§-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 142 lg 1, 145 lg 1, 367 lg 1 ja 4, 455 lg
) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et 14.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur Suzuki Grand Vitara, 2.0, ehitusaasta: 2004 (tl 47-51). Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse, mida hageja tegi 15.04.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 58) ning lepingu üldtingimuste (tl 5357) punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 52). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Liisinguvõtja OÜ EFS on äriregistrist kustutatud 17.02.2011. 16.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 14.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise, maksimumsummas 8 975,80 eurot (tl 98-99). Kuna liisinguvõtja on äriregistrist kustutatud, vastutab liisinguvõtja kohustuse eest kostja. Asjaolud, et kostjal on juba suured võlgnevused seoses eluasemelaenuga, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel. 17. Lepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt (tl 57), kui liisingfirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingfirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingfirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega.
lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuste (tl 53-57) punkti 7.1.2 (tl 57) kohaselt on liisingufirmal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ning kaskokindlustusmaksed, mistõttu saatis hageja liisinguvõtjale 26.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 89), milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks 4 2-10-28060 ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Samuti teavitas hageja kostjat võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest (tl 100-101). Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.5 (tl 57) lepingu ülesütlemisel kohustub ostja viivitamatult eseme valduse üle andma liisingufirma volitatud esindajale, vastavalt liisingfirma poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagasisaamiseks OÜ R poole, kes taastas vara valduse 02.09.2009 (tl 90). Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 4 036,89 eurot. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 7 291,59 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 4 772,57 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 594,67 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 351,51 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevus 273,03 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus summas 299,81 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 3 254,70 eurot (käibemaksuta) (tl 95). 7 291,59 – 3 254,70 eurot = 4 036,89 eurot (tl 96). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et vara jääkmaksumus oli 4 772,57 eurot (käibemaksuta) (tl 52, 96), debitoorne võlgnevus summas 1 594,67 eurot ja viivise võlgnevus 273,03 eurot (63-80), kindlustusmaksete võlgnevus summas 299,81 eurot (tl 81-88), vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude võlgnevus summas 351,51 eurot (käibemaksuta) (tl 91-94). Kostja ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud, seega on tõendatud, et liisinguvõtja võlgnevus hageja ees oli 7 291,59 eurot (tl 96). Vara müügiaktiga nr XXX on tõendatud, et AA AS pani vara müüki 11.09.2009 ja müüs vara 01.12.2009 vara 61 1110 krooniga käibemaksuga (tl 95). Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et varal olid kerel kriimud ja defektid, tagastange defektid, tagumine vasak tuli mõraga, esistange defektiga, mootori tuli põles ja auto vajas pesu (tl 90). Kostja ei ole vara müügihinnale vastu vaielnud. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud ja tõendatud vara müügihind 3 254,70 eurot (käibemaksuta). 18. Eeltoodust tulenevalt, kuna vara müügihind ei katnud kogu võlgnevust võlgneb kostja hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse ja vara realiseerimisest saadu vahe summas 7 291,59 – 3 254,70 eurot = 4 036,89 eurot. Kohus leiab, et eeltooduga on nõue põhjendatud ja tõendanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks ega ole esitanud vastuväiteid võlgnevusele, seega kuulub võlgnevus summas 4 036,89 eurot kostjalt väljamõistmisele. 19.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise 7% aastas põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis 7% aastas põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 20. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu täielikult 100% kostja kanda. 5 2-10-28060 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.