← Eesti

3-09-1525/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-1525 Haldusasi OÜ Wesico Project kaebus Riigihangete ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 09.03.
  2. a otsuse nr 7-5/1220 tühistamiseks ja AS-lt Emajõe Veevärk 125 000 krooni väljamõistmiseks tekitatud kahju katteks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. septembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Wesico Project apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. mai 2011 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Wesico Project, esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja – AS Emajõe Veevärk, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a otsus sisuliselt muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Täiendada halduskohtu põhjendusi ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega. Välja mõista OÜ-lt Wesico Project 559.23 (viissada viiskümmend üheks eurot ja 23 senti) eurot AS Emajõe Veevärk kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  8. juulini
  9. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  10. 02.06.2008 avaldas AS Emajõe Veevärk riiklikus riigihangete registris riigihanke „Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimis- ja ehitustööd. Torustikud I“ (reg nr 106528) hanketeate. Riigihange oli jagatud kuueks osaks. 18.07.2008 esitas Wesico Project OÜ AS-le Emajõe Veevärk pakkumuse osalemiseks riigihanke neljandas osas: Tartu valla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis- ja ehitustööd. Hankedokumendis nõutud tagatisena esitas Wesico Project OÜ AS-i Hansapank garantiikirja summas 125 000 krooni. 06.08.2008 sai Wesico Project OÜ kätte väljavõtte AS-i Emajõe Veevärk 04.08.2008 korraldusest nr 12, mille punktist 3 nähtus, et Wesico Project OÜ on hankemenetlusest kõrvaldatud. 26.08.2008 edastas AS Emajõe Veevärk Wesico Project OÜ-le teate, et seoses hankemenetlusest kõrvaldamisega alustatakse tema tagatise realiseerimist. 07.10.2008 maksis AS Hansapank Wesico Project OÜ tagatise AS-le Emajõe Veevärk välja. 19.09.2008 esitas Wesico Project OÜ Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, taotledes 04.08.2008 AS Emajõe Veevärk korralduse kehtetuks tunnistamist Wesico Project OÜ hankemenetlusest kõrvaldamist puudutavas osas. Vaidlustuskomisjoni 23.09.
  11. a otsusega asjas nr 119-08/106528 jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati Wesico Project OÜ-le, kuna vaidlustus oli esitatud pärast hankelepingu sõlmimist ja ei olnud seega esitatud tähtaegselt. 19.11.2008 esitas Wesico Project OÜ vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse, paludes mõista AS-lt Emajõe Veevärk Wesico Project OÜ kasuks välja pakkumuse tagatisena realiseeritud garantii summa – 125 000 krooni. Vaidlustuskomisjoni 09.03.
  12. a otsusega nr 7-5/1220 jäeti Wesico Project OÜ kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
  13. Wesico Project OÜ esitas kohtule 16.03.2009 kaebuse Riigihangete ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 09.03.
  14. a otsuse nr 7-5/1220 tühistamiseks ja AS Emajõe Veevärgilt kahju 125 000 krooni hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et Emajõe Veevärk AS 04.08.
  15. a otsus, millega kõrvaldati Wesico Project OÜ hankemenetlusest, on õigusvastane. Samuti on õigusvastane Emajõe Veevärk AS 09.09.
  16. a toiming, millega kasutati õigust realiseerida Wesico Project OÜ 125 000 krooni suurune tagatis. Vastustajal puudus alus tagatise realiseerimiseks, kuna hankemenetluse kõrvaldamise otsus on õigusvastane. HALDUSKOHTU LAHEND
  17. Tartu Halduskohtu
  18. septembri
  19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue antud asjas on tervikuna alusetu. Kaebaja on jätnud riigihanke menetlusest kõrvaldamise otsuse vaidlustamata. Vaidlustustähtaja möödalaskmine ilma mõjuva põhjuseta ei saa olla käsitletav sellise erandliku juhuna, mis õigustaks riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 mõttes teiseste õiguskaitsevahendite kasutamist ilma eelnevalt esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutamata. Kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõuet RVastS § 8 tähenduses, sest tagastamise nõue ei sarnane antud juhul RVastS §-s 8 sätestatud varalise kahju hüvitamise nõude esemega. Vastavalt kuni 01.07.
  20. a kehtinud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 34 lg 5 p 1 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib 2 õigus see realiseerida juhul, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Seega on vastustajal õigus nõuda kaebaja pakkumuse tagatise realiseerimist. Kohus nõustub vastustajaga, et arutatavas asjas puudub vastustaja töötajatel piisav kvalifikatsioon vastustaja esindamiseks ning haldusvälise õigusabi kasutamine on olnud hädavajalik. Seega mõistab kohus Wesico Project OÜ-lt välja Emajõe Veevärk AS kasuks menetluskulud kokku summas 40 678 krooni, mis on kohtu arvates olnud vajalikud ja põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  21. Wesico Project OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  22. septembri
  23. a otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. RHS § 117 lg 3 kohaselt on kaebajal kahju hüvitamise nõudeõigus, sest hankija õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajal jäänud hankeleping sõlmimata ja talle on tekkinud kahju. Kaebaja käsitleb kahjuna tagatise realiseerimist hankija poolt, millega kaebaja kaotas 125 000 krooni ning võimatust osaleda edasises hankemenetluses ja sõlmida hankijaga leping. Vastavalt RHS § 38 lg-le 7ja §-le 54 on hankijal kohustus oma otsused pakkujatele edastada, aga kõnesoleval juhul seda ei tehtud. Hankija ei ole esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et otsus oleks kaebajale RHS § 54 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või ka hilisemalt edastatud. Seega ei olnud kaebajal võimalus varasemalt hankija otsust vaidlustada. Kaebajale ei väljastatud 04.08.
  24. a korraldust nr 12 ega teatatud põhjendusi, miks ta menetlusest kõrvaldati. Riigikohus on leidnud, et isik peab astuma samme tema õigusi rikkuvast aktist teadasaamiseks ja alles konkreetse akti kättetoimetamisel hakkab kaebetähtaeg kulgema. Hankija 04.08.
  25. a korralduse sai kaebaja kätte alles AS-lt Hansapank, kellele see hankija poolt edastati. AS Hansapank edastas vastustaja korralduse kaebajale 10.09.
  26. Korraldusega tutvumisel esitas pakkuja tähtaegselt ehk seitsme tööpäeva jooksul korralduse saamisest (19.09.
  27. a) vaidlustuse, mida RHS § 121 lg 1 alusel menetlusse ei võetud, sest AS Emajõe Veevärk oli selleks ajaks hankelepingu juba sõlminud. RVastS § 7 lg 1 ei kuulu kohaldamisele kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel, kui tekitatud kahju näol on tegemist alusetu rikastumisega. Tagatise realiseerimise näol on hankija alusetult rikastunud, sest hankija ei sooritanud tagatisena käsitletava summa saamiseks mitte ühtegi kulutusi kaasa toovat toimingut. RvastS § 7 lg 1 kohaselt ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine automaatselt välistatud, kui isik ei kasuta kahju ärahoidmiseks teisi õiguskaitsevahendeid. Halduskohus ei ole analüüsinud kahjuhüvitise nõude põhjendatust. Hankija on saanud 125 000 krooni tagatise realiseerimise käigus, mitte osutatud teenuste ega müüdud kauba eest. Kaebaja esitas hankijale tagatisena pangagarantii, millega AS Hansapank tagas hankijale 125 000 krooni väljamaksmise, kui kaebaja kõrvaldatakse hankemenetlusest. 125 000 krooni näol on tegemist kaebaja poolt riigihankemenetluses osalemiseks antud tagatisega ja hankija on saanud selle enda omandisse õigusvastase otsuse tagajärjel. Kaebaja unustas ekslikult märkimata pakkumuse lisas 1 (pakkumusvormid) „Vorm VII. Pakkuja referentsid“, millise FIDIClepingu tüübiga on tegemist iga väljatoodud sarnase töö osas. Seega hankija oleks pidanud tegema kaebaja suhtes kvalifitseerimata jätmise otsuse, kuna kaebaja ei esitanud pakkumuses kvalifitseerimiseks vajalikke andmeid, mitte ta hankemenetlusest kõrvaldama. Asjatundja on tähelepanuta jätnud asjaolu, et FIDIC-tüüplepingu tingimused ja eritingimused lepitakse alati kokku eraldiseisvalt. Hinnatud on üksnes mõningaid tingimusi ja täielikult on jäetud arvestamata, et üldtingimusi eelduslikult alati muudetakse vastavalt konkreetse ehitusobjekti ja/või lepingu poolte olemusele/vajadusele. Kohus on menetluskulude välja mõistmisel juhindunud ebaõigetest asjaoludest, kuna riigihangete korraldamine on AS Emajõe Veevärgi igapäevaseks tegevuseks. 3
  28. AS Emajõe Veevärk palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud nõue on tagatise tagastamise nõue, mitte kahju hüvitamise nõue, sest garantiikiri ei oma tagatisena mingit väärtust, vaid tagatise seisukohast on oluline just asjaolu, et garantiijuhtumi esinemisel on garantiikirja väljastanud garant võtnud endale kohustuse tasuda võlausaldajale teatav rahasumma. Seega on õige kohtu seisukoht, mille kohaselt sisuliselt on kaebaja esitanud kohtule tagatise tagastamise nõude, mitte kahju hüvitamise nõude RVastS § 8 alusel. Kaebaja sai hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest teada juba 06.08.2008, seega oli tal võimalus esitada kõrvaldamise otsuse peale vaidlustus Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist pretsedenti loova vaidlusega, mille raames on Eestis esmakordselt esitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise nõuded hankija vastu riigihankemenetluses tehtud otsustega tekitatud kahju hüvitamiseks ning alternatiivselt alusetult saadu tagastamiseks. Vastustaja töötajatel puudub arutatavas asjas piisav kvalifikatsioon vastustaja esindamiseks ning haldusvälise õigusabi kasutamine on olnud hädavajalik. Vastustaja arvates on kohtumenetluses kantud menetluskulud õigustatud, sest käeolev vaidlus väljub oma sisu tõttu hankija igapäevategevuse raamest ning on oma olemuselt tavapärasest keerukam ja ka pretsedenditu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  30. septembri
  31. a otsus tuleb jätta muutmata, kuna halduskohtu lõppjäreldus on õige. Samas muudab ringkonnakohus põhjendusi, mille tõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  32. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega või taastamisega. Seega on antud haldusasjas vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vastustaja tegevus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel on olnud õigusvastane.
  33. AS Emajõe Veevärk hanketeate p-s III.2.3 1.a kohaselt peab projektijuhil olema vähemalt magistrikraad tehnikaalade õppesuunal või arhitektuuri ja ehituse õppesuunal, osalenud vähemalt kolmes sarnaste ehitustööde projektis projektijuhina või abiprojektijuhina, kusjuures vähemalt ühe projekti raames on ehitatud ja/või projekteeritud vähemalt 5 km vee- ja kanalisatsioonitorutikku ning vähemalt ühe projekti puhul on ehitusleping põhinenud FIDIC üldtingimustel. AS Emajõe Veevärk on 21.07.
  34. a kirjaga nr AR/243 palunud kaebajal täpsustada, millistes projektides on M.G. omandanud FIDIC alase töökogemuse. Kaebaja on 22.07.2008 edastanud teate, et M.G. oli FIDIC projektijuht Kõlleste valla Krootuse reoveesüsteemi rekonstrueerimisel. Vastustaja tuvastas Krootuse reoveesüsteemi rekonstrueerimiseks sõlmitud lepinguga tutvumisel, et lepingu täitmisesse kaasatud M.G. ei olnud FIDIC projektijuht. FIDIC vaidluste lahendamise komisjoni Eesti ekspert M.P. on andnud arvamuse, et kaebaja ja Kõlleste Vallavalitsuse vahel sõlmitud leping ei vasta FIFIC töövõtulepingu tingimustele. Seega on alusetu kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et need andmed unustati üldse esitada. Kuna kaebaja esitatud andmed ei vastanud eeltoodud põhjendustel tõele, siis 4 luges vastustaja need põhjendatult valeandmeteks ja tal oli seaduslik alust kõrvaldada kaebaja hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 6 alusel.
  35. Kuna eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega, siis on halduskohus lõppkokkuvõttes jätnud põhjendatult kaebaja kaebuse rahuldamata. Eeltoodud alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma arvamust muude apellatsioonkaebuses toodud väidete osas.
  36. Ringkonnakohtu arvates puudub alus rahuldada apellatsioonkaebust ka osas, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas kaebajalt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et riigihangete korraldamine on vastustaja igapäevane tegevus. Samas on antud haldusasja puhul tegemist riigihangete tavavaidlustest tunduvalt erineva vaidlusega, kuna kaebaja on ka ise omaks võtnud asjaolu, et sellist vaidlust tema teada enne ei ole lahendatud. Kuna vaidlus väljub igapäevasest riigihangetega seotud tegevusest, siis oli ringkonnakohtu arvates põhjendatud välise õigusabi kasutamine. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtus taotluse 559.23 euro väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses kasutatud õigusabi eest. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning see summa kuulub kaebajalt väljamõistmisele. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.