KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-585 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse toimingute ja Valga Linnavalitsuse 19. augusti 2008. a korralduse nr 281 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Valga Linnavalitsusele ettekirjutuste tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. juuni 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Siiri Reiljani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. jaanuar 2011 Menetlusosalised Kaebaja Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan Vastustaja Valga Linnavalitsus, esindaja Janar Kuus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21. juulini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Siiri Reiljan esitas 6. augustil 2009 Valga Linnavalitsusele teabenõude Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetluskäigu kõigi materjalide koopiate väljastamiseks. Valga Linnavalitsus väljastas 13. augustil 2009 S. Reiljanile koopiad, kuid et koopiad sisaldasid ebakvaliteetseid lehekülgi, esitas S. Reiljan 24. augustil 2009 Valga Linnavalitsusele avalduse, milles palus tühistada Valga Linnavalitsuse poolt talle koopiate tegemise eest väljastatud 12. augusti 2009. a arve nr 1356-09, kuna koopiaid ei saanud kasutada nende taotlemise eesmärgil ning lisaks ei sisaldanud S. Reiljanile väljastatud koopiad detailplaneeringu menetluskäigu olulisi aspekte, sest puudusid menetletud detailplaneeringu variandid ja nendes muutuste tegemise otsused. 3-10-585 Valga Linnavalitsuse 1. septembri 2009. a kirjaga nr 2-2.2/2096-3 vastati avaldusele, et linnavalitsus ei saa arvet nr 1356-09 tühistada ning et linnavalitsus on nõus ebakvaliteetsed dokumendid tasuta uuesti kopeerima. 2. S. Reiljan esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Valga Linnavalitsuse toimingute (teabenõude sisule mittevastavate dokumentide kogumi praakkoopiate väljastamine ja selle eest arve esitamine kaebajale) ja Valga Linnavalitsuse 19. augusti 2008. a korralduse nr 281 (korraldus nr 281) õigusvastasuse tuvastamine ning Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemine, millega kohustada Valga Linnavalitsust tühistama oma 12. augusti 2009. a arve nr 1356-09. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta linnavalitsuse poolt väljastatud koopiad esitatud teabenõudele, kuna dokumendid ei kujuta endast detailplaneeringu menetlust kajastavate dokumentide täielikku kogumit. Lisaks oli suur hulk koopiaid ebakvaliteetsed. Teabenõude sisule ja sihtotstarbele mittevastava dokumendikogumi ning praakkoopiate väljastamine on rikkunud S. Reiljani õigust saada täielikku informatsiooni ja kvaliteetset teenust. Ebakvaliteetse haldustoimingu eest arve esitamine ja selle arve tühistamisest keeldumine kahjustab S. Reiljanit materiaalselt. Korraldus nr 281 on õigusvastane, kuna linnavalitsus on koopiate hinna kujundamisel kaalutlusõigust valesti teostanud ja see rikub S. Reiljani õigust heale haldusele. 3. Tartu Halduskohtu 28. juuni 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Valga Linnavalitsus ei ole rikkunud S. Reiljani õigusi koopiadokumentide väljastamisel ega ole koopiate väljastamisega viivitanud. Vastuseks S. Reiljani pretensioonile on Valga Linnavalitsus 1. septembri 2009. a kirjaga nr 2-2.2/2096-3 selgitanud, millised koopiad on väljastatud, miks avalikule väljapanekule pandud detailplaneeringu koopia lisamist menetlustoimikusse ei ole peetud vajalikuks ning märkinud, et planeeringus tehtud muudatused, täpsustused ja parandused on fikseeritud menetlustoiminguid kajastavates kirjavahetuses ja protokollides. Samas on S. Reiljanile antud võimalus ebakvaliteetsed koopiad välja vahetada kopeerimistasu võtmata. Asjaolu, et linnavalitsuse poolt väljastatud koopiad on linnavalitsuse poolt kinnitustempli saanud alles 13. septembril 2009, ei ole selline kaebaja õiguste rikkumine, mis annaks alust vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna hilisem koopiate kinnitamine ei oleks muutnud ega muuda kaebaja õiguslikku olukorda.
- b)Kuna vastustaja on tunnistanud ebakvaliteetsete koopiate esinemist, on vastustaja ise nõustunud need asendama kvaliteetsete koopiatega ning seega ei ole tegemist kaebaja suhtes hea haldustava rikkumisega. Kui S. Reiljan leidis, et koopiadokumendid on sisult puudulikud (ei vasta teabenõude sisule), saanuks koheselt linnavalitsusele teha uue teabepäringu ja täpsustada oma nõuet. Puudub alus arvata, et linnavalitsus oleks koopiate tegemisest keeldunud.
- c)Ebakvaliteetsed koopiad ei takistanud kaebajat kohtusse õigeaegselt pöördumast. Samas on kaebajal olnud võimalus nõuda ka dokumentide esitamist elektrooniliselt, mida kaebaja ei ole kasutanud. On üldteada ning pidi olema teada ka kaebajal, et haldusorganid saavad saata dokumente elektrooniliselt.
- d)Valga Linnavalitsus on õiguspäraselt esitanud 12. augusti 2009. a arve nr 1356-09, kuna koopiate tegemine on tulenevalt korraldusest nr 281 tasuline.
- e)Korraldus nr 281 on õiguspärane. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata koopia eest kehtestatud hinna suurust ega sekkuda vastustaja diskretsiooniõigusesse, kuna kohus kontrollib kaalutlusotsustuse tegemisel üksnes seda, kas on rikutud menetlusnorme.
- f)Valga Linnavalitsus on korduvalt püüdnud probleemi lahendada ja asendada praakkoopiad ning samas on tuletanud meelde, et tasumata on arve summas 498 krooni. Praakkoopiate eest 2 3-10-585 tasu võtmine ei vasta küll hea halduse tavale, kuid kuna kaebaja ei soovi praakkoopiate asendamist uute koopiatega, jääb üle arve sisu vaidlustamine võlaõigussuhtes. Arve tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna rahalised nõuded on võlaõiguslikud küsimused. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. Reiljani apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on ebaõigesti määratlenud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi ja jätnud S. Reiljani põhjendatud huvi käsitlemisel õigusvastaselt kohaldamata planeerimisseaduse sätted ja põhiseaduse põhimõtted.
- b)Halduskohus on jätnud õigusvastaselt hindamata Valga Linnavalitsuse poolt S. Reiljanile väljastatud dokumendikogumi teabenõude sisule vastavuse ja tehnilise teostuse kvaliteedi. Valga Linnavalitsuse poolt esitatud dokumendikoopiate kogum ei vastanud teabenõudes nimetatud dokumendikogumi sisule ja sihtotstarbele. Et halduskohus ei hinnanud Valga Linnavalitsuse poolt esitatud dokumendikoopiate kogumi vastavust teabenõudes soovitule, hindas halduskohus tõendeid valesti ning jättis õigusvastaselt kohaldamata võlaõigusseaduse sätted, mis annavad S. Reiljanile aluse Valga Linnavalitsuse poolt nõuetele mittevastavate koopiate tegemise eest esitatud arve tasumata jätmiseks.
- c)Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et S. Reiljanil oli võimalus nõuda dokumentide esitamist ka elektrooniliselt. Elektroonilised koopiad mittetäielikust dokumendikogumist ei oleks seda teinud täielikuks ning puudub alus nõuda, et S. Reiljan pidi Valga Linnavalitsuse õigusvastast tegevust koopiate väljastamisel ette nägema ja taotlema selle vältimiseks elektrooniliste koopiate esitamist.
- d)Ebaõige ja vastuoluline on halduskohtu otsus arve nr 1356-09 õiguspärasuse hindamisel. Halduskohtu enda hinnangul puudus tal õiguslik alus arve õiguspärasuse hindamiseks. Halduskohus ei arvestanud, et kuna Valga Linnavalitsus ei osutanud teabenõudes palutud teenust, puudus tal ka seaduslik alus arve esitamiseks. Lisaks on halduskohus valesti käsitlenud arve esitamist kui ühekordset akti. Kaebusest tuleneb üheselt, et S. Reiljan palus õigusvastaseks tunnistada talle arve jätkuva esitamise. S. Reiljan ei palunud arve tühistamist või kehtetuks tunnistamist, vaid praakkoopiate eest arve esitamise kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist. Seega rikkus halduskohus menetlusnorme, kui menetles taotlust, mida kaebaja ei esitanud ja jättis otsuse vastu võtmata taotluse osas, mille kaebaja esitas.
- e)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et korraldus nr 281 on õiguspärane. Korraldus on vastuolus põhiseadusega, võlaõigusseadusega ja avaliku teabe seaduse (AvTS) mõttega. Halduskohus on korralduse nr 281 hindamisel jätnud õigusvastaselt kontrollimata ja hindamata menetlusnormide järgimise kaalutlusotsuse tegemisel. 5. Valga Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)S. Reiljanil puudub põhjendatud huvi korralduse nr 281 õigusvastasuse tuvastamiseks, sest see ei võimalda tal oma subjektiivseid õigusi efektiivsemalt kaitsta. Samas on korraldus nr 281 õiguspärane.
- b)Halduskohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et koopiate eest väljastatud arve tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna rahalised nõuded on võlaõiguslikud küsimused. Käesolevat vaidlust silmas pidades on halduskohtumenetluse korras vaidlustatavad Valga Linnavalitsuse toimingud kuni koopiate tegemiseni. Koopiate kvaliteetsuse ning arve tasumisega seotud vaidlused kuuluvad aga läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. 3 3-10-585
- c)Ebaõige on S. Reiljani väide, et Valga Linnavalitsus väljastas koopia mingist määratlemata detailplaneeringu variandist, millel ei ole ei koostaja viseeringuid ega koostamise kuupäeva. S. Reiljani teabenõudes sooviti, et talle väljastatakse täielik maavalitsuse poolt järelvalvemenetluse lõpetamisel linnavalitsusele tagastatud kogum detailplaneeringu menetlemise käiku kajastavatest materjalidest. Valga Linnavalitsus väljastaski Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (20 lehel) ja menetluse käiku kajastavad materjalid (166 lehel). S. Reiljanit informeeriti, et seoses detailplaneeringu menetlemise jätkamisega ei ole menetlemist kajastavad materjalid lõplikud. S. Reiljanile on selgitatud, et peale detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist on detailplaneering muutuv dokument, mille kohta ei tehta vaheotsuseid, et planeeringus tehtud muudatused, täpsustused ja parandused on fikseeritud menetlustoiminguid kajastavas kirjavahetuses ja protokollides, ning et väljastatud dokumentidel puudus registreerimise kuupäev ja number seetõttu, et nimetatud dokumendid on väljatrükid Valga Linnavalitsuse dokumendiregistrist. Dokumendiregistrisse on kantud nii saatja, saatmise kuupäev, registreerimise number, dokumendi fail, vastutavad täitjad, täitmise tähtaeg jm nõutavad andmed.
- d)Ebaõiged on S. Reiljani väited, et Valga Linnavalitsus tegi talle tahtlikult ebakvaliteetsed koopiad selleks, et takistada tal kaebuse esitamist Valga Maavanema peale. Kui S. Reiljanil oli koopiate saamisega kiire, siis oleks ta praakkoopiate avastamisel saanud ise tulla linnavalitsusse ja lasta ebakvaliteetsed koopiad koheselt tasuta asendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Kaebaja on esitanud kohtule järgmised nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks teabenõudele mittevastavate dokumentide ja praakkoopiate väljastamine ja nende eest 12. augusti 2009. a arve esitamine; 2) teha Valga Linnavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada linnavalitsust tühistama oma 12. augusti 2009. a arve nr 1356-09; 3) tunnistada õigusvastaseks Valga Linnavalitsuse 19. augusti 2008. a korraldus nr 281, millega oli kehtestatud linnavalitsuse poolt koopiate väljastamise eest tasuks 3 krooni iga lehekülje eest alates 21. leheküljest; 4) kohustada Valga Linnavalitsust muutma viimatinimetatud korraldust selliselt, et kehtestataks kopeerimisele kulupõhine lehekülje hind (tl 21). Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus neid nõudeid lähemalt. 8. Praakkoopiate väljastamise ja 12. augusti 2009. a arve õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamise eelduseks on tulenevalt HKMS § 7 lg-st 1 see, et isikul oleks selliseks tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja oma põhjendatud huvi järgnevalt „esimene huvi on see, et vastustaja lõpetaks arve osas meeldetuletuste esitamise. /…/Teine põhjendatud huvi tuleneb otseselt sellest haldusaktist, mis on selgelt kodanike õigusi rikkuv ja vabadusi piirav. Koopiate hind on 10-kordne. /…/ kui kaebaja pöördub tulevikus vastustaja poole teabe saamiseks, siis võetakse mõistlikku hinda koopiate eest, et ta ei peaks uuesti kohtusse pöörduma.“ (tl 171). Seega on kaebaja eesmärk koopiate ja arvega seotud tuvastamisnõude puhul eeskätt see, et ta ei peaks seda arvet tasuma. Seda eesmärki ei ole kaebajal võimalik tuvastamisnõude abil saavutada. Nagu ringkonnakohus 7. veebruari 2011. a menetluse uuendamise määruses märkis, on 12. augusti 2009. a arve näol tegemist haldusaktiga, kuna see vastab kõigile 4 3-10-585 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei väära selle kehtivust ning tulenevalt HMS 61 lg-st 2 tuleb kehtivat haldusakti täita (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5009, p 13). Seega ei ole kaebajal võimalik vältida arve tasumist tuvastamiskaebuse esitamisega. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal olnuks võimalik vältida arve tasumist selle peale tühistamiskaebuse esitamisega. Ringkonnakohus andis 7. veebruari 2011. a määrusega kaebajale ka võimaluse tühistamisnõude esitamiseks ja selleks tähtaja ennistamise taotlemiseks, kuid kaebetähtaeg jäi mõjuvate põhjuste puudumise tõttu ennistamata. Kuna arve tasumist ei ole käesoleva tuvastamiskaebusega võimalik vältida, tuleb kaebus selles osas rahuldamata jätta. 9. Ringkonnakohtu istungil kirjeldatud tulevikku suunatud põhjendatud huvi (tl 171) käis ringkonnakohtu hinnangul linnavalitsuse 19. augusti 2008. a korralduse nr 281 õigusvastasuse tuvastamise suhtes, sest eeskätt see akt oleks tulevikus uute koopiate eest võetava hinna aluseks. Isegi kui lugeda, et apellant on hoolimata ringkonnakohtu istungil sedastatud põhjendatud huvist jäänud ka halduskohtusse esitatud kaebuses toodud kaebeõiguse põhjenduste juurde seoses koopiate ja arve esitamise vaidlustamisega, tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Võimalust, et tulevikus ei juhtu tehnilist ebaõnnestumist ja inimlikku tähelepanematust üheskoos, mistõttu esitatakse isikule halvasti loetavaid koopiaid, ei ole võimalik kuidagi vältida tuvastamiskaebuse esitamisega. Sellise olukorra juhtumisel tuleb isikul kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid (tühistamiskaebus arve esitamise korral). Arvestades asjaolu, et linnavalitsus oma eksimust tunnistas ja nõustus tasuta uute koopiate tegemisega, ei ole tegelikkuses isegi tõenäoline, et isikul tekib sellisel juhul õiguskaitsevahendite esitamise vajadus. Seega ka juhul, kui mõista seda põhjendatud huvi jätkuvalt arve õigusvastasuse tuvastamise nõude eeldusena, siis ei ole see põhjendatud huvi kaebuse rahuldamiseks käesoleval juhul piisav. Lisaks sätestab 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakkava halduskohtumenetluse seadustiku 45 lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada ainult juhul, kui ei ole võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tõlgendades kehtiva HKMS § 7 lg-t 1 vastu võetud ja varsti kehtima hakkava halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 valguses, tuleb nentida, et kaebajal oli võimalik kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid tühistamiskaebuse esitamise näol 12. augusti 2009. a arve tühistamiseks. Siinkohal osundab ringkonnakohus, et vastava sündmuse ajal veel mitte kehtinud seadusi on oma seisukohtade põhjendamisel argumendina kohaldanud korduvalt ka Riigikohtu halduskolleegium (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 13; 10. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02, p 13). 10. Informatsiooni täielikkust ja teabenõudele vastamise tähtaegsust on halduskohus oma otsuses käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 11. Arvestades asjaolu, et arve näol oli tegemist haldusaktiga, mis oli antud avalik-õigusliku suhte raames (vt ka ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määruse põhjendusi), ei saa käesolevas vaidluses pidada asjakohaseks kaebaja viidet võlaõigusseaduse regulatsioonile. Nagu öeldud, on arve näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle õigusvastasusest. 5 3-10-585 12. Apellatsioonimenetluses soovitud HKMS § 7 lg 1 teise lause suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ringkonnakohus alust ei näe. Ehkki ringkonnakohus kohaldab kaebuse rahuldamata jätmisel muuhulgas ka seda normi, ei saa seda normi pidada ringkonnakohtu hinnangul põhiseadusevastaseks. Juba kohtusse pöördumise põhiõigus on põhiseaduse §-s 15 sätestatud tingimusel, et isik kaitseks oma rikutud õigusi või vabadusi. Seega tuleneb Eesti õiguskorras kehtiv subjektiivse õiguskaitse põhimõte juba põhiseadusest. Põhjendatud huvi olemasolu nõudele on ka mõistlik põhjendus. See väldib olukorda, kus isik esitab kohtusse sisutuid kaebusi, mis tema õiguse realiseerimisele kuidagi kaasa aidata ei saa ning kulutab seega asjatult kohtumenetluse ressurssi. 13. Samuti on kaebaja esitanud nõude, et halduskohus kohustaks linnavalitsust 12. augusti 2009. a arve tühistamiseks. Selle nõude rahuldamiseks ei ole alust. Kohustamisnõude rahuldamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 6. Haldusakti tühistamine toimub haldusaktiga (HMS § 70 lg 1). RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma ja see puudutab isiku õigusi. Käesolevas olukorras ei näe ringkonnakohus õiguslikku alust, millest tuleneks vastustajale kohustus 12. augusti 2009. a arve tühistamiseks. Üksnes asjaolu, et arve on kaebaja arvates õigusvastane, ei kohusta haldusorganit arvet tühistama. Tulenevalt HMS § 64 lg-st 2 otsustatakse haldusakti kehtetuks tunnistamine reeglina kaalutlusõiguse alusel, kui seadus ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Nagu öeldud, käesoleval juhul sellist kohustuslikku kehtetuks tunnistamise alust ühestki seadusest ei tulene. Kaebajal ei ole nõudeõigust menetluse uuendamiseks ja haldusakti kehtetuks tunnistamiseks käesolevas asjas ka HMS § 68 lg 1 alusel, kuna asjas puuduvad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise alused. Valga Linnavalitsus on 1. septembril 2009 arve tühistamisest keeldunud ning on seda ka põhjendanud (tl 29). Seega on haldusorgan kaebaja poolt esitatud haldusakti tühistamise taotluse lahendanud, asjast ei nähtu kaalutlusõiguse teostamata jätmist ning seega tuleb kohustamisnõue rahuldamata jätta (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-04, p 17). 14. Viimasena on kaebaja esitanud nõude Valga Linnavalitsuse 19. augusti 2008. a korralduse nr 281 õigusvastaseks tunnistamiseks ja korralduse muutmiseks kohustamiseks. Nimetatud korraldusega on Valga Linnavalitsus kehtestanud teabenõudele vastamise käigus paberkandjal koopiate väljastamise tasuks 3 krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest. See akt on pealkirjastatud korraldusena ja nii kaebaja kui vastustaja on käsitanud seda haldusaktina. Ringkonnakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Nii HMS § 51 lg 1 kui HKMS § 4 lg 1 sätestavad haldusakti olemuslikuks tunnuseks selle, et tegemist oleks üksikjuhtumi reguleerimisega. Linnavalitsuse korraldusest nr 281 ei nähtu, et tegemist oleks üksikjuhtumi reguleerimisega. See ei ole suunatud konkreetselt määratletavale adressaadile ega ka üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratavatele isikutele. Seda akti kohaldatakse kõigi teabenõudega Valga Linnavalitsusse pöörduvate isikute suhtes ning kuidagi ei ole ettenähtav, millised isikud võivad mingil ajahetkel linnavalitsusse teabenõudega pöörduda. Asjaolu, et teabenõudega pöördunud isiku suhtes kohaldatakse seda akti konkreetse isiku suhtes üksikjuhtumina, ei muuda seda akti haldusaktiks ehk üksikjuhtumit reguleerivaks aktiks. Lõppkokkuvõttes kuuluvad kõik õigustloovad aktid kohaldamisele üksikjuhtumi 6 3-10-585 raames. Üksikakti eristab üldaktist see, et üksikakti puhul on akt kohaldatav vaid konkreetsel juhtumil konkreetsete isikute suhtes, kes on selle akti põhjal kindlaksmääratavad. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole linnavalitsuse korralduse nr 281 adressaate võimalik individuaalselt kindlaks määrata. Seega tuleb lugeda, et tegemist on määratlemata hulga juhtumite reguleerimisele suunatud aktiga – seega üldakti ehk täpsemalt määrusega HMS § 88 mõttes. 15. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Üldaktide suhtes kohaldatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ning halduskohtul on pädevus üksnes kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kohaldamata jätmiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks (HKMS § 25 lg 9-10). S. Reiljani kaebus jääb koopiate väljastamise ja esitatud arve õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. Arve kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõudes jääb kaebus rahuldamata põhjusel, et haldusakti kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja et kohustavat õiguslikku alust arve kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Seega ei ole korralduse nr 281 regulatsioon käesolevas kohtumenetluses asjassepuutuv ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks selle akti suhtes ei ole alust. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 7 Einar Vene