← Eesti

3-09-1569/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-1569 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja -Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a otsus.
  8. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt Romeo Kalda kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 118,24 eurot. Ülejäänud osas jätta esitatud kaebus rahuldamata.
  9. Mõista Tallinna Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamiseks 15,98 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tallinna Halduskohtu 23.02.
  11. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1917 tunnistati õigusevastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis väljendus Romeo Kaldale ajavahemikel 14.09.2005-28.09.2005 ja 05.10.2005-26.10.2005 vahetusriiete andmisest ja väljastatud vanglariiete pesemisest keeldumises. Viidatud otsus on jõustunud. R. Kalda esitas 23.04.2009 Tallinna Vanglale taotluse vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 5 000 krooni hüvitamiseks. Tallinna Vangla jättis 18.06.
  12. a vastuses R. Kalda kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  13. R. Kalda esitas 16.07.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista õigusvastaste toimingutega põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitis summas 5000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt alandas Tallinna Vangla sellise käitumisega kaebaja inimväärikust ning lisaks sellele tekkis kaebajal pesemata riiete kandmise tagajärjel dermatiit, s.o talle tekkis ka tervisekahju. Tallinna Halduskohtu otsusega asjas nr 3-06-1917 tuvastati Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus ja märgiti ka seda, et pikema aja jooksul pesemata riiete kandmine vangla tegevuse tulemusena võis kaebaja inimväärikust alandada. Vastustaja on süüliselt õigusvastaselt käitunud ning põhjustanud sellega kaebajale mittevaralise kahju.
  14. Tartu Halduskohtu 26.02.
  15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt lahendas Tallinna Vangla kaebaja riiete probleemi koheselt, kui selleks reaalne võimalus tekkis. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tallinna Vangla tekitas ise kunstlikult olukorra, mis alandas kaebaja inimväärikust. Kuna kaebaja kannab tõepoolest väga suuri riideid (XXXL), siis on loogiline, et talle sobivas suuruses riideid piisavalt vanglas ei olnud ja nende tellimine võttis aega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et vahetusriiete saamata jäämise tõttu halvenes kaebaja psüühiline ja füüsiline seisund. Kuigi Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-06-1917 tunnistati Tallinna Vangla tegevus õigusevastaseks, ei ole kaebaja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Spetsialist-perearst K.A. 16.09.
  16. a õiendist nähtub, et dermatiit on nahapõletik ja dermatiidil võib olla palju põhjuseid – tegemist võib olla näiteks allergilise, toidu, tehisliku, ravimi, põletuse, toksilise vm dermatiidiga. Ei ole tõendatud, et kaebajal tuvastatud dermatiidi tekkimise põhjuseks olid pesemata vanglariided. Seega pole tõendatud kaebaja väide, et vastustaja süülise käitumisega põhjustati talle tervisekahjustus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  17. R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kuna kaebajal ei ole varasemalt ega ka hiljem esinenud sügelevat dermatiiti, siis on ilmne, et 22.11.2005 arsti vastuvõtul fikseeritud nahahaigus tekkis pikemat aega seljas olnud riiete mustusest. Halduskohus on jätnud tähelepanuta haldusasjas nr 3-06-1917 esitatud tõendid ja tuvastatud asjaolud. Alandav kohtlemine on keelatud sõltumata asjaoludest. Viidatud haldusasja toimikust nähtub, et Tallinna Vangla hakkas vahetusriiete otsimisega tegelema alles 07.11.2005, kuigi juba 14.09.2005 väljastati kaebajale vanglariided, millele vahetusriided puudusid ning kaebaja esitas eelnevalt vanglale mitmeid pöördumisi ja vaideid, et probleemi lahendada. Samuti jättis vastustaja kasutamata võimaluse lahendada probleem kaebajale isiklike riiete lubamisega. Seega ei ole käesolevas vaidluses asjakohane kohtu väide, et Tallinna Vangla lahendas kaebaja probleemi koheselt, kui selleks võimalus tekkis ning seetõttu ei ole olnud tegemist väärikust alandava käitumisega. Kaebaja ei mõista, kuidas väärikuse alandamist täpsemini tõendada. Vangla toimingute õigusvastasus ning kaebaja ebaväärikasse olukorda asetamine kogumis on piisavaks tõendiks inimväärikuse alandamisest. Kuna alandatud on kaebaja inimväärikust, siis tuleb antud juhul mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Tallinna Vangla süü ei ole tõendatud. Õigusvastasteks tunnistatud toimingud olid õigusi piirava ja alandava iseloomuga. Vastustaja ei väljastanud kaebajale vahetusriideid ega lubanud kanda isiklikke riideid teadlikult ja tahtlikult. Riigikohus on 15.03.
  18. a lahendis nr 3-3-1-93-09 märkinud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Riigikohtu halduskolleegium on 22.03.
  19. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-06 leidnud, et kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist. 2
  20. Tallinna Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei kaasne õigusvastase tegevusega alati inimväärikust alandav käitumine. Haldusasja nr 3-06-1917 otsusest nähtub, et kohus möönab inimväärikuse alandamise võimalikkust elementaarsete hügieenitingimuste mittevõimaldamisega, kuid kohus ei hinnanud seda, millises ulatuses võis pesemata vanglariietes olemine konkreetsel juhul kaebaja inimväärikust alandada. Halduskohus on võtnud arvesse, et kaebajal diagnoositi nahahaigus dermatiit. Siiski ei ole tõendatud, et kaebajal tuvastatud dermatiidi põhjuseks olid pesemata riided ning et nahahaigus põhjustati vastustaja süülise käitumisega. Kuna märge dermatiidi kohta tehti kaebaja tervisekaardile alles 22.11.2005 ehk 18 päeva pärast viimast õigusvastase tegevusega hõlmatud ajavahemikku, on vähetõenäoline, et dermatiit oli tingitud Tallinna Vangla õigusvastasest tegevusest. Kuna kaebajale sobivas suuruses riideid oli napilt, puudus võimalus väljastada talle teine komplekt vanglariietust. Vahetusriiete andmine viibis, kuna need tuli spetsiaalselt tellida AS-ilt Eesti Vanglatööstus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-04 märkinud, et isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-64-02 märkinud, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Antud juhul on kaebajale võimaliku mittevaralise kahju eest piisavaks hüvitiseks kohtulahend, milles Tallinna Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud ajavahemikul 14.09.2005-28.09.2005 ning 05.10.2005-26.10.
  21. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 26.02.
  23. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Romeo Kalda kaebuse osaliselt ja mõistab Tallinna Vanglalt Romeo Kalda kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 118,24 eurot (1850 kr). Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotlust.
  24. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tallinna Halduskohtu 23.02.
  25. a otsusega tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes R. Kaldale ajavahemikel 14.09.2005 28.09.2005 ja 05.10.2005 - 26.10.2005 vahetusriiete andmisest ja väljastatud vanglariiete pesemisest keeldumises. Käesolevas asjas on R. Kalda esitanud kaebuse Tallinna Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5 000 krooni (319,56 eurot). Kaebuse kohaselt alandati Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega kaebaja inimväärikust ja tekitati talle ka tervisekahju.
  26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles osas, et asja materjalidega pole tõendatud kaebaja väide, et vastustaja õigusvastase käitumise tulemusena põhjustati talle tervisekahjustus. Tallinna Halduskohtu otsusega tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes R. Kaldale ajavahemikel 14.09.2005 - 28.09.2005 ja 05.10.2005 - 26.10.2005 vahetusriiete andmisest ja väljastatud vanglariiete pesemisest keeldumises. Kuna märge dermatiidi kohta tehti kaebaja tervisekaardile (toimik nr 3-06-1917, lk 8) alles 22.11.2005 ehk 18 päeva pärast viimast vangla õigusvastase tegevusega hõlmatud 3 ajavahemikku, on vähetõenäoline, et dermatiit oli tingitud Tallinna Vangla õigusvastasest tegevusest, s.o sellest, et 14.09.2005 - 28.09.2005 ja 05.10.2005 - 26.10.2005 ei antud kaebajale vahetusriideid ega võimaldatud vanglariideid pesta. Lisaks sellele on Tallinna Halduskohtu viidatud otsuses tuvastatud, et pärast 26.10.2005 ajutiselt Tartu Vanglasse minnes sai kaebaja kanda oma isiklikke riideid ning Tallinna Vanglasse tagasi tulles (02.11.2005) väljastati talle komplekt vahepeal pestud vangla riietust. Samuti tuleneb viidatud otsusest, et ka 04.11.2005 Tallinna Vanglast lahkudes sai kaebaja kandmiseks isiklikud riided ning Tallinna Vanglasse naastes anti talle 18.11.2005 eelduslikult uuesti kätte pestud vangla riietus ning isegi juhul, kui vahepeal ei olnud vangla R. Kaldal enne 04.11.2005 seljas olnud vangla riietust pesnud, ei pidanud halduskohus seda õigusvastseks tegevuseks, sest sel juhul anti kaebajale kandmiseks tagasi riided, mis tal eelnevalt olid vaid 2 päeva jooksul seljas olnud ja seega ei olnud tegemist ülemäära kaua pesemata või vahetamata vangla riietega.
  27. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu ja Tallinna Vangla seisukohaga, et ajavahemikul 14.09.2005 - 28.09.2005 ja 05.10.2005 - 26.10.2005 kaebajale vahetusriiete andmisest ja väljastatud vanglariiete pesemisest keeldumine ei saa olla selline kaebaja inimväärikuse riive, mis õigustaks tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Asjas nr 3-06-1917 on tuvastatud, et Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse tulemusena pidi R. Kalda olema samades ja pesemata vangla riietes kokku 37 päeva ning lisaks sellele väljastati talle Tartu Vanglasse viimisel kaebaja enda riietest üksnes ülikond ja kingad, mistõttu oli kaebaja sisuliselt Tallinna Vangla poolt juba 14.09.2005 väljastatud riietes ka Tartu Vanglas olles (toimik nr 3-06-1917, lk 128-129). Vangistusseadus (VangS)
  28. a kinnipeetavate riietuse ja selle vahetamisega seoses täpset ja ammendavat regulatsiooni ei sätestanud. Samas tulenes Euroopa Vanglareeglistiku p-st 20.3, et kinnipeetavatele antavad riided peavad olema puhtad ja neid tuleb korralikult hooldada ning vajadusel asendada. Lisaks sellele tulenes vanglareeglistiku p-st 72.1, et vanglate töös tuleb lähtuda eetilistest tõekspidamistest, mis seavad eesmärgiks, et kõikidel vangidel on õigus humaansele kohtlemisele ja inimväärikuse austamisele ja p-st 102.2, et kinnipeetavatele kehtestatud režiim ei tohi olla selline, mis raskendab vabadusekaotusega juba niigi kaasnevaid kannatusi. Käesolevaks ajaks on Riigikohus mitmel korral väljendanud seisukohta, et vanglareeglistiku normid ei ole küll siduvad, kuid neid tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (vt. näiteks Riigikohtu 05.02.
  29. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-95-08). Seega tulenes vanglareeglistikust ka
  30. a vangla administratsioonile kohustus tagada juhul, kui kinnipeetavale on väljastatud vanglarõivastus, selle rahuldav kvaliteet ja puhtus ning nende regulaarne vahetamine. Sellele, et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste- ja vabaduste kaitse eesmärk ning õigus väärikale kohtlemisele laieneb ka kinnipeetavale, on viidatud näiteks Riigikohtu 22.03.
  31. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-
  32. 06.06.
  33. a lahendis nr 3-3-1-27-02 leidis Riigikohus, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (alandus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. 15.03.
  34. a lahendis nr 3-3-1-93-09 selgitas Riigikohus, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. 22.03.
  35. a lahendis nr 3-3-1-2-06 leidis Riigikohus, et juhul, kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimlikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist.
  36. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus R. Kaldal oli Tallinna Vanglas keelatud kanda isiklikke riideid, saab kinnipeetavale antud 1 komplekti vanglariietuse mittevahetamist ja selle pesemise võimaldamata jätmist 37 päeva jooksul pidada selliseks käitumiseks, millega ilmselgelt ületati kinnipidamisega kaasnevad kannatused ja alandati kinnipeetava inimväärikust. Selline olukord, et kinnipeetav peab vangla õigusvastase tegevuse või 4 tegevusetuse tulemusena kandma 5 nädalat järjest samu riideid, mida tal endal ei ole võimalik kambris pesta ja mille pesemist või vahetamist ei korralda ühelgi viisil ka vangla, vaatamata kinnipeetava vastavasisulistele pöördumistele ja taotlustele, on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav kinnipeetava alandava kohtlemisena ja tema inimväärikuse alandamisena. Tallinna Vangla väide, et R. Kaldale ei olnud võimalik vahetusriideid väljastada ega tema käes olevat riietekomplekti pesemiseks viia, sest sellise suurusega riideid vanglal nappis ja neid oli vaja juurde tellida, ei ole ringkonnakohtu arvates kohane õigustus. Alternatiivina oleks saanud kinnipeetavale näiteks kasvõi korraks väljastada mingigi osa tema enda riietest, et sel ajal siis vangla vorm ära pesta, kuid ka seda võimalust ei kaalutud ja lähtuti üksnes vangla direktori keelust mitte lubada R. Kaldal Tallinna Vanglas isiklikku riietust kanda. Samas nähtub Justiitsministeeriumi 21.12.2005 vaideotsusest (toimik nr 3-06-1917, lk 56-58), et ministeerium rahuldas R. Kalda vaide isiklike riiete kandmise keelamisega seonduvas küsimuses, pidades sellist keeldu võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ja tehti vanglale ettekirjutus nimetatud asi uuesti otsustada. Lähtudes kaebaja inimväärikuse alandamise põhjustest, sellise kohtlemise kestusest ja kinnipeetava olukorrast sellistes tingimustes, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks halduskohtu ja Tallinna Vangla seisukohta, et käesoleval juhul on juba varasem kohtumenetlus ja kohtulahend piisavad selleks, et kõrvaldada võimaliku au teotamise ja inimväärikuse alandamisega kaebajale põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Tavaelus ei kujuta eeldatavalt keegi ette, et ta peaks 5 nädalat kandma ainult ühte ja sama riietust ilma võimaluseta neid pesta või vahetada isegi siis, kui inimesele on vähemalt kord nädalas tagatud võimalus ennast pesta. Seega on käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul olnud tegemist kaebaja põhiõigust intensiivselt ja suhteliselt pika aja jooksul riivava ning kinnipeetava olukorda võrreldes tavapäraste kinnipidamistingimustega märgatavalt halvendava rikkumisega, mis õigustab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
  37. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitisena 5000 krooni (319,56 eurot) väljamõistmist. Arvestades kaebaja inimväärikust alandava olukorra kestust (37 päeva), peab ringkonnakohus mõistlikuks ja piisavaks hüvitise suuruseks 1850 krooni e. 50 krooni iga päeva eest. Nimelt on senises kohtupraktikas näiteks õigusvastaselt kartseris viibimise eest väljamõistetava hüvitise suurus olnud 100 kr ühe päeva eest. Õigusvastaselt kartseris viibimine on ringkonnakohtu hinnangul veelgi intensiivsemalt kinnipeetava inimväärikust riivav ja tema seisundit halvendav toiming kui kinnipeetava hoidmine ühtedes ja samades ning pesemata vanglarõivastes. Seega tuleb Tallinna Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja mõista 1850 krooni e. 118,24 eurot. Ülejäänud nõude osas jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse rahuldamata.
  38. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni e. 15,98 eurot. Esimese astme kohtule kaebuse esitamisel on R. Kalda olnud riigilõivu tasumisest vabastatud. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.