← Eesti

3-10-1812/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

  1. oktoober 2011, Tartu 3-10-1812 OÜ Savi Varad kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.06.
  2. a maksuotsuse nr 12.2-3/8569-4 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.12.
  3. a otsus OÜ Savi Varad apellatsioonkaebus
  4. september 2011 Kaebaja OÜ Savi Varad, esindajad advokaat Kaspar Lind ja seaduslik esindaja Mati Savisikk Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja Karin Kask RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
  9. oktoobrist
  10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ Savi Varad poolt
  12. a jaanuarist kuni detsembrini käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust. OÜ Savi Varad suhtes koostati 07.05.
  13. a kontrollakt nr 12.2-3/8569-
  14. 20.05.2010 esitas kaebaja eriarvamuse nimetatud kontrollakti suhtes. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.06.
  15. a maksuotsusega nr 12.2-3/8569-4 kohustati OÜ-d Savi Varad tasuma käibe- ja tulumaksu kokku 1 691 619 krooni (108 114,16 eurot). Maksuotsuse kohaselt ei kajasta OÜ Maxiehitus arved tegelikkuses toimunud tehinguid ning OÜ Savi Varad deklareeris
  16. a veebruari, mai ja detsembri käibedeklaratsioonides valeandmeid, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu 851 247 krooni (54 404,60 euro) võrra. Maksuhaldur luges OÜ Savi Varad poolt OÜ-le Maxiehitus tehtud väljamaksed summas 3 161 400 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, millelt kuulub tasumisele tulumaks summas 840 372 krooni (53 709,56 eurot).
  17. OÜ Savi Varad esitas 12.07.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.06.
  18. a maksuotsus nr 12.2-3/8569-
  19. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maksuotsus õigusvastane, kuna otsus on põhjendamata ja maksuhaldur ei ole enda väidete tõestamiseks kogunud tõendeid. Maksuhaldur on poolte vahel sõlmitud lepinguprojektile tuginedes leidnud, et ehitustööd Tartus XXX kinnistul lõppesid juba oktoobris
  20. Tegelik tööde maksumus ja tähtaeg kujunesid teistsuguseks kui kaebaja ja ehituse peatöövõtja OÜ Maxiehitus ehituse alguses pakkumistes ning lepingus planeerisid. Lepingute sõlmimisel kehtib vormivabadus ning ehituse töövõtulepingule ei ole seadusega ette nähtud kirjalikku vormi. Kui pooled on arvet ja leppetrahvi aktsepteerinud, siis on pooled järelikult ka kokkuleppe saavutanud. Kuna OÜ Maxiehitus juhatuse liige M.P. on teenuste osutamist kinnitanud, siis peaks sellega olema tõendatud tehingute toimumine.
  21. aastal ehitustööde toimumist kinnitab asjaolu, et kaebaja võõrandas korteriomandid alles
  22. aastal ning võõrandamisprotsessi käigus viidi lõpule nii viimistlustööd kui ka üldehitustööd ja haljastamine.
  23. Tartu Halduskohtu 03.12.
  24. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja põhjendatud. Kasutuslubade väljastamise aeg 11.01.2008 ja 10.10.2008 ei tõenda, kas, millises mahus ja kelle poolt või tellimusel tehti hoones töid
  25. aastal. Seda, et märkimisväärseid ehitustöid XXX hoones
  26. aastal enam ei tehtud, kinnitab asjaolu, et korterid, välja arvatud korter nr X, olid ostjate poolt kasutusele võetud juba enne kasutusloa väljastamist. Ebaõige on kaebaja väide, et käesolevas asjas ei ole maksuhaldur ise kogunud tõendeid. Maksuhaldur on tegutsenud vastavalt seadusele, st kogunud täiendavaid tõendeid, võttes seletusi väidetavatelt tehingupooltelt ja korterite soetajatelt. Kogutud tõendid kinnitavad ehitustööde tegemist üksnes
  27. aastal. Antud juhul ei pidanud maksuhaldur asuma maksu määrama hindamise teel, kuna hindamine eeldab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist, mida aga maksukohustuslane käesoleval juhul nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ Maxiehitus
  28. a arvetel kajastatud ehitustööde teostamist OÜ-le Savi Varad. Samuti ei ole kaebaja ega ka tema tehingupartner suutnud maksuhaldurile selgitada, millise kohustuse rikkumise eest leppetrahv ette nähti ja kuidas toimus summa arvestamine.
  29. a kohta on ehitustööde päevik olemas, kuid
  30. a kohta see puudub. Samuti puuduvad OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus vaheline allkirjastatud ehitustöödeleping, hinnapakkumine ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid. Kuna hoonekarp oli
  31. a alguseks valmis ja valdavas osas ka siseviimistlustööd lõppenud või lõppemas, siis järeldas vastustaja õigesti, et
  32. a enam üldehitustöid ei teostatud. Revisjoni käigus kogutud tõendid kinnitavad, et siseviimistlustööde teostamine toimus korteriomanike ja OÜ Maxiehitus kokkuleppel. Tunnistajate M.P. (tl 171-172) ja R.M. (tl 170) ütlustest nähtuvalt tehti üldehitustööd aastal 2007 ning kõik teised ehitustööd, mis üldehituse alla ei käi (näiteks põrandavalamine ja bokside siseviimistlus), tehti aastal
  33. Samuti ei kinnita tunnistaja M.P. , et
  34. a toimus ehitustööde teostamine XXX objektil OÜ Savi Varad tellimusel. Maksuhaldur asus põhjendatult seisukohale, et aastal 2008 ei toimunud enam ehitustöid sellises mahus, mis oleks tinginud OÜ Maxiehitus poolt arvete väljastamise nendel näidatud summades. Tasumised ehitusjärelevalve eest OÜ-le Abjekt Konsult ei tõenda, et kaebaja ehitas ka
  35. aastal, kuna OÜ Abjekt Konsult teostas omanikujärelevalvet. Ehitusseaduse § 30 lg 3 kohaselt peab omanikujärelevalvet teostama kuni ehitise kasutusloa saamiseni, seega kuni 10.10.2008, mil väljastati kasutusluba II ehitusjärjekorda kuuluvatele ridaelamuboksidele. Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et OÜ Maxiehitus ei ole osutanud kaebajale ehitusteenust
  36. a. Seega puudub OÜ-l Savi Varad alus kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu mahaarvamiseks maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust summas 2 851 247 krooni OÜ Maxiehitus rekvisiitidega arvete alusel. Kuna OÜ Maxiehitus nimel väljastatud arved ei kajasta reaalseid majandustehinguid, siis ei ole ka nimetatud arvete alusel tehtud väljamaksed OÜ-le Maxiehitus summas 3 161 400 krooni OÜ Savi Varad ettevõtlusega seotud summa ning tasumisele kuulub tulumaks summas 840 372 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  37. OÜ Savi Varad apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus vääralt hinnanud tunnistajate M.P. e ja R.M. ütlusi ning vääralt asunud seisukohale, et
  38. a ei tehtud enam üldehitustöid. Erandina teostas korteri nr 1 ostja sisetööd koos viimistlusega täies mahus ise. Asjaolule, et üld- ja sisetööde lõpetamine moodustas olulise osa korterite hinnast, viitab see, et korteri nr 1 hind oli kordades soodsam, kui teistel korteritel. M.P. e halduskohtus antud selgitustest nähtub, et
  39. a lõpuks olid valmis vaid kaks boksi – ülejäänutes toimusid tööd ka
  40. a vältel. M.P. on 24.03.2010 maksuhaldurile antud ütlustes selgitanud arvetel osutatud teenuseid ja nende sisu. M.P. e ütlustest tuleneb üheselt, et
  41. a tehti üldehitustöid, mh kommunikatsioonide, küttesüsteemi ja vihmaveerennide paigaldus ning põrandate valamine kaebaja tellimusel. R.M. halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt tehti
  42. a vältel kaebaja tellimusel mahukaid töid neljas korteriboksis. Asjaolu, et kaebajal oli vajalik
  43. a tellida ehitustöid, kinnitavad täiendavalt lepingupoolte seletused objekti maksumuse kohta. Esialgsest planeeritud objekti maksumusest oli
  44. a kulutusi tehtud vaid osa. Teine osa kortermaja ehitusega seotud kulutusi tuli teha
  45. a. M.P. e viidatud alltöövõtjatesse puutuvaid asjaolusid on uuritud ebapiisavalt ning maksumenetluses menetlusnorme rikkudes. Maksuhaldur on viidanud telefoni teel tehtud päringutele, kuid sellist tõendi liiki ei eksisteeri ning sellise tõendi kogumine ei ole hiljem kontrollitav. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur ei ole tuvastanud
  46. a kaebajale OÜ Maxiehitus poolt esitatud arvete sisu ning ehitustööde mahtu. Tervikobjekti ehitust ei ole mõistlik hinnata ainult teatud perioodi lõikes. Tulenevalt Tartu Linnavalitsuse nõudest koostati ehitustööde päevik ainult majakarbi püstitamise kohta, mis toimus
  47. a. Ülejäänud tööde kohta päevikut ei koostatud, sest seda linnavalitsus ei nõudnud. Kaebajale jääb arusaamatuks käibemaksu määramine. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Maxiehitus oleks variühing ja oleks maksnud käibemaksu vähem, kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas. Samuti pole tuvastatud, et tegemist on maksupettusega. Maksuhaldur oleks pidanud rakendama ehitustööde mahu hindamiseks eksperti, sest maksuotsuses on tehtud järeldusi, mida saab hinnata ainult ehitusala asjatundja. M.P. selgitas halduskohtu istungil, et leppetrahv määrati, kuna OÜ Maxiehitus ei suutnud maja piisavalt kiiresti valmis ehitada. M.P. on ka maksuhaldurile selgitanud, et esialgu lubati
  48. a lõpuks ehitada valmis kogu maja, kuid ei jõutud.
  49. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja märkinud, missugust menetlusnormi on halduskohus tema arvates rikkunud. Käesolevas asjas ei oma sisulist tähendust, kas kaebaja poolt väidetavalt
  50. a tehtud tööd on üldehitustööd või mitte. Kohus on asunud õigesti seisukohale, et aastal 2008 ei toimunud XXX ehitusel enam ehitustöid sellises mahus, et oleks tingitud OÜ Maxiehitus poolt OÜ-le Savi Varad arvete väljastamine nendel näidatud summades. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu kinnitaksid M.P. e ütlused üldehitustööde tegemist kaebajale
  51. a. OÜ Savi Varad eriarvamuse lisas esitatud allkirjastamata 3 töövõtulepingust nähtub, et isegi garantiitööde tegemise puhul
  52. a oleks pidanud kulud kandma OÜ Maxiehitus ja mitte esitama selles osas arveid OÜ-le Savi Varad. Vaatamata asjaolule, et tegemist on üksnes allkirjastamata projektiga, on sellistel tingimustel garantiiajal ilmnenud vigade ja puuduste likvideerimine tavapärane. M.P. e ja OÜ Savi Varad juhatuse liikme M. Savisiku väited on vastuolus. M.P. e seletuste kohaselt oli 22.05.2008 arve esitatud XXX viimasena valminud ja võõrandatud korteri nr X eest. M. Savisiku selgituste kohaselt oli OÜ Maxiehitus arve summa sõltuvuses sellest, kuidas ehitust teostati, kuid ta ei ole suutnud anda selgitusi ühegi
  53. a OÜ Maxiehitus poolt esitatud arve sisu kohta. Kaebaja väitel on R.M. ütlustest tulenevalt
  54. a tehtud mahukaid töid neljas korteriboksis. 15.11.2010 kohtuistungil väitis R.M. , et ta ei tea, kelle tellimusel OÜ Maxiehitus töid tegi. Seega ei saa R.M. ütlused kinnitada, et OÜ Maxiehitus tegi töid OÜ Savi Varad tellimusel. M.P. väitis 18.12.2009 seletuses, et XXX ehitus lõppes
  55. a suvel, R.M. väitel lõppes ehitus alles detsembris
  56. Seega on R.M. ütlused vastuolus M.P. e seletusega. Kaebaja väitel on OÜ Savi Varad ja korteri ostnud isikute vahel sõlmitud lepingutes selged viited sellele, et vajalikud olid täiendavad ehitustööd ning neid tehti
  57. a. Selgusetuks jääb, kuidas kinnitavad nimetatud dokumendid OÜ Maxiehitus ja OÜ Savi Varad omavahelisi tehinguid. Kaebaja ei ole tõendanud, kas ja millal G.K. ja OÜ Savi Varad lepingus fikseeritud tööd teostati ega ole seostanud väidetavate tööde teostamist OÜ Maxiehitus arvetega. 05.03.2007 hinnapakkumise tegi OÜ Maxiehitus summas 6 012 336 krooni, milles sisaldus ka käibemaks. Seega ületas OÜ Maxiehitus poolt
  58. ja
  59. a esitatud arvete summa (8 694 132 krooni) esialgset hinnapakkumist 2,5 miljoni krooni võrra. Võrreldes OÜ Maxiehitus hinnapakkumist kirjaga, milles OÜ Maxiehitus loetleb 10.09.2007-15.10.2007 teostatavaid tõid (vastustaja 13.09.
  60. a vastus kaebusele, lisa 4), selgub, et selleks ajaks tegemata töö maksumus oli (koos käibemaksuga) 1 636 082 krooni. Hinnapakkumises märgitud summa pidi oluliselt vähenema, kuna kaebaja müüs korteri nr 1 n.ö „musta karbina“ ning selle edasise ehitusega ta enam seotud ei olnud – viimistlus toimus korteriostja ja OÜ Maxiehitus vahelisel kokkuleppel. 15.11.2010 kohtuistungil väitis M.P. , et: „Tellija võttis osade asjade tellimuse enda peale ja liitumiste tasud. Sellega seoses summa vähenes.“ Seega pidi hinnapakkumises esitatud hind vähenema ka tulenevalt sellest, et OÜ Savi Varad võttis osa kulusid enda kanda. Eeltoodust tulenevalt ei ole OÜ Maxiehitus
  61. a arvetel näidatud ehitustööde maht ja maksumus reaalne ning tegelikult nendel arvetel näidatud mahus töid ei ole
  62. a tehtud. Maksuhalduri ülesandeks oli välja selgitada, kas OÜ Maxiehitus osutas
  63. a teenust OÜ-le Savi Varad. Alltöövõtjate olemasolu OÜ-l Maxiehitus ei kinnita OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus vaheliste tehingute toimumist. Lisaks oli valdav osa nimetatud alltöövõtjatest M.P. e seletustest nähtuvalt seotud eeltööde ja majakarbi püstitamisega
  64. a. Seega jäi nimetatud äriühingute tegevus üldse väljapoole OÜ Savi Varad kontrollperioodi. Järelduste tegemisel maksuotsuses ei ole tuginetud telefoni teel saadud informatsioonile, mistõttu on kaebaja etteheited tõendite kogumise õiguspärasuse osas asjakohatud. Maksuhaldur on OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus
  65. a tehingute hindamiseks kogunud piisavas mahus teavet ka
  66. a kohta. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et
  67. a tegevus kajastub OÜ Savi Varad poolt esitatud dokumentides,
  68. a tegevus aga mitte. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud analüüsima ja hindama
  69. a ehitustööde päevikuid sisuliselt. Maksuhaldur kogus OÜ Maxiehitus poolt OÜ-le Savi Varad
  70. a teenuse osutamise osas täiendavalt tõendeid, võttes seletusi väidetavatelt tehingupooltelt ning korterite soetajatelt. Kaebaja ei esitanud revisjoni vältel arvetele lisaks ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ Maxiehitus poolt aastal 2008 ehitusteenuse osutamist OÜ-le Savi Varad. Kõik eriarvamusele lisatud tõendid kinnitavad üksnes
  71. a ehitustööde tegemist. E-kirjavahetuse
  72. a kohta esitas OÜ Savi Varad alles kohtule ja ka nendest kirjadest ei selgu, millises mahus, milliseid töid ja kelle tellimusel OÜ Maxiehitus
  73. a teostas. 4 Riigikohtu 20.06.
  74. a otsuses haldusasjas X-3-1-34-07 on märgitud, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Käesoleval juhul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma seisukohta ning seadnud kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid on piisavad tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Käesoleval juhul ei ole vajadust tõendada seda, kas ehitustööd on üldse tehtud. OÜ-l Savi Varad on kohustus tõendada, et ehitustööd tehti OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus vahelisest tehingust tulenevalt ning mis ajal tööd teostati. Neid asjaolusid ei saa välja selgitada eksperdi arvamust kasutades. Kohus on õigesti leidnud, et OÜ Savi Varad ega ka tema tehingupartner ei ole suutnud selgitada, millise kohustuse rikkumise eest leppetrahv ette nähti ja kuidas toimus summa arvestamine. Poolte selgitused leppetrahvi osas on ebaveenvad. Kui OÜ Savi Varad pidas OÜ Maxiehitus pakutavat tähtaega ebamõistlikuks ja selle täitmist ebareaalseks, siis jääb selgusetuks, millistel põhjustel asus ta esitama OÜ-le Maxiehitus etteheiteid lepingu mittenõuetekohase täitmise osas. OÜ Maxiehitus 29.02.2008 arve jäi M. Savisiku 11.03.2010 seletuse kohaselt tasumata seetõttu, et selles näidatud summa tundus talle liiga suur, mitte aga tähtaegadest kinnipidamise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  75. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.12.
  76. a otsus tuleb jätta muutmata ning OÜ Savi Varad apellatsioonkaebus rahuldamata.
  77. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tartu Halduskohus rikkus otsuse tegemisel menetlusnormi, sest otsus on põhjendamata ning vääralt on hinnatud tõendeid ja vääralt on kohaldatud materiaalõiguse normi. Lähtudes haldusasja materjalidest ja vaidlustatud otsuse põhjendustest on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti hinnanud tõendeid ja põhjendanud vaidlustatud otsuses ka kaebaja poolt esitatud tõendite arvesse võtmata jätmist. Samuti ei ole halduskohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusnormi ega vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi.
  78. Halduskohus on vaidlustatud otsuses asunud õigesti seisukohale, et
  79. a ei toimunud XXX ehitusel ehitustöid sellises mahus, mis oleks tinginud OÜ Maxiehitus poolt OÜ-le Savi Varad arvete väljastamise nendel näidatud summades. Seda, nagu oleks OÜ Maxiehitus juhatuse liikme M.P. e poolt kohtus antud ütluste ja maksuhaldurile antud kirjalike seletustega tõendatud, et OÜ Maxiehitus tegi
  80. a XXX ridaelamu juures üldehitustöid kaebaja tellimusel ja esitatud arvetel märgitud ulatuses, toimiku materjalid ei kinnita. Nimelt on M.P. e väited, et 02.12.
  81. a ja 29.12.
  82. a arved (271 400 krooni ja 295 000 krooni) olid seotud J.K. korteriga (korter X), vastuolus teiste kogutud tõenditega. J.K. 13.04.
  83. a seletusest (tl 74) nähtuvalt asus ta XXX korterisse X elama detsembris 2007 ja korteri üleandmis-vastuvõtmisakt koostati 10.12.2007, milles on märgitud, et viimaste paranduste tegemise tähtaeg on 14.12.2007 (tl 73) J.K. ga sõlmiti korteri ostu-müügileping 15.01.
  84. J.K. seletusest nähtuvalt jäi notari juures lepingusse sisse trahv 15 000 krooni ja tegemata tööde eest tasuti notarikonto vahendusel. 10 000 krooni suurune summa kanti J.K. le tagasi. Seega oli täiendavate tööde maksumus üksnes 5000 krooni (15 000 - 10 000). J.K. seletust kinnitab ka OÜ Savi Varad pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on J.K. lepinguga seoses laekunud 18.01.2008 notar K. Aarikult OÜ-le Savi Varad 5000 krooni. Samas ei ole millegagi tõendatud, et selle korteriga seoses on OÜ Savi Varad tellinud veel ka
  85. a lõpul töid OÜ-lt Maxiehitus. J.K. seletusest nähtub veel, et OÜ Maxiehitus ise esitas talle arve suurusjärgus 20 000 krooni selle eest, et ta valis korteri sisetööde puhul kallimaid asju, kui eelkalkulatsioonis määratud oli. Seega kinnitab J.K. seletus maksuhalduri seisukohta, et OÜ Maxiehitus esitas ise korteriomanikule arved siseviimistlustööde eest. 5 J.K. seletusest ei nähtu, et tema korteriga seoses oleks tehtud töid veel ka
  86. a detsembris, nagu väidab M.P. . M. Savisikk on nende arvetega seoses selgitanud, et ta ei tea, milliste tööde eest need arved kaebajale esitati. Lisaks sellele nähtub eriarvamusele lisatud töövõtulepingu punktist 9.1 (tl 121), et töövõtja OÜ Maxiehitus on kohustatud oma kulul kõrvaldama garantiiajal ilmsiks tulnud vead ja puudused. Sama lepingu punktist 9.3 nähtub, et juhul kui töövõtja ei täida oma garantiikohustust, siis on tellijal OÜ Savi Varad õigus ise sooritada vajalikud toimingud ning nõuda töövõtjalt kulude hüvitamist. Seega isegi garantiitööde tegemise puhul seoses korteriga X
  87. a lõpus oleks pidanud kulud kandma OÜ Maxiehitus ise ja mitte esitama selles osas arveid OÜ-le Savi Varad. Olenemata sellest, et viidatud töövõtuleping oli allkirjastamata projekt, on sellistel tingimustel garantiiajal ilmnenud vigade ja puuduste likvideerimine ehitustegevuses ka tavapärane käitumine. M.P. e seletuse kohaselt (tl 30) oli 22.05.
  88. a arve (2 495 000 krooni) esitatud XXX viimasena valminud ja võõrandatud korteri nr X (omanik M. B.) eest. Milliseid töid 2008.a arvel märgitud summa eest korteris nr X teostati, ei osanud M.P. selgitada. Korteri nr X osas on J.K. maksuhaldurile 13.04.2010 antud seletuses väitnud, et
  89. a alguses oli selles boksis tegemata viimistlus, kuid uksed ja aknad olid ees. Vastavalt M. Savisiku seletusele (tl 35) oli OÜ Maxiehitus arve summa sõltuvuses sellest, kuidas ehitust teostati ja ringkonnakohtu istungil selgitas M. Savisikk täiendavalt, et OÜ Maxiehitus esitas talle arve siis, kui korter oli reaalselt valmis ja ostjaga ostu-müügileping sõlmitud. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 57-58) tehti XXX korteri nr X osas ostjale pakkumine alles
  90. a oktoobris ja asjaõgus- ning hüpoteegi seadmise leping selle korteri osas sõlmiti 20.11.2008 (tl 64-67). See kinnitab, et M.P. e ja M. Savisiku väited on omavahel vastuolus, sest juhul, kui väidetav tööde teostaja esitas tellijale arved pärast korterite valmimist, ei olnud
  91. a mais OÜ-l Maxiehitus veel alust esitada kaebajale arvet seoses korteriga nr X, kuna see osteti alles
  92. a novembris. Selgitusena sellise ebakõla kohta tellija ja tööde teostaja esindajate väidetes, asus M. Savisikk ringkonnakohtu istungil väitma, et küllap siis M.P. lihtsalt eksis maksuhaldurile
  93. a maikuu arve kohta omapoolseid selgitusi andes korteri numbriga, mille osas arve esitati ning tegemist võis olla hoopis arvega, mis esitati seoses korteriga X. Asja materjalidest nähtub ka see, et OÜ Savi Varad juhatuse liige M. Savisikk ei ole tegelikult suutnud anda objektiivseid ja usutavaid selgitusi ühegi
  94. a OÜ Maxiehitus poolt esitatud arve sisu kohta. Nii on ta 11.03.2010 seletuses (tl 130-132) märkinud, et: "Ma ei oska öelda, milliseid töid tegi OÜ Maxiehitus mai 2008 arve alusel (arve summas 2 495 000 krooni )/.../ Veebruari 2008 arve jäi mul tasumata, sest ma arvan et arve summa suurus tuli mulle üllatusena, ma ei julgenud panka minna (arve summas 2 419 000 krooni)/.../Detsembris 2008 maksin OÜ Maxiehitus arvete eest sularahas M.P. e kätte. Küsige M.P. e käest, mille eest need arved olid. Äkki tema oskab öelda (arved summades 271 400 krooni ja 295 000 krooni)". Lisaks sellele, on M. Savisikk 11.12.2009 maksuhaldurile antud seletuses (tl 34-35) märkinud, et tal ei olnud mingit infot selle kohta, kes XXX elamu juures tegelikult ehitustöid tegid ning ehitushind lepiti OÜ-ga Maxiehitus kokku suuliselt ja ta nõustus OÜ Maxiehitus poolt esitatud arvetega lihtsalt tasudes enamuse summadest, mis arvetel kirjas olid. Eeltoodust nähtuvalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja maksuhalduri seisukohaga, et M.P. e ja OÜ Savi Varad juhatuse liikme M. Savisiku seletused
  95. a ehitustegevuse kohta XXX elamu juures on vastuolulised ja ka ebausaldusväärsed.
  96. Apellatsioonkaebuses viitab kaebaja ka ehitusjärelevalvet teostanud R.M. ütlustele Tartu Halduskohtu istungil, väites, et tema ütlustest tulenevalt tehti
  97. a XXX elamu juures mahukaid töid neljas korteriboksis. Samas nähtub kohtuistungi protokollist (tl 170), et R.M. ei teadnud, kelle tellimusel OÜ Maxiehitus elamu juures töid tegi. Seega ei saa R.M. ütlused kinnitada seda väidet, et OÜ Maxiehitus tegi töid OÜ Savi Varad tellimusel ja seega oli tal ka alus esitada kaebajale
  98. a arveid ehitustööde teostamise eest summas 5 580 400 kr. R.M. 6 ütlused on vastuolus M.P. e 18.12.2009 seletusega, kus viimane väitis, et XXX ehitus lõppes
  99. a suvel. R.M. väitel lõppes ehitus alles detsembris
  101. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita ka kaebaja poolt viidatud XXX korteri X müügileping seda, et ehitustööd tehti elamu juures veel ka
  102. a. Nimetatud dokumendid ei tõenda OÜ Maxiehitus ja OÜ Savi Varad omavaheliste tehingute sõlmimist väidetavate ehitustööde teostamiseks. OÜ Savi Varad ei ole maksumenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas ja millal korteri X omaniku G.K. ja OÜ Savi Varad poolt sõlmitud lepingus fikseeritud tegemata tööd lõpuks teostati ega ole seostanud väidetavate tööde teostamist ka OÜ Maxiehitus poolt esitatud arvetega.
  103. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et OÜ Savi Varad vajadust
  104. a ehitustöid tellida kinnitavad lepingupoolte seletused objekti maksumuse kohta ja eriti M.P. e 24.03.
  105. a seletuses sisalduv väide selle kohta, et XXX elamu planeeriti esialgu valmis ehitada 1011 miljoni krooniga. Õige ei ole ka kaebaja väide, et kuna OÜ Savi Varad
  106. a kulud olid 8 830 305 krooni (sellest OÜ Maxiehitus kulutused 3 113 827 krooni) ja
  107. a raamatupidamises kajastatud OÜ Maxiehitus arved summas 5 580 305 krooni, siis on kaebaja tasunud ehitise eest planeeritud summad ning see kinnitab seda, et kaebaja tegi seoses kortermaja ehitusega kulutusi nii
  108. a kui ka
  109. a. Samas nähtub 05.03.2007 OÜ Maxiehitus poolt koostatud hinnapakkumisest (tl 127) ja ka poolte poolt allkirjastamata
  110. a töövõtulepingust XXX elamu ehitamiseks (tl 117-126), et XXX ridaelamu valmisehitamine läks nende dokumentide kohaselt maksma 6 012 336 krooni, milles sisaldus ka käibemaks. OÜ Maxiehitus poolt
  111. a ja
  112. a kaebajale esitatud arvete summa (8 694 132 krooni) ületas esialgset hinnapakkumist seega 2,5 miljoni krooni võrra. Kui võrrelda OÜ Maxiehitus hinnapakkumist kirjaga, milles OÜ Maxiehitus loetleb ajavahemikul 10.09.2007-15.10.2007 ehitusel teostatavaid töid (tl 128-129), siis selgub, et
  113. a oktoobriks ehitise juures tegemata tööde maksumus oli (koos käibemaksuga) 1 636 082 krooni. Samas on väidetavalt veel
  114. a teostatud ehitustööde maksumus OÜ Maxiehitus poolt kaebajale esitatud arvete alusel olnud üle 5,58 miljoni krooni. Ühtegi mõistlikku selgitust sellise
  115. a tegemata tööde maksumuse ja
  116. a väidetavalt täiendavalt teostatud tööde maksumuse suure vahe kohta ei ole kaebaja esitanud. Ringkonnakohtu istungil väitis M. Savisikk, et
  117. a töövõtuleping ja hinnapakkumine koostati üksnes selleks, et pangast laenu saada ning pooled tegelikult töövõtulepingut ei allkirjastanud, kuid ühtegi teist lepingut tööde teostamise kohta ka ei ole ning ehitise tegelik maksumus oligi selline, nagu 2007-2008 OÜ Maxiehitus poolt esitatud arvetelt nähtus. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluses maksuotsuses tehtud arvestused korterite tegeliku omahinna osas on õiged ning OÜ Maxiehitus
  118. a arvetel näidatud ehitustööde maht ja maksumus ei ole reaalne ning tegelikult nendel arvetel näidatud mahus
  119. a XXX elamu juures ehitustöid ei tehtud.
  120. Kuna vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel oli maksuhalduri ülesandeks välja selgitada, kas OÜ Maxiehitus osutas
  121. a arvetel märgitud ehitusteenust OÜ-le Savi Varad, siis ei ole asjakohane kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole piisavalt uurinud OÜ Maxiehitus juhatuse liikme M.P. e väidet selle kohta, et OÜ Maxiehitus kasutas ehitustööde tegemisel ka alltöövõtjaid. Alltöövõtjate olemasolu iseenesest ei kinnita OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus vaheliste tehingute toimumist
  122. a. Lisaks sellele oli M.P. e seletusest nähtuvalt võimalikud alltöövõtjad seotud XXX eeltööde ja majakarbi püstitamisega
  123. a, mistõttu jäi nimetatud äriühingute võimalik tegevus alltöövõtjana ka väljapoole OÜ Savi Varad kontrolliperioodi e.
  124. a. Ka kaebaja väited telefonivestluste tõendina kasutamise kohta maksuotsuse tegemisel on ebaõiged, sest teiste äriühingute esindajatega peetud telefonivestlustele on maksuotsuses viidatud üksnes seoses vastusega eriarvamuses toodud 7 väitele, et maksuhaldur ei ole küsitlenud OÜ Maxiehitus alltöövõtjaid. Maksuotsuses ei ole lõplike järelduste tegemisel tuginetud telefoni teel saadud informatsioonile, mistõttu on ka kaebaja etteheited maksuhaldurile tõendite kogumise õiguspärasuse osas asjakohatud.
  125. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et Tartu Halduskohus on otsuse tegemisel viidanud ebaolulistele tõenditele ning teinud nendest valesid järeldusi. Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, millised on need ebaolulised tõendid, millele halduskohus väidetavalt alusetult on viidanud. Arvestades seda, kuidas OÜ Savi Varad oli oma ehitustegevuse dokumenteerinud, on Tartu Halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt
  126. a teostatud ehitustööd kajastuvad nõuetekohaselt OÜ Savi Varad poolt koostatud dokumentides,
  127. a ehitustegevuse kohta puuduvad aga igasugused dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ja halduskohus oleksid pidanud analüüsima ja hindama sisuliselt ka 2007.a ehitustööde päevikuid, sest nendest ei nähtu nende ehitustööde teostamist, mida OÜ Maxiehitus on kajastanud vaidlusalustel
  128. a kohta esitatud arvetel. Maksuhaldur on OÜ Maxiehitus poolt OÜ-le Savi Varad väidetavalt aastal 2008 teenuse osutamise osas kogunud täiendavaid tõendeid, võttes seletusi väidetavatelt tehingupooltelt ning ka isikutelt, kes XXX elamus korteri ostsid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja lisaks OÜ Maxiehitus arvetele esitanud ise ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks OÜ Maxiehitus poolt aastal 2008 ehitusteenuse osutamist OÜ-le Savi Varad. Kõik maksuhaldurile koos eriarvamusega esitatud tõendid (ehituspäevikud, e-kirjavahetus) kinnitasid vaid ehitustööde tegemist
  129. a.
  130. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud, nagu oleks OÜ Maxiehitus variühing, kes oleks maksnud ka vähem käibemaksu, kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas. Samuti pole tuvastatud, et tegemist on maksupettusega, mistõttu on täiendava käibemaksu määramine eesmärgipäratu. Kaebaja poolt viidatud kohtuotsuses haldusasjas X-3-1-22-07 asus Riigikohus tõepoolest seisukohale, et riigile ei tooks iseenesest kahju olukord, kus näilik tehing on väidetavate poolte maksuarvestuses nõuetekohaselt kajastatud. Samas ei saa Riigikohtu eelviidatud lahendi põhjal ka järeldada, et maksuhaldur peaks sellisel juhul jätma MKS §-st 10 tulenevad ülesanded täitmata ja maksuarvestuse korrigeerimata. 20.06.
  131. a otsuses haldusasjas X-3-1-34-07 asus Riigikohus aga seisukohale, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel ja selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et maksuhaldur on antud asjas piisavalt põhjendanud oma seisukohta ning seadnud põhjendatult kahtluse alla maksukohustuslase poolt esitatud selgituste õigsuse selle kohta, et OÜ Maxiehitus teostas kaebaja tellimusel XXX elamu ehitusel
  132. a töid arvetel märgitud 5,6 miljoni krooni ulatuses. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid on olnud piisavad täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks.
  133. Kuna käesoleval juhul ei olnud vajadust tõendada seda, kas ja millised ehitustööd on üldse XXX elamu juures tehtud, vaid OÜ-1 Savi Varad oli kohustus tõendada, et esitatud arvetel märgitud tööd tehti
  134. a ning tulenevalt just OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus vahelisest tehingust, siis ei ole põhjendatud kaebaja etteheide maksuhaldurile, et maksuhaldur ei 8 rakendanud ehitustööde mahu hindamiseks eksperti (MKS § 68). Asjaolusid, kas vaidlusalustel arvetel märgitud tööd teostati
  135. a ja kas neid teostas just arved esitanud äriühing, ei saa ringkonnakohtu hinnangul välja selgitada ehituseksperdi arvamuse abil.
  136. 29.02.2008 esitatud arvega seoses on kaebaja ja OÜ Maxiehitus
  137. a novembris kokku leppinud, et kaebaja nõuab OÜ-lt Maxiehitus leppetrahvi XXX ehitise mittetähtajalise valmimise eest samas summas, mis on märgitud 29.02.
  138. a arvel, so summas 2 419 000 kr. Asja materjalidest ei selgu, millise tähtaja ületamise eest leppetrahvi maksmises kokku lepiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lõike 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi käsitlevate sätete (VÕS § 158 ja 159) mõtte kohaselt lepivad lepingupooled leppetrahvis kokku enne tööde tegemist. Selline kokkulepe ei saa jääda üksnes poolte teada, vaid peab võimaliku vaidluse puhuks (leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kohaldamise eelduste või suuruse üle) olema ka kirjalikult fikseeritud. Käesoleval juhul on halduskohus seega õigesti leidnud, et OÜ Savi Varad ega ka tema väidetav tehingupartner ei ole suutnud selgitada, millise kohustuse rikkumise eest leppetrahv ette nähti ja kuidas toimus selle summa arvestamine, et see kattus täpselt
  139. a veebruaris esitatud arvel märgitud summaga. Lisaks sellele on olnud vastuolulised ja ebausaldusväärsed ka väidetavate lepingupoolte seletused leppetrahvi maksmise kohustuse eelduste olemasolu osas. Nimelt väitis M.P. halduskohtu istungil, et : "Pole kirjalikult vormistatud selle kohta, et kuna maja valmis peab saama. Me leppisime kokku, et 2007 lõpus on valmis, sest uued objektid hakkasid peale tulema. Savi Varad ütles, et 2 boksi peavad kindlalt valmis olema 2007 lõpus, meie lubasime tervet maja, aga ei jõudnud." Maksuhaldurile 11.03.2010 antud seletuses märkis ka M. Savisikk, et XXX pidi valmis saama detsembris
  140. Samas on kaebaja esitatud kaebuse punktis 2.3 märkinud, et: "Arvestades, et ehitusluba väljastati XXX ehituseks 14.03.2007 ning maksuhalduri arvates pidi kõik ehitustööd olema lõppenud oktoobriks
  141. a, siis peaks olema see isegi ilma eriteadmisteta isikule selge, et sedavõrd lühikese ajaga (6 kuuga) ei ole võimalik ehitada valmis ridaelamut." Kui OÜ Savi Varad pidas OÜ Maxiehitus pakutavat tähtaega ebamõistlikuks ja selle täitmist ebareaalseks, siis jääb selgusetuks, miks ta asus OÜ-le Maxiehitus tegema etteheiteid lepingu mittenõuetekohase täitmise osas
  142. a novembris. Maksuhaldurile 11.03.2010 seletuse andmisel märkis M. Savisikk aga, et: "Veebruari 2008 OÜ Maxiehitus arve jäi tasumata, sest ma arvan, et arve summa suurus tuli mulle üllatusena, ma ei julgenud panka minna." 11.12.2009 maksuhaldurile antud seletuses märkis M. Savisikk, et: „ OÜ Maxiehitus esitas mulle arveid nii palju, et kasumit ei olnudki ja mina ütlesin, et esitan OÜ-le Maxiehitus viivisearve mitteõigeaegselt valminud ehituse pärast.“ Seega nähtub M. Savisiku seletustest, et
  143. a veebruari arve jäi tegelikult tasumata hoopis seetõttu, et selles näidatud summa tundus talle liiga suur ja kaebajal endal ei oleks tekkinud sellises suuruses arvete tasumisel kasumit, mitte aga selle tõttu, et nimetatud arvel märgitud summa ulatuses oli tegelikkuses eelnevalt kokku lepitud leppetrahvi tasumine ridaelamu valmisehitamise tähtaegadest mittekinnipidamise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et OÜ Maxiehitus oleks jätkanud kaebajale ehitusteenuse osutamist kuni
  144. a lõpuni vaatamata sellele, et OÜ Savi Varad keeldus juba
  145. a veebruaris-märtsis tasumast 29.02.2008 arvet summas 2 419 000 krooni.
  146. Riigikohus on haldusasjas X-3-1-32-09 tehtud otsuse p-s 19 asunud seisukohale, et menetlusosaliste ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. Sama lahendi p-s 20 märkis Riigikohus, et kui maksuhaldurile vastu vaidleva äriühingu esindaja ning temaga tehtud tehingute teist poolt esindavate isikute 9 seletused on omavahel vastuolus, võib see tähendada, et need seletused ei ole tõendina usaldusväärsed ega lükka ümber maksuhalduri esitatud seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Savi Varad ja OÜ Maxiehitus esindajate seletused ning kohtus antud ütlused on ka käesolevas asjas olnud vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad ning ei lükka seetõttu ümber maksuhalduri poolt vaidlustatud maksuotsuses väljendatud seisukohti selle kohta, et kaebaja ja OÜ Maxiehitus vahel
  147. a maksuotsuses kajastatud arvete alusel ehitusteenuse osutamiseks tehinguid ei toimunud. Seega puudus kaebajal ka alus kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu mahaarvamiseks maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust OÜ Maxiehitus poolt esitatud arvete alusel ning kaebaja poolt OÜ-le Maxiehitus tehtud väljamakseid summas 3 161 400 kr tuleb seega pidada ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
  148. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, tasu õigusabi eest) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Agu Timmi 10 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.