KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-473 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. augusti 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. augusti 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellatsioonkaebuses esitatud uued nõuded läbi vaatamata. 3. Tagastada apellatsioonkaebuse lisa. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Juri Kolesnikov esitas 24. veebruaril 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt toimus J. Kolesnikovi etapeerimine 12. mail 2009 Tartu Vanglast Viljandi arestimajja õigusvastaselt ning sellega tekitati talle moraalseid ja füüsilisi kannatusi ja piinu. Kuigi Tartu Vangla oli teadlik, et J. Kolesnikovil esinevad terviseprobleemid ja ta talub transporti halvasti, toimus etapeerimine Põlva, Võru ja Valga kaudu, mistõttu sõit kestis neli tundi. Samal ajal etapeeriti teine kinnipeetav, kellel terviseprobleeme ei olnud, mugavas bussis otse Tartust Viljandisse. J. Kolesnikov pidi etapeerimise ajal istuma ühekohalises, kõvade istmetega kabiinis ja ei saanud asendit vahetada. Etapeerimise ajal ei lubatud etapeeritavaid Põlvas ja Võrus tualetti, mistõttu üks etapeeritavatest urineeris Võrus auto põrandale. Uriinihaisus oli J. Kolesnikovil raske hingata, tekkis astmahoog ja talle kutsuti Valgas kiirabi. Oma inhalaatorit ei saanud J. Kolesnikov kasutada, sest see oli kotis, mis oli auto järelhaagises. Vangla ei andnud J. Kolesnikovile etapeerimisele kaasa psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimit Remeron ja sellega põhjustati talle samuti kannatusi. J. Kolesnikov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, kuid vangla jättis selle rahuldamata. 2. Tartu Halduskohtu 24. augusti 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Tõendatud ei ole see, et J. Kolesnikov ei talu pikaajalist sõitu või vajab etapeerimisel eritingimusi tervislikel põhjustel. J. Kolesnikovi väited, et talle olid etapeerimise toimumise ajal vastunäidustatud pikaajalised sõidud, on paljasõnalised.18. detsembri 2009 seisuga puuduvad J. Kolesnikovi meditsiinikaardil märkmed selle kohta, et tema suhtes oleks vaja etapeerimisel kohaldada eritingimusi. 2009. a-l viibis J. Kolesnikov korduvalt uuringutel Tallinna Vangla haiglas ja sinna-tagasi sõit kestis ligi 3 tundi. Selle kohta tal seoses transportimisega kaebusi ei tekkinud. Vangistusalased õigusaktid ei näe vanglale ette kohustust arvestada etapeerimisel kinnipeetava sooviga marsruudi osas. Eeltoodu tõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et just temal oleks pidanud olema eelis sõita marsruudil Tartu Vangla – Viljandi arestimaja.
- b)J. Kolesnikovil oli võimalus õhtul enne etapeerimist, kui talle teatati eelseisvast etapeerimisest, esitada kirjalik motiveeritud avaldus, et etapeerimisel arvestataks tema tervisliku seisundiga. J. Kolesnikov ei ole Tartu Vangla poole oma probleemiga pöördunud ja vangla ei pidanud sellega arvestama, sest ei olnud sellest teadlik. Tartu Vangla meditsiiniosakond, kus on andmed J. Kolesnikovi tervisliku seisundi kohta, ei organiseeri etapeerimist ja ei olnud kohustatud informeerima Tartu Vangla teisi üksusi J. Kolesnikovi tervislikust seisundist.
- c)Asjakohased ei ole J. Kolesnikovi väited, et tal on uriinipidamatus ja tal ei lubatud etapeerimise ajal kasutada WC-d. Valga arestimajas oli peatus ja tal oli võimalus käia WC-s. Oma vanglale esitatud kahjunõudes ei ole J. Kolesnikov vaidlustanud seda, et tal ei võimaldatud etapeerimise ajal WC-d kasutada.
- d)Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt ei olnud J. Kolesnikovile määratud ravimeid , mida ta oleks pidanud etapeerimise ajal võtma. Meditsiinikaardilt ei nähtu, et J. Kolesnikovil esineks transportimise ajal iiveldus ja pearinglus. J. Kolesnikovil oli kaasas inhalaator, see oli tema asjade hulgas ja ta pidi ise muretsema, et see oleks tema käsutuses, kui tal tuleb astmahoog. Tõendatud on, et vajadusel kutsuti J. Kolesnikovile Valga arestimajja kiirabi ja arstid osutasid talle meditsiinilist abi. Samasugust meditsiinilist abi sai ta pidevalt Tartu Vanglas, kui tal esinesid astmahood.
- e)Ebaõige on J. Kolesnikovi väide, et etapeerimisel on rikutud tema õigusi ja et vangla toiming oli õigusvastane. Ei ole tuvastatud, et kaebaja tervisehäired oleksid tingitud etapeerimisest. Meditsiinilise kaardi väljavõttest on näha, et J. Kolesnikovil on kroonilised haigused varasemast ajast. Kaebaja ei ole tõendanud seda, et tema inimväärikust alandati või teda piinati. Tõendatud ei ole kaebaja tervisele kahju tekitamine vangla süül. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)J. Kolesnkovi sõit kestis 4 tundi ja 23 minutit autos, millel ei olnud aknaid ja millel olid kõvad istmed ning J. Kolesnikov oli paigutatud väga väiksesse vahesse, kus ta ei saanud ennast liigutada ja keha asendit muuta. Autos olid veel kahe- ja neljakohalised vahed ning õhuluuk nende juures, kuid sinna teda ei lastud. Vangla oleks J. Kolesnikovi võinud tema piinade vähendamiseks panna autosse, milles sõitis teine kinnipeetav. Samuti oli vanglal 2 võimalik J. Kolesnikovi kannatusi vähendada, kui ta oleks pandud kahe-või neljakohalisse kabiini ning kui tal oleks lubatud käia Võrus, Põlvas ja Valgas WC-s.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et J. Kolesnikov oleks pidanud vanglale enne etapeerimist oma terviseprobleemidest teada andma. Eelseisvast etapist informeeritakse pärast kella 20.00, kui vanglas ei ole juhtkonda ja avaldusi ei võta enam keegi vastu. Etapile viiakse kambrist ära varem, kui toimub hommikune kontroll, mistõttu avaldusi ei ole kellelegi anda ja keegi ülemustest ei jõuakski avaldust lugeda enne, kui etapp ära läheb.
- c)Halduskohus tunnistas asja arutamisel J. Kolesnikovile kompensatsiooni pakkumisega, et vangla käitus J. Kolesnikoviga ebainimlikult.
- d)Absurdsed on halduskohtu väited, et meditsiiniosakond ei ole kohustatud teatama kinnipeetava terviseprobleemidest ja et seda peab tegema kinnipeetav ise. Kinnipeetaval ei ole õigust endale eritingimusi nõuda. Meditsiiniosakond asub vanglas ja on vangla osa, järelikult peab etapeerimise probleemidega pöörduma meditsiiniosakonda, kes peab kinnipeetava terviseprobleemidest ja etapeerimise tingimustest teavitama vanglat. Oma probleemidest on J. Kolesnikov meditsiiniosakonda varasemalt korduvalt teavitanud.
- e)Vangla varjab J. Kolesnikovi terviseprobleeme puudutavaid andmeid. Vangla ei andnud kohtule kõiki meditsiinikaardi väljavõtteid, kuid on esitanud J. Kolesnikovi kohta ebatõeseid andmeid, mis mõjutab kohtu suhtumist temasse.
- f)Ebaõige on väide, et inhalaatorit ei olnud J. Kolesnikovil kaasas tema enda süü tõttu. Inhalaator kadus kotist ära läbiotsimise ajal. 4. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla nõustub halduskohtu seisukohtadega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et asjassepuutumatud on J. Kolesnikovi väited tema hilisemate etapeerimiste ja teiste kinnipeetavate etapeerimiste tingimuste osas. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tuvastamist Tartu Vangla poolt J. Kolesnikovi suhtes ühegi etapeerimist puudutava õigusakti rikkumine. Pelgalt asjaolu, et J. Kolesnikovi arvates oleks vangla pidanud tema etapeerimist korraldama teisiti, ei muuda vangla tegevust õigusvastaseks. J. Kolesnikovi etapeeriti samadel tingimustel teiste kinnipeetavatega ning eraldi piiranguid tema kohtlemiseks selle käigus ei seatud. Arusaamatu on J. Kolesnikovi järeldus, et kuna kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissi saavutamisega, siis on kohus sellega tunnistanud, et vangla etapeeris J. Kolesnikovi ebainimlikes tingimustes. Kohtul ei ole keelatud teha pooltele ettepanekut lahendada vaidlus kompromisslahenduse leidmisega. See ei tähenda aga, et üks pooltest on kindlasti toime pannud teise poole õiguste rikkumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega ega korda neid. 6. J. Kolesnikovi põhiseisukoht on, et teda oleks tulnud transportida teistsugustes, talle mugavamates tingimustes. Ringkonnakohus selgitab, et õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetava etapeerimisele täiendavaid tingimusi saateauto mugavuse või sõidu marsruudi osas, mida kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda. Samuti pole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida autot, milles teda etapeeritakse. J. Kolesnikovile võiks tuleneda selles osas subjektiivseid õigusi juhul, kui nende kohaldamiseks on ettekirjutuse teinud meditsiinitöötaja. Nagu halduskohus märkis, käesoleval juhul J. Kolesnikovi suhtes selliseid ettekirjutusi tehtud ei ole. 3 Apellatsioonkaebuses on J. Kolesnikov ise kinnitanud, et on meditsiiniosakonda korduvalt oma probleemidest teavitanud. Asjaolu, et meditsiinitöötajad ei olnud seadnud J. Kolesnikovi pöördumistest hoolimata etapeerimisele eritingimusi, kinnitab seda, et vajadus sellisteks eritingimusteks puudus. Seetõttu ei saa pidada veenvateks J. Kolesnikovi väiteid selle kohta, et ta vajas saatmisel eritingimusi ning tema etapeerimistingimusi ei saa pidada õigusvastasteks. 7. Lisaks puuduvad tõendid tervisekaardi sissekannete või muude usaldusväärsete tõendite näol selle kohta, et J. Kolesnikovile oleks etapeerimine tekitanud täiendavaid terviseprobleeme võrreldes varasemalt juba olemas olnutega. Seega isegi kui eeldada, et etapeerimine oli talle ebamugav, siis ei tekkinud talle sellest tervisekahju, mis kuuluks hüvitamisele riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Etteheited meditsiinikaardi väljavõtete varjamise kohta ja valeandmete esitamise kohta vastustaja poolt ei ole tõsiseltvõetavad. Tervisekaardi väljavõte (tl 65-68, 89) ei tekita ringkonnakohtus kahtlusi, nagu võiks see olla võltsitud. 8. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kompromissi sõlmimiseks ettepaneku tegemine ei tähenda, et halduskohus oleks nõustunud kaebajale kahju tekitamisega vastustaja poolt. 9. Vastukäivad on kaebaja ja vastustaja väited selle kohta, kas etapeerimise käigus oli kaebajal võimalik Põlva, Võru ja Valga arestimajas tualetis käia või mitte. Vastustaja kinnitab, et kaebajal see võimalus oli (tl 20), kaebaja seevastu väidab, et seda võimalust ei olnud. Usaldusväärseid tõendeid selles küsimuses täiendavalt hankida ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik. Seepärast tuleb väidete usutavust hinnata väidetava käitumise tõenäosusest lähtudes. Ringkonnakohtu arvates on väheusutav, et saateauto meeskond teeks takistusi kinnipeetavatele tualetis käimiseks, kui niikuinii mingis arestimajas vahepeatus tehakse. Ei ole tõenäoline, et saatemeeskond keelaks arestimajas tualetiskäimise ning riskiks võimalusega, et mõni kinnipeetav sooritab seetõttu tavaliselt tualetis sooritatava toimingu hoopis saateautos, ning oleks valmis kandma selle tagajärgi. Asjaolu, et kaebaja väitel oligi üks kinnipeetav saateautosse urineerinud, ei pruugi olla põhjustatud tualetiskäimise keelamisest, vaid tingitud selle isiku terviseseisundist või protestimeeleolust. 10. Inhalaatori olemasolu kaebajal etapi ajal kinnitab Viljandi arestimajas käinud kiirabi poolt kiirabikaardile tehtud kanne, mille kohaselt olid kaebajal astmaravimid kotis olemas (tl 21). Apellatsioonkaebuse lausest „Läbiotsimist teostanud valvurid oleksid pidanud inhalaatori andma mulle kätte, mitte panema selle kotis kuhugi teiste asjade alla.“ järeldub samuti, et inhalaator oli saateautos olemas. 11. Apellatsioonkaebuses esitatud kohustamisnõuded jäävad läbi vaatamata, kuna HKMS § 34 lg 3 ls 2 järgi ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited seoses hilisemate etapeerimistega, kuna käesolevas asjas on esitatud kaebus 12. mai 2009. a etapeerimisega seoses tekitatud kahju hüvitamiseks. Koopia 9. augusti 2010. a taotlusest vanglale seoses etapeerimisega tagastatakse apellandile kui asjassepuutumatu tõend. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene