tavalise mehhaanilise kella puhul võimalik. Kuna kellaaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana, ei pea ei kohus ega ka viivistasu otsust koostav kontrolör hakkama mõtlema, millist kellaaega võidi parkimise algusaega märkides silmas pidada.
- b)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille järgi tuleks parkimise algusaega määrates arvestada igal konkreetsel juhtumil kasutatava kella eripära ja iseärasustega. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Sõidukijuhi enda kohustuseks on valida selline parkimiskella tüüp ja osutite paigutuse viis, et kontrolli käigus oleks võimalik üheselt mõistetavalt tuvastada kellaaega, mida sõidukijuht on märkida soovinud. Samas ei olnud parkimiskella seieri paksus antud asjas märgitud kellaaja mitteüheselt mõistetavana tuvastamise põhjuseks. Kasutatud parkimiskella seierid on kellaaega tähistavate numbrite suunas kitsenevad, mille tõttu on osutatud punkt kella numbrilaual määratav oluliselt täpsemalt kui seieri enese laius seda võimaldaks. Väike seier osutas hilisemale kellaajale kui 12.00. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Ringkonnakohus nõustub iseenesest vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on parkimiskellal parkimise algusaeg tähistatud üheselt mittemõistetavalt. Sellist seierite asetust, nagu parkimiskellal (tl 18) oli - parkimiskella väike osuti paigutatud 12 ja 1 vahele (rohkem 12 poole) ning suur osuti 9 ja 10 vahele (rohkem 10 poole) – tegelikkuses mehaanilisel kellal ei esine. Seega on ilmne, et vähemalt üks seieritest oli ebatäpses asendis. Eeldades seieri asukoha veaks siiski mõistliku eksimispiiri (mõned minutivahed), saab järeldada, et mõnevõrra on eksitud väikse seieri (tunniosuti) asetusega. Eeldades, et eksitud on vaid väikse seieri asetusega mingis mõistlikus ulatuses, saaks järeldada, et kellaajana oli mõeldud kas kellaaega 11.48 või 12.48, kuna enam-vähem tegeliku kella osutite asendile vastava osutite asendi saavutanuks sellise kellaaja puhul parkimiskell siis, kui nihutada väikest seierit ühepalju ükskõik kummas suunas. See tähendab, et enam-vähem korrektsest osutite asetusest jääks nii kellaaja 11.48 kui 12.48 puhul puudu praktiliselt ühepalju maad. Seega on parkimise algusaeg tähistatud esmapilgul tõepoolest üheselt mittemõistetavalt. 8. Samas tuleb arvestada seda, et vea võimalust arvestades alternatiivselt loetav kellaaeg 12.48 oli parkimiskella paigutamise hetkel tulevikus saabuv kellaaeg. Ka parkimiskella kontrollimise hetkel kell 12.21 (vt tl 18) ei olnud see kellaaeg veel saabunud. Ringkonnakohtu arvates on ebamõistlik eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja, kuna õigusaktidest tulenevalt tuleb tähistada just parkimise algusaeg. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna vea eelduse korral parkimiskellalt alternatiivselt loetav kellaaeg oli käesoleval juhul parkimiskella kontrollimise hetkel veel saabumata, saanuks kella kontrollija ühe võimaliku kellaaja – 12.48 - hõlpsalt välistada. Tänu sellele asjaolule ei saa ringkonnakohtu arvates parkimiskella näitu pidada selle kontrollimise hetkel üheselt 3 3-10-1075 mittemõistetavaks. Allesjääv kellaaeg, mida võidi parkimiskellal kajastada ja mida tegelikult sellel üritatigi kajastada, oli möödunud kontrollimise hetkel alles ca poole tunni eest. Seega ei saa tänu asjaolule, et alternatiivne kellaaeg oli veel saabumata, lugeda parkimise algusaega lõppkokkuvõttes siiski mitmetimõistetavaks. Seetõttu on viivistasu määratud alusetult. 9. Ringkonnakohus märgib, et samasugused tehiolud esinesid ka ringkonnakohtu poolt 12. oktoobril 2010 lahendatud haldusasjas nr 3-10-100. Ka selles asjas oli isik märkinud väikese seieri asukoha ebatäpselt ja ka selles asjas oli alternatiivselt loetav kellaaeg alles tulevikus saabuv, mistõttu ringkonnakohus leidis, et viivistasu otsus oli tehtud alusetult. Riigikohtu halduskolleegiumi 20. jaanuari 2011. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-609 jäeti AS-i Ühisteenused kassatsioonkaebus selle ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab viivistasu otsuse ning teeb Tartu Linnavalitsusele ettekirjutuse makstud viivistasu tagastamiseks kaebajale. Menetluskuludena on kaebaja taotlenud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 2x250 krooni ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõivu tasumine on tõendatud kviitungitega (tl 14,50). Õigusabikulu tasumise kohta seevastu tõendid puuduvad. Toimikus on üksnes õigusabi eest esitatud arve summas 4500 krooni (tl 11), kuid puuduvad selle tasumist kinnitavad dokumendid – näiteks tõendid pangaülekande toimumise kohta või kassa sissetuleku order sularahas maksmise kohta. Vastavalt Riigikohtu pikaajalisele ja järjekindlale praktikale kuuluvad halduskohtumenetluses õigusabikulud väljamõistmisele üksnes juhul, kui need on juba kantud ja kulude kandmine on tõendatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-50-08, p 15). Seetõttu jäävad apellandi õigusabikulud tema enda kanda ning vastustajatelt AS-lt Ühisteenused ning Tartu Linnavalitsuselt mõistetakse kaebaja kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel solidaarselt välja üksnes riigilõiv summas 500 krooni, st 31,95 eurot. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene