3-10-1590/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1590 Haldusasi Eero Kanguri kaebus Viru Vangla 27.04.
2. a käskkirja nr 6.-3/800-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eero Kanguri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Eero Kangur Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Eero Kanguri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
5. a otsus muutmata.
6. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 27.04.
8. a käskkirjaga nr 6.-3/800-D määrati Eero Kangurile distsiplinaarkaristusena seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine koos täiendavate piirangutega vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 29.03.2010 keeldus E. Kangur Viru Vangla 24.03.
9. a käskkirja nr 6-2/177-T alusel määratud tööst. E. Kangur esitas 04.05.2010 vaide Viru Vangla käskkirja nr 6.-3/800-D tühistamiseks. Viru Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda.
10. E. Kangur esitas 16.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 27.04.
11. a käskkiri nr 6.-3/800-D. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole E. Kangur süüliselt käitunud ega distsiplinaarrikkumist toime pannud ning tema distsiplinaarkorras karistamiseks puudub alus. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud olulise rikkumisega, kuna menetluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki distsiplinaarmenetlusega seonduvaid asjaolusid. Kaebaja esitas 25.03.2010 Viru Vangla direktorile avalduse, milles palus töökohustustest vabastamist tema julgeoleku tagamise kaalutlustel. Kaebaja leidis, et E-8 sektoris kõrgohtlikke kinnipeetavate osakonnas elades ja koristajana töötades satuks ohtu tema elu ja tervis, mistõttu tuleks ta ümber paigutada teise sektorisse. 26.03.2010 toimunud vestlusel julgeolekutöötajaga soovis kaebaja enda ümberpaigutamist majandustööliste sektsiooni. 29.03.2010 anti kaebajale korraldus asuda tööle E-8 sektorisse koristajana. Kaebaja keeldus tööle asumast julgeoleku kaalutlustel, kuna teda ei olnud ümber paigutatud. Kaebaja inimväärikust on alandatud, kuna enne tema tööle määramist ei ole järgitud protseduurireegleid, kaebaja ei ole saanud vastavat väljaõpet tööle asumiseks ega läbinud tervisekontrolli. Viru Vangla 27.04.
12. a käskkiri nr 6.-3/800-D on materiaalselt õigusvastane, ebaproportsionaalne, oluliste kaalutlusvigadega ning riivab kaebaja inimväärikust.
13. Tartu Halduskohtu 30.11.
14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub Viru Vangla vastusest kaebusele, et kinnipeetavaid, keda määratakse oma osakonna sisesele majandustööle, ei ole mõistlik ega vajalik paigutada tööle määramise tõttu mõnda teise osakonda. 26.03.2010 toimunud kaebaja ja julgeolekutöötaja vestluse käigus ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et tööle asumisel ähvardab teda oht. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul on tegemist ilmse soovimatusega teha vanglas tööd. Töötamisest keeldumine on võimalik ainult erandjuhtudel, milliseid käesoleval juhul ei ole täheldatud. Kaebaja on vääralt tõlgendanud Euroopa vanglareeglistiku (Rec 2006)2 p-i 26.
15. Tööle määramine ei ole võrdsustatav karistusega. Karistused, mida saab kinnipeetavale märata, on sätestatud VangS § 64 lg-s
16. Kaebaja on paljasõnaliselt viidanud ka inimväärikuse alandamisele, kuid ei ole seda millegagi põhjendanud. Kohus leiab, et Viru Vangla 27.04.
17. a käskkiri nr 6.-3/800-D on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18. E. Kanguri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus sisuliselt põhjendamata ning vastuoluline. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt distsiplinaarmenetluses, vaides ja kaebuses esitatud väited, miks kaebaja ei saanud täita valvuri korraldust asuda tööle. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei ole läbinud tervisekontrolli ega vastavat väljaõpet antud töö tegemiseks. Kohus ei ole analüüsinud kartserikaristuse proportsionaalsust. Kohtuotsus on rajatud vastustaja esitatud väidetele, analüüsimata ja põhjendamata, miks kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Kuna kaebajal on diagnoositud nahahaigus kontaktdermatiit ning kaebaja ei ole läbinud arstlikku kontrolli enne tööle määramist, siis on rikutud VangS § 37 lg-t
19. Halduskohus on vääralt lugenud tõendatuks, et tegelikult ei ole kaebaja julgeolek ohus ning tööst keeldumine oli põhimõtte küsimus. Kaebaja on palunud end vabastada töökohustusest seoses tema julgeolekuga VangS § 38 lg 22 alusel. Kohus on lubamatult asunud käskkirja põhjendama, võttes seisukoha, et kaebajal on tasumata kuriteoga tekitatud kahju ning tööst keeldumisega näitab ta üles soovimatust enda poolt tekitatu heastamisele. 9,90 kroonise tunnitasu ning 20-30 minutiliste tööpäevade puhul on ilmselge liialdus väita, et kaebaja saab raha koguda ja hagisid maksta. Tööle sundimine olukorras, kus enne kaebajat on kõik E-8 kinnipeetavad keeldunud selles osakonnas koristajana töötamisest, loob reaalse riski kaebaja julgeolekule.
20. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2 Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme. Eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vajalik, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle ning meditsiinilise hinnangu kinnitamiseks kooskõlastatakse käskkiri meditsiiniosakonna juhatajaga. Ka E. Kanguri tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud meditsiiniosakonna poolt ning ta ei ole distsiplinaarmenetluse käigus väitnud, et ei saa tervislikel põhjustel töötada, mistõttu on viide tervisekontrolli läbimata jätmise kohta ilmselgelt otsitud. Väidetav krooniline dermatiit ei ole iseenesest takistuseks koristajana töötamisel, sest vajadusel väljastatakse koristajatele kindad, et välistada kokkupuudet puhastusvahenditega. Töötamise aeg koristajana oleks olnud lühiajaline, maksimaalselt 20-30 minutit päevas. Kaebajal on kohustus hoida korras ja puhastada oma kambrit, mistõttu ta pidi igapäevaselt niikuinii mingil määral koristamisega kokku puutuma. Koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis vajab põhjalikku instruktaaži või eraldi tööriiete väljastamist. Samuti on distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud, et kaebaja allkirjastas tööle määramise käskkirja ja ohutusjuhendi ning tutvus koristusvahenditega. Osakonna koristamine ei seadnud ohtu ei kaebaja ega teiste isikute tervist ning võimaldas täita ohutusnõudeid, mistõttu ei olnud apellandil õigust tööst keelduda. Julgeolekuosakonna spetsialist V. Tootsi õiendiga on tõendatud, et julgeolekuohtu kaebajale ei olnud. Ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud, et E. Kangurile anti korraldus tööle asuda alles pärast tema ja julgeolekuosakonna töötaja vahelist vestlust ning täiendavat asjaolude kontrolli. Vastustaja ei ole asunud käskkirja tagantjärgi põhjendama, sest asjaolu, et julgeolekuosakonna töötajaga läbiviidud vestlus kinnitas julgeolekuohu puudumist, on käskkirjas kajastatud. Seega oli E. Kangur kohustatud tööle asuma ning sellest keeldumisel oli tegemist süülise rikkumisega, mille eest võis distsiplinaarkorras karistada. Kartserikaristus on küll rangeim võimalik distsiplinaarkaristus, kuid see ei tähenda, et kartserikaristuse määramine on üldse lubamatu. Tööst keeldumine on tõsine rikkumine arvestades seda, et vanglas töötamine aitab kaasa kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Kaebajat on ka varem distsiplinaarkorras karistatud, kuid kaebaja ei ole määratud karistusest järeldusi teinud. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal oli tal olemas kehtiv karistus (noomitus), mistõttu oli teise rikkumise puhul põhjendatud tema rangem karistamine. Siiski ei määratud kaebajale maksimaalset kartserikaristust, vaid võimalikust 45 ööpäevast määrati talle karistusena ainult 7 ööpäeva kartserit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.
22. a otsus tuleb jätta muutmata ning E. Kanguri apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ja selle täiendustes esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.
23. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt määrati E. Kangur 24.03.
24. a käskkirjaga vangla 3 majandustööle abitööliseks alates 25.03.2010 kuni 25.06.2010 tunnitasuga 9,90 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 25.03.2010, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
25. märtsi
26. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 29.03.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
27. Samuti ei ole alust pidada kinnipeetavale antud korraldust ilmselgelt tühiseks seetõttu, et kaebajaga ei viidud väidetavalt enne tema tööle määramist läbi töövestlust, ei võetud temalt selleks nõusolekut, ei pakutud vastavat väljaõpet ning ei tehtud kindlaks, kas tema tervislik seisund üldse koristajana töötada võimaldab.
28. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru Vangla esitas ringkonnakohtule materjalid (koopia 24.03.
29. a käskkirjast koos nõutavate kooskõlastustega), millest nähtuvalt on kooskõlastanud E. Kanguri töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena 23.03.2010 Viru Vangla meditsiiniosakonna vanemõde osakonnajuhataja ülesannetes. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema võimet koristajatööd teha ei ole enne tööle määramist keegi kaebaja tervisliku seisundi aspektist hinnanud. Kinnipeetav ei ole ise 25.03.2010 käskkirjaga tutvudes märkinud, et ta keeldub töötamast ega ole enne halduskohtusse pöördumist toonud väidetavaid terviseprobleeme esile ka tööst keeldumise alusena. Ka väide, et kaebajal on diagnoositud dermatiit, ei tähenda, et ta ei oleks seetõttu võimeline oma osakonnas koristajana töötama, sest ringkonnakohtule teadaolevalt antakse vanglates töötavatele kinnipeetavatele sellisel juhul ka vajalikud kaitsevahendid kummikindad ja sellist praktikat kinnitab apellatsioonkaebusele esitatud vastuses ka Viru Vangla.
30. Samuti ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et tal oli õigus tööst keelduda, kuna vanglaametnikud ei viinud temaga läbi töövestlust ega võtnud temalt nõusolekut töötamiseks ning talle ei pakutud ka väljaõpet. 29.03.2010 toimunud intsidendi kohta koostatud ettekandest (tl 39) ega ka kaebaja enda 29.03.2010 antud seletusest (tl 38) ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et talle ei ole tutvustatud koristaja töö spetsiifikat, viidud läbi töövestlust ega võetud varasemat nõusolekut töötamiseks vanglas. Samas nähtub töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise registreerimise kaardist, et E. Kanguriga on 25.03.2010 läbi viidud esmajuhendamine koristaja tööohutuse alal ja talle on tutvustatud ka koristusvahendeid, pärast mida on ta lubatud iseseisvalt tööle. Kaebaja on viidatud dokumendil oma allkirjaga kinnitanud esmajuhendamise ja koristusvahendite tutvustamise läbiviimist 25.03.
31. Kinnipeetava üldine töökohustus tuleneb VangS §-st 37 lg 1 ning ainsad erandid on toodud sama paragrahvi lõikes 2, mistõttu ei saa iseenesest olla vanglas läbirääkimisi selle üle, kas kinnipeetav, kellele ei laiene VangS § 37 lg 2, soovib töötada või mitte. VangS § 38 lg 1 järgi 4 juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kuna VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel, siis ei pea vanglal olema kinnipeetavaga eelnevat kokkulepet selle kohta, kas viimane on nõus ka nõus vanglas majandustöödel töötama või mitte.
32. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited selle kohta, et tema karistamine tööst keeldumise eest oli õigusvastane seetõttu, et ta esitas 25.03.2010 Viru Vangla direktorile taotluse (tl 41) vabastada ta VangS § 38 lg 22 alusel töökohustusest, kuna osakonnas E-8 koristajaks olemine ohustaks tema enda julgeolekut. Kaebajale tööleasumise korralduse andmise ajaks ei olnud vangla administratsioon teinud tema suhtes töökohustusest vabastamise otsust. Lõppkokkuvõttes seda sellist otsust ei tehtudki, sest halduskohtule esitatud kaebuses märgitu kohaselt jäeti E. Kanguri sellekohane taotlus 16.04.2010 rahuldamata. Seega puudus kaebajal kehtiva töölemääramise käskkirja olemasolu korral 29.03.2010 objektiivne alus tööst keeldumiseks. Eeltoodu ja kinnipeetaval üldise töökohustuse olemasolu tõttu jättis kaebaja seega süüliselt oma töökohustuse täitmata ja vanglal oli VangS § 63 lg 1 alusel õigus talle distsiplinaarkaristus määrata. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et 24.03.2010 E. Kanguri majandustööle määramise käskkirja andis välja vangla julgeolekuosakonna juhataja direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes ning pärast kinnipeetava 25.03.2010 avaldust vestles temaga 26.03.2010 veelkordselt ka vangla julgeolekuosakonna spetsialist. Viimase poolt 26.03.2010 koostatud õiendiga on tõendatud, et vangla sektsiooni E8 varasemalt paigutatud ja sinna ka koristajaks määratud E. Kanguri suhtes reaalset julgeolekuohtu tegelikult ei eksisteerinud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale anti korraldus tööle asuda 29.03.2010, s.o alles pärast tema ja julgeolekuosakonna töötaja vahelist vestlust ning täiendavat asjaolude kontrolli. Ka distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et E. Kanguri tööle asumisega sektsioonis E8 oleks sellega kaasnenud reaalne julgeolekuoht talle endale. Seega oli E. Kangur kohustatud 29.03.2010 tööle asuma ning sellest keeldumine oli süüline rikkumine, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.
33. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuse raskusaste proportsioonis üleastumiste raskusega, sest VangS-i kohaselt on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Selleks, et elada edaspidist elu õiguskuulekalt, on vajalik omada ka teatud tööoskusi ja tööharjumust. Samuti makstakse töötamise eest kinnipeetavale töötasu, millega on kinnipeetaval võimalik hüvitada riigile või kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ja parandada ka edaspidist majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kui vanglas töötamise kaudu koguneb kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, siis on tal vabanedes olemas esialgsete kulude katteks vahendid. See asjaolu vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on vanglas töötamine kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa tema õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Seetõttu on töökohustuse eiramise näol tegemist olulise kohustuse eiramisega, mis näitab, et kinnipeetav ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kuna E. Kangur pani toime tõsise rikkumise, ning kinnipeetavale määratud karistus peab olema selline, et see avaldaks talle ja tema võimalikule hilisemale käitumisele vanglas ka reaalset mõju, siis ei saa pidada talle määratud karistust, seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist, ebaproportsionaalseks. Arvestades rikkumise raskust, karistuse määramise eesmärki ja kaebajal kehtiva distsiplinaarkaristuse (noomituse) olemasolu, ei ole ringkonnakohtu 5 hinnangul kaebajale teise distsiplinaarkaristusena noomitusest rangema karistuse määramisega liigselt sekkutud isiku põhiõigustesse ning määratud karistus on proportsionaalne ja aitab saavutada vangistuse täideviimise eesmärki.
34. Apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk