) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. 12.05.2010 esitasid KM ja AM kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.07.2010 määras kohus KM´le ja AM´le tsiviilasjas nr 2-10-22767 riigipoolse menetlusabi hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks. KM´l ja AM´l tuli tasuda riigilõivu hagi esitamisel summas 20 000 krooni (1 278,23 eurot) 10 kuu jooksul osamaksetena. Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.07.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja KM on tasunud hagiavalduse esitamisel 06.08.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja KM on tasunud hagiavalduse esitamisel 16.09.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja KM on tasunud hagiavalduse esitamisel 20.10.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 12.11.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 10.12.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 27.12.2010 riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot). Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.02.2011 riigilõivu 127,82 eurot. Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 27.03.2011 riigilõivu 127,82 eurot. Hageja AM on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.04.2011 riigilõivu 127,82 eurot. Kuna käesolevas tsiviilasjas oli hagihinnaks 643 440 krooni (41 123,31 eurot), kuulus nimetatud hagihinnalt 31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 60 000 krooni (3 834,70 eurot). 05.07.2010 rahuldas kohus KM ja AM menetlusabi taotluse osaliselt. 3
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poolte kokkuleppe kohaselt kuulub AM´le tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 639,10 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled sõlmisid asjas enne põhiistungi toimumist kompromissi, leiab kohus, et põhjendatud on vabastada pooled ülejäänud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.