← Eesti

3-10-2039/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2039 Haldusasi Piiriääre Puhkemaja OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 03.02.
  2. a käskkirja nr 13-6/200 ja 29.07.
  3. a vaideotsuse nr 13-4/104 tühistamiseks ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PRIA apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Piiriääre Puhkemaja vandeadvokaat Tambet Toomela Vastustaja – PRIA RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
  7. a otsus muutmata.
  8. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) jätta PRIA enda kanda EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. OÜ, esindaja MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. 21.09.2010 esitas Piiriääre Puhkemaja OÜ põllumajandusministri 12.03.
  10. a määruse nr 20 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi Määrus nr 20) alusel avalduse PPRIA-le toetuse saamiseks puhkemaja ehitamiseks. PRIA peadirektori 03.02.
  11. a käskkirjaga nr 13-6/200 jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja oli esitanud valeandmeid. PRIA leidis, et puhkemaja ehitamise põhiprojekti tiitellehe kohaselt oli projekti koostanud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Kontrollimisel selgus, et projekti on koostanud T.R. , kes ei vasta Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 41 lg-s 1 kehtestatud nõuetele, kuna ta ei oma registreeringut majandustegevuse registris. PRIA 29.07.
  12. a vaideotsusega nr 13-4/104 jäeti Piiriääre Puhkemaja OÜ 05.03.2010 esitatud vaie rahuldamata.
  13. 09.08.2010 esitas Piiriääre Puhkemaja OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 03.02.
  14. a käskkirja nr 13-6/200 ja 29.07.
  15. a vaideotsuse nr 13-4/104 tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus põhjendatud ega seaduslikud. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et projekti koostas Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ ja seega ei ole esitatud PRIA-le ka valeandmeid. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti alusel väljastas Värska Vallavalitsus ehitusloa, millega tunnistas esitatud dokumendid ehitusseaduse nõuetele vastavaks. Ehitusloa taotlusel ja ehitusprojektil on esitatud projekteerijana T.R. . PRIA võib kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust, kuid ei saa jätta taotlust seetõttu rahuldamata. Määruses nr 20 ei panda PRIA-le kohustust kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust ja ei nõuta kogu ehitusprojekti dokumentatsiooni (ka tiitellehe) esitamist. Seega ei saagi seletuskirja ja üldvaadete põhjal hinnata ehitusprojekti nõuetele vastavust. Kuressaare Kommunaalprojekti OÜ tiitellehe sattumine PRIA-le saadetud dokumentidesse oli tingitud eksitusest, mitte eesmärgiga tekitada väärarusaama projekti koostaja kohta. PRIA rikkus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-d 1 ja 2, kuna ei kuulanud kaebajat enne käskkirja ja vaideotsuse koostamist ära ning ei andnud võimalust anda selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid. Vastustaja ei teinud kindlaks, et kaebaja on esitanud valeandmeid tahtlikult. Arusaamatuks jääb, milline pidi olema kaebaja pahatahtlik motiiv valeandmete esitamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
  16. Tartu Halduskohus rahuldas 07.02.
  17. a otsusega Piiriääre Puhkemaja OÜ kaebuse, tühistas PRIA peadirektori 03.02.
  18. a käskkirja nr 13-6/200 ja 29.07.
  19. a vaideotsuse nr 13-4/104 ning tegi PRIA-le ettekirjutuse Piiriääre Puhkemaja OÜ taotluse uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda vaideotsuses toodud seisukohaga, et kui taotluses on esitatud valeandmeid, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, olenemata kaebaja tahtlusest või eksitusest. Taotluse saab jätta rahuldamata vaid juhul, kui valeandmeid on esitatud tahtlikult. Kuigi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 456 lg-s 2 ei ole otseselt sätestatud, et valeandmete esitamine peab olema tahtlik, on õiguspraktikaga kooskõlas käsitlus, et toetuse mitteandmise aluseks saab olla ainult valeandmete tahtlik esitamine. Riigikohus on oma lahendites nr 3-3-1-80-06 ja nr 3-3-1-38-07 märkinud, et siseriiklikul kohtul tuleb võimaliku õiguse kuritarvitamiseks tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele ning tuvastada tuleb subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Ka Euroopa Komisjoni määrus nr 1975/2006 art 31 p 2 sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse alt välja. Nimetatud määruses leiab kinnitamist seisukoht, et valeandmete esitamine peab olema toetuse taotleja poolt tahtlik ja esitatud eesmärgiga saada valeandmete kaudu kasu, mida ta ilma nende andmeteta ei saaks. Vaidlustatud käskkirja motivatsioonist ei nähtu, et kaebaja oleks toetuse taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid. Vastustaja ei ole selle kohta ka tõendeid kogunud, kuid on 2 samas möönnud kohtumenetluses, et tegemist võis olla ka eksituse tõttu valeandmete esitamisega. Vaideotsuses viidatud T.R. a seletus on võetud pärast toetuse määramata jätmise käskkirja väljaandmist. Vaidlustatavast käskkirjast ei nähtu, milliste tõendite alusel selles märgitud otsustus tehti. Kaebaja seletust enne käskkirja väljaandmist ega ka vaidemenetluses võetud ei ole. T.R. a seletus on olnud üheks aluseks ka vastustaja 05.05.
  20. a pöördumisele Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, tegemaks kindlaks, kas toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid. Tallinna Ringkonnakohus märkis 23.08.
  21. a määruses, et just T.R. tegi Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiitidega tiitellehe T.V. kättesaadavaks, ning on sellega just rõhutanud enda ja projekti seotust äriühinguga. Kohtus ei leidnud tõendamist, et H.H. ja H.V. oleks teadnud T.R. a mittevastavusest ehitusseaduses sätestatud spetsialisti nõuetele ning seetõttu puudub alus arvata, et H.H. ja H.V. oleks edastanud PRIAle teadvalt valeandmeid investeeringutoetuse saamiseks. Vastustaja poolt on ümber lükkamata ka kaebaja väide, et projektdokumentatsioon esitati selliselt, nagu kaebaja sellel projekteerijalt sai. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise ehitusloa saamise aluseks olevaid dokumente täiendanud või muutnud. Samuti puuduvad tõendid, et kaebaja teadis T.R. a poolt projektide mittevormistamisest rekvisiitidel näidatud osaühingu kaudu, ning sellest, et seetõttu on tiitellehel olevad andmed ebaõiged. Kuna kaebaja tahtlus valeandmete esitamiseks on tõendamata, on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Õigusselguse huvides tuleb tühistada ka vaideotsus. Taotluse uueks läbivaatamiseks on 30 päevane tähtaeg põhjendatud ja mõistlik. Tegemist on eelnevalt ettevalmistatud ja analüüsitud materjaliga, samuti on põhjendamatu niigi pikaks veninud taotluse menetlust veelgi pikendada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  22. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.02.
  23. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kaebaja esitas valeandmeid ning ELÜPS § 456 lg 2 ja § 457 lg 5 p 4 rakendamine ei eelda valeandmete esitamisel tahtluse olemasolu. Valeandmete esitamine tehti enne haldusakti andmist kindlaks Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ antud tunnistuse põhjal. Hiljem andsid omapoolse kirjaliku kinnituse nii T.R. kui ka Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. PRIA-l puudub pädevus ehitusprojekti sisulise analüüsi teostamiseks ja selle hindamiseks. Kuna tagatud peab olema projekti koostamine selleks õigust omava isiku poolt, kontrollib PRIA vaid projekteerija vastavust EhS § 41 nõuetele. Vaieldav on, kas valeandmeid esitati tahtlikult või ekslikult. PRIA on möönnud, et kaebaja võis ebaõigeid andmeid sisaldanud projekti tiitellehe esitada tahtmatult, teadmata, et need võivad sisaldada tõele mittevastavaid andmeid. Selline järeldus tuleneb aga hilisematest Riigiprokuratuuri seisukohtadest, millega põhjendati kriminaalasja algatamata jätmist. Prokuratuuril ei olnud alust arvata, et valeandmete esitamisel oleks tegemist taotleja teadliku tegevusega, st taotleja tahtlust ei olnud võimalik tõendada. Antud asjaolu aga ei tähenda, et PRIA-l puudus alus taotluse rahuldamata jätmiseks. 3 Arvestades, et Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ tiitellehe kasutamist esines samade esindajate poolt koostatud mitme taotluse puhul, on raske uskuda, et tegemist võis olla eksitusega. PRIA tegi kaebajale järelepärimisi ja ettepanekuid taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Alles vaidemenetluse käigus (31.03.2010) esitas kaebaja parandatud tiitellehega projekti, mis ei tähenda aga, et taotleja poleks taotlemisel valeandmeid esitanud. Taotleja ise esitas dokumendid sellisel kujul PRIA-le. Samas ei saanud ta neid esitada ka eksituse tõttu, kuna tal oli võimalus projekti koostaja majandustegevuse registreeringut kontrollida samamoodi nagu PRIA-l.
  24. Piiriääre Puhkemaja OÜ leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. PRIA pidi tuvastama kaebaja tahtluse valeandmete esitamiseks, kuid ei teinud seda. Selline nõue tuleneb Euroopa Liidu õiguse sõnastusest ja eesmärgist, mis on väljendatud Euroopa Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 31 lg-s
  25. Valeandmete esitamisega saab tegemist olla ainult juhul, kui taotleja on ise võltsinud, moonutanud või mõnel muul viisil muutnud olemasolevaid andmeid. Kaebaja saatis kõik dokumendid PRIA-le sellisena, nagu ta need T.R. a käest sai. Ehitusprojekti tiitellehe kujundas Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ autentsele blanketile ning edastas kaebajale T.R. . Mõistmatuks jääb PRIA väide, et ehitusprojekt on esitatud nii, nagu selle oleks koostanud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Projekti tiitellehele on kogu aeg projekteerijaks märgitud T.R. . Tiitelleht Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ autentsel blanketil tähendab, et kaebaja ise ei saanud dokumenti võltsida ega muuta selle andmeid. Määruse nr 20 § 8 lg 4 p-de 3 ja 4 kohaselt ei nõuta, et taotleja peaks üldse PRIA-le ehitusprojekti tiitellehe esitama. Seetõttu ei saa vastustaja üksnes projekti tiitellehele toetudes väita, et talle esitati valeandmeid. PRIA peab tuginema toetuse maksmise otsustamisel kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusloale ja mitte asuma ehitusloaga heakskiidetud projekti ise ümber vaatama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.02.
  27. a otsus tuleb jätta muutmata ning PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata.
  28. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel hinnanud tõendeid ebaõigesti ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudnud õigesti järeldusele, et asjas pole tõendamist leidnud väide, et kaebaja esitas investeeringutoetuse taotluses PRIA-le tahtlikult valeandmeid sellega, et puhkemaja ehitamise projekti tiitelleht oli vormistatud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ blanketile, kuigi projekti koostas tegelikult selles äriühingus töötav projekteerija T.R. .
  29. Põhjendatud ei ole ka PRIA seisukoht, mille kohaselt puudus vajadus valeandmete esitamisel tahtluse tuvastamiseks, sest ELÜPS § 456 lg 2, mis annab aluse taotluse rahuldamata jätmiseks, ei näe sõnaselgelt ette tahtluse tuvastamise vajadust. Nimelt on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse nr (EÜ) 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetuslike meetmete nõuetele vastavuse kohta, art 31 lg-s 2 märgitud, et juhul, kui leitakse, et toetuse saaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, siis arvatakse kõnealune tegevus EAFRD toetuse alt välja ja mistahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Kaebuse esitaja taotletud investeeringutoetuse osas on samuti tegemist EAFRD vahenditest makstava toetusega. 4 PRIA kohaldatud ELÜPS § 456 lg 2 sisustamisel tuleb seega arvestada määruse nr 1975/2006 art 31 lg-s 2 sätestatud tahtluse kriteeriumiga. Lisaks sellele on Riigikohus mitmes lahendis (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.
  30. a otsus asjas nr 3-3-1-36-10, p 18, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.06.2008 määrus asjas nr 3-4-1-5-08, p 31) rõhutanud siseriiklike kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses EL õiguse sõnastust ning eesmärki arvestades. Seega leidis ka halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti, et valeandmete esitamise põhjendusega toetustaotluse rahuldamata jätmisel ELÜPS § 456 lg 2 järgi tuli tuvastada taotleja tahtlus valeandmeid esitada, kuivõrd see tuleneb EL õiguse sõnastusest ja eesmärgist. Lisaks sellele lähtus halduskohus vaidlustatud lahendis PRIA poolt kohaldatud ELÜPS § 456 lg 2 sisustamisel õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006 haldusasjas nr 3-3-1-80-06 ja 08.11.2007 haldusasjas nr 3-3-1-38-07 tehtud lahendites märgitust, milles selgitati, et siseriiklikult võimaliku EL vahenditest makstava toetuse taotlemisel esineva kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb tuvastada ka subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Sellest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et valeandmete esitamine toetuse taotlemisel toob kaasa toetustaotluse rahuldamata jätmise üksnes juhul, kui valeandmeid on esitatud tahtlikult, eesmärgiga saada sellest tulenevalt põhjendamatut kasu.
  31. Kunstlike tingimuste loomine, s. h valeandmete esitamine hõlmab ringkonnakohtu arvates mistahes andmete moonutamist ja võltsimist kaebaja poolt, mille tulemusena erinevad taotleja poolt esitatud andmed tegelikkusest. Seega saab valeandmete esitamisega määruse nr 1975/2006 art 31 lg 2 ja ELÜPS § 456 lg 2 tähenduses olla tegemist ainult sel juhul, kui taotleja on ise võltsinud, moonutanud või mõnel muul viisil muutnud olemasolevaid andmeid. Valeandmete esitamisega ei ole tegemist olukorras, kui taotleja esitab andmed PRIA-le sellisel kujul, nagu ta need kolmandatelt isikutelt sai, sest vastasel juhul tähendaks iga nõuetele mittevastava toetustaotluse esitamine valeandmete esitamist, mis toob automaatselt kaasa toetustaotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et PRIA ei ole tõendanud ega ka väitnud, et kaebuse esitaja võltsis, moonutas või muutis T.R. alt saadud projekteerimisdokumente (sh ehitusprojekti tiitellehte). Toimiku materjalidega on tõendamist leidnud, et
  32. a esitatud toetustaotluse aluseks olnud Kulje MÜ puhkemaja ehitusprojekti koos selle tiitellehega Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ blanketil edastas sellisena kaebuse esitajale T.R. 28.08.2009 enda e-maili kaudu (tl 1922, osaliselt tl 71, PRIA toimikus asuv protokoll 01.04.2010 toimunud arutelu kohta, 28.08.2009 e-maili väljatrükk). Lisaks sellele on projekti tiitellehele, vaatamata Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ rekvisiitidele, märgitud projekteerijana T.R. , mitte tema tööandja. Seetõttu ei ole põhjendatud PRIA väide, et ehitusprojekt on tahtlikult esitatud nii, nagu oleks selle projekti koostanud e. ehitise projekteerinud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ. Analoogselt eelkirjeldatuga (12.12.2008 Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ e-maililt) ja samasisulise tiitellehega on toetustaotluse aluseks olnud ehitusprojektid väljastatud näiteks ka Tohku Puhkus OÜ-le, kellele toetustaotluse PRIA rahuldas.
  33. Vaidlustatud otsuses leidis halduskohus õigesti, et PRIA ei ole enne 03.02.
  34. a käskkirja väljastamist kaebuse esitajalt vaidlusaluste asjaolude kohta selgitust küsinud, mistõttu on ka kaebaja ärakuulamata jätmine üks alus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt oma lahendites leidnud, et ärakuulamisõigusega, kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluline menetlusviga ja seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.
  35. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-03, 25.11.
  36. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-03 ja 15.12.2006.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06). 5
  37. Seoses apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et HKMS § 31 lg 1, § 32 ning § 34 lg-te 1 ja 2 järgi saab halduskohtu otsust osaliselt või tervikuna vaidlustada üksnes apellatsioonkaebuse esitamise teel. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ei ole võimalik esimese astme kohtu otsust vaidlustada. Seega ei ole asjakohased Piiriääre Puhkemaja OÜ vastuses PRIA apellatsioonkaebusele toodud väited selle kohta, et halduskohus vähendas kaebaja menetluskulusid alusetult ja taotlus muuta menetluskulude osas Tartu Halduskohtu 07.02.
  38. a otsust.
  39. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad PRIA poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel PRIA enda kanda. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seonduvate võimalike kulude hüvitamiseks ega ka vastavat menetluskulude nimekirja. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.