KO H T U OTS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-684 Haldusasi Igor Ostovi kaebus Viru Vangla 21. jaanuari 2010. a käskkirja nr 6.-3/141-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. juuni 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Ostovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Ostov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 21. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 6.-3/141-D karistati kinnipeetav Igor Ostovi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 8 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega ning piirati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt ei allunud I. Ostov 21. detsembril 2009 vanglaametnike korduvatele korraldusele minna temale määratud kambrisse. Lisaks käitus I. Ostov vanglaametnikega ebaviisakalt, kasutades solvavaid väljendeid. I. Ostov esitas käskkirja peale vaide, kuid Viru Vangla jättis vaide tähtaegselt lahendamata. 2. I. Ostov esitas 11. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistada. Kaebuse kohtuistungil esitatud põhjenduste kohaselt soovis I. Ostov 21. detsembri 2009. a hommikupoolikul kohtuda kontaktisikuga, kuid õigusvastaselt seda ei lubatud. Karistusasutuse töötajal puudus õigus sundida teda kambrisse minema ning teda ei teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest õigeaegselt. I. Ostov ei ole vanglaametnikku solvanud. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ning I. Ostovit ei oleks tohtinud kartserisse paigutada enne käskkirja jõustumist. Vangla rikkus VangS §-i 41. Samuti rikkus vangla I. Ostovi õigusi vaidele vastamata jätmisega. 3. Tartu Halduskohus jättis 30. juuni 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud I. Ostovile antud korraldus kambrisse minemiseks ilmselgelt tühine korraldus, mistõttu oleks ta pidanud korralduse viivitamatult täitma. I. Ostovi distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametnik A. Kangro ettekandega ja I. Ostovi seletuskirjaga. I. Ostov on distsiplinaarüleastumise pannud toime süüliselt. Kaebajat on seaduse nõuete kohaselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja antud talle korduvalt võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Põhjendamata on I. Ostovi seisukoht, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti seadust. Vaidlusalune käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Distsiplinaarkaristuse määramise otsus on kaalutletud ja karistus proportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. I. Ostov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus jättis läbi vaatamata taotletud videosalvestise. I. Ostovil oli mõjuv põhjus kontaktisiku juurde pääsemiseks ning videosalvestisega saab tõendada, mis kell kontaktisik töökohale jõudis.
- b)Ekslik on halduskohtu seisukoht, et I. Ostov on kohustatud alluma ükskõik millisele vanglaametniku antud korraldusele, sõltumata sellest, kas korraldus oli õiguspärane. VangS § 67 p 1 kohaselt on I. Ostov kohustatud alluma ainult vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Antud juhul ei olnud vanglaametniku korraldus seaduspärane ning vangla rikkus VangS §-i 41 ning võrdse kohtlemise põhimõtet.
- c)I. Ostov ei ole vanglaametnikku solvanud. Vanglaametnik A. Kangro ettekandes ei väideta, et I. Ostov pöördus otseselt vanglaametniku poole.
- d)Vangla rikkus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust, kui jättis I. Ostovi vaidele vastamata. 5. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vangla jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt oli distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane, ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:
- a)Halduskohus jättis taotluse videosalvestiste väljanõudmiseks õiguspäraselt rahuldamata. Kuna väidetavalt tõendavad I. Ostovi soovitud videosalvestised vaid seda, mis ajal ilmus töökohta kontaktisik, ei saa salvestiselt nähtuda midagi sellist, mis saaks välistada I. Ostovi süü rikkumise toimepanemises. Et videosalvestised ei ole asjassepuutuvad, ei pidanudki kohus salvestisi läbi vaatama. Samuti ei olnud salvestised halduskohtule kaebuse esitamise ajaks säilinud.
- b)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et halduskohtu seisukoha kohaselt on I. Ostov kohustatud alluma ükskõik millisele vanglaametniku poolt antud korraldusele sõltumata selle seaduspärasusest. Antud juhul antud korraldus minna kambrisse ei olnud ilmselgelt tühine, mistõttu oleks I. Ostov pidanud korralduse viivitamatult täitma. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Ekslik on apellandi seisukoht, et ta peab alluma üksnes neile vanglaametnike korraldustele, mis on tema arvates õiguspärased. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebajal on kohustus vanglaametnike korraldustele alluda sõltumata nende õiguspärasusest, ning et korralduse täitmata jätmine on õigustatud erandlikult üksnes tühise haldusakti tunnustele vastava korralduse puhul. Tegemist ei ole üksnes halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, vaid seda on rõhutanud ka Riigikohus (1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Selle seisukoha põhjendusi on refereeritud halduskohtu otsuses ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. 8. Väidetav tõendite väljanõudmata jätmine ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja distsipliinirikkumise – allumatus vanglaametnike korraldustele ja nende suhtes solvavate väljendite kasutamine – on tõendatud vanglaametniku ettekandega (tl 41) ja sisuliselt ei vaidle kaebaja korraldusele mitteallumisele vastu, vaid leiab, et ta ei pidanudki seda korraldust täitma (vt nt tl 60). Küsimus, millal oli kontaktisik intsidendi toimumise päeval tööl, ei oma distsipliinirikkumise seisukohalt tähtsust ning seda küsimust ei ole vaja kohtumenetluses uurida ega selle kohta tõendeid koguda. Asjaolu, et kaebaja arvates oli tal õigus kontaktisiku juurde pääseda, ei õigusta kuidagi vanglaametniku korraldusele allumata jätmist. 9. Karistust – 8 päeva kartserikaristust - ei ole alust mingilgi põhjusel pidada ebaproportsionaalseks. Asjakohatu on ka kaebaja viide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. Kaebajat ei ole diskrimineeritud, ei esine ka samasuguses olukorras olevate isikute ebavõrdset kohtlemist. Halduskohus on ka välja toonud asjaolud, millest nähtub, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi formaalselt õiguspäraselt. Apellatsioonkaebuses sellele vastu ei vaielda ja seepärast ringkonnakohus neid asjaolusid üle ei korda. 10. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõude distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse seisukohalt ei oma mingit tähendust küsimus, kas kaebaja vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale lahendati õigeaegselt. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene