← Eesti

3-10-1185/35

Obsah (5)§ 28§ 14§ 67§ 66§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1185 Haldusasi AS-i

) tuleneva jäätmekäitlustoimingute hierarhia põhimõttega, sest Narva Jäätmekäitluskeskus ei teosta jäätmete taaskasutustoiminguid, vaid ainult kõrvaldamistoiminguid. Samuti piirab vaidlustatud säte kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebajal puudub õigus jäätmete taaskasutamisele suunamiseks ning annab põhjendamatu konkurentsieelise OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus, millega omakorda kaasnevad kõrgemad veohinnad tarbijatele ning seeläbi avalikkuse huvide kahjustamine. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohtu 15.09.2010. a otsusega AS Ragn-Sells kaebus rahuldati ja tühistati PKD p-i 6.4 esimene lause. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on PKD p 6.4 esimeses lauses sätestatud nõue jäätmete kohustuslikuks suunamiseks OÜ-sse Narva Jäätmekäitluskeskus vastuolus

-ga ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. PKD p 6.4 on vastuolus ettevõtlusvabaduse põhimõttega, sest selles ette nähtud kohustus käidelda kogutud jäätmeid OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajale pole antud võimalust jäätmete taaskasutamisele suunamiseks või teise jäätmekäitleja valikuks. Tegemist on ka põhjendamatu konkurentsieelise andmisega OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus, kuna teenuse osutajat sunnitakse käitlema jäätmeid OÜ-s Narva Jäätmekäitluskeskus vastavalt OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus poolt kehtestatud hinnakirjale. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Narva Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.09.2010. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta AS-i Ragn-Sells kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti sisustanud

§ 28

lg-t 1 ja §-i 30.

§ 14lg 3 kohaselt ei loeta jäätmete vedajat jäätmevaldajaks.

Seega kohtu poolt tuvastatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole kõnealustel asjaoludel võimalik ja sellist kaebust ei oleks saanud menetleda. Narva linna sorteerimistehase lahendus on jäätmekäitluse seisukohalt eelistatum. Jäätmekava näeb ette ainuvõimaliku jäätmekäitlusahela, mille järgi Narva linnas kogutud segaolmejäätmed suunatakse sortimisele Narva linna sortimistehasesse.

§ 67

lg 2 p-s 4 ja § 66 lg-s 1 öeldu ei tähenda, et PKD-sse tuleb märkida kõik vabariigis (või ka maakonnas) olemasolevad jäätmekäitluskohad. Jäätmekäitluskohad tuleb määrata, mis tähendab paratamatult teatud valikute tegemist. Narva Linnavalitsus on PKD-s määranud lähima olmejäätmete sortimistehase. Ka siis, kui sortimistehaseid on mitu, tuleks lähtuda läheduse põhimõttest. Kuna AS Ragn-Sells hetkel ühtki jäätmekäitluskohta ei oma, ei saa tõsiseltvõetavalt rääkida Narva Jäätmekäitluskeskusele konkurentsieelise loomisest. 2 Halduskohus pole vastustaja esitatud seisukohtade ning tõenditega mittearvestamist põhjendanud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta viited jäätmeseaduse ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ sätetele. Järeldus, et PKD p-i 6.4 alusel on jäätmevedajad seotud kohustusega anda jäätmed üle kõrvaldamistoiminguteks, ei põhine asjas kogutud tõenditel ja on paljasõnaline. OÜ-l Narva Jäätmekäitluskeskus on R13s koodiga jäätmeluba taaskasutustoiminguks. AS Ragn-Sells soovib anda jäätmed üle nende edasiseks käitlemiseks Sillamäe Ecocleaner OÜ-le. Kuivõrd

§ 67

lg 2 p-st 4 tulenevalt määratakse lubatud jäätmekäitluskoht imperatiivselt PKD-ga, saab asjakohaseks nõudeks pidada kohustamiskaebust, mida esitatud ei ole. Kaebaja õigusabikulud on ebamõistlikud ega ole vastavuses kohtuasja keerukusega. Esindaja sõidukulude tunni hinnaks on arvestatud õigusabiteenuse tunnihind. 5. AS Ragn-Sells vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt rikub PKD punkt 6.4 kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata sellest, kas kaebaja on jäätmetevaldaja või mitte. Kaebaja on huvitatud PKD alusel korraldataval avalikul konkursil osalemisest, kuid PKD p-st 6.4 tulenev õigusvastane kohustus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Ecocleaner Sillamäe OÜle on väljastatud R13 koodiga jäätmeluba olmejäätmete osas (kood 20 03) ja seega on tal õigus tegeleda segaolmejäätmete sortimisega. Kohalik omavalitsus ei aita kaasa jäätmete sortimisele jäätmevaldajate poolt, vaid soovib suunata segaolmejäätmed äärmiselt kõrge tasuga kohustuslikule järelsortimisele endale kuuluvasse äriühingusse ning seeläbi teenida oma elanikkonna arvelt tulu ja hoolimatult suhtuda keskkonda. Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 näeb ette, et esmajoones tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Juhul kui aga väita, et Narva Jäätmekäitluskeskus ei suuna jäätmeid ladestamisele Uikala prügilasse, vaid samuti OÜ-sse Ecocleaner Sillamäe, siis puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused, miks ei võiks vastavaid jäätmeid viia otse OÜ-sse Ecocleaner Sillamäe. Seeläbi saab oluliselt kulusid kokku hoida ja saavutada lõpptarbijale märkimisväärselt soodsam teenuse hind.

ei kohusta omavalitsust valima ühte jäätmekäitluskohta, s.t et neid võib olla mitu. Jäätmekäitluskohtade arvu piiramine kahjustab mitte üksnes konkurentsi kui avalikku huvi, vaid kitsendab isikute ettevõtlusvabadust. Jäätmete eelsortimine ei ole iseseisev taaskasutustoiming, vaid eeltoiming järgnevaks jäätmekäitluseks. Õigusabikulude suurus on igati mõistlik, arvestades asja materjalide mahtu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles vaidlustati Narva Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 15.11.
  2. a otsuse osas, millega mõisteti Narva Linnavalitsuselt AS Ragn-Sells kasuks välja menetluskuludena 35 415 krooni e. 2263,43 eurot ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 1613,11 eurot. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
  3. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohtu vaidlustatud otsus ei vasta küll täiel määral HKMS § 25 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetele, kuid see ei anna veel alust halduskohtu otsuse tühistamiseks tervikuna. Halduskohtu otsuse tühistamiseks tervikuna ei anna alust ka vastustaja väide, et kohus ei ole menetlusse kaasanud kõiki isikuid, kes on 3 konkreetse konkursi PKD-d välja võtnud. Esiteks ei ole sellist taotlust ükski menetlusosaline halduskohtule esitanud ning ringkonnakohtu hinnangul puudub ka alus kõigi PKD välja võtnud isikute menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. Kas konkreetne PKD välja võtnud isik nõustub PKD-s sisalduva nõudega jäätmete üleandmiseks ainult ühte jäätmekäitluskohta või mitte, on iga isiku subjektiivne otsustus. Kui see isik ei ole ise selles osas PKD-d vaidlustanud, siis puudub tal eeldatavalt ka huvi vastava regulatsiooni sõnastuse suhtes ning ei ole alust tema menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, kelle kaasamise eelduseks oleks see, et asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste või kohustuste üle.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et kuna jäätmevedaja ei ole jäätmevaldaja

§ 14

lg 3 tähenduses, siis PKD p-ga 6.4 kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta ning AS-l Ragn-Sells puudus seetõttu kaebeõigus. Esitatud kaebuses põhjendas kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist asjaoluga, et ta on huvitatud PKD alusel korraldataval avalikul konkursil osalemisest. PKD punkt 6.4 esimene lause seab kaebajale aga kohustuse jäätmete suunamiseks üksnes Narva Jäätmekäitluskeskusesse. Seega rikub vastav piirang kaebaja ettevõtlusvabadust, sest juhul, kui kaebaja osutub hilisema konkursi tulemusena Narva linna veopiirkondades 1, 2 ja 3 korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaks, puudub tal õigus jäätmete käitlemiseks temale sobivamas (nt soodsamas) nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna arvestamisel on üheks määravaks asjaoluks ka jäätmete käitluskulu. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus AS Ragn-Sells soovib osaleda Narva linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldataval konkursil ning arvestades kaebaja üldteadaolevat pikaajalist tegutsemist jäätmekäitluse valdkonnas, ei saa välistada kaebaja õiguste rikkumist sellise PKD tingimusega, millega määratakse edaspidiseks kindlaks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete käitlemiseks ettenähtud konkreetne jäätmekäitluskoht. Kuivõrd sellega määratakse kindlaks läbiviidava korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmise konkursi tingimused, ei saa AS Ragn-Sells subjektiivsete õiguste rikkumist välistada, mistõttu on halduskohus esitatud kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja selle sisuliselt lahendanud.

  1. Apellatsioonkaebuses on põhjendatud jäätmete suunamist just Narva Jäätmekäitluskeskusesse ka väitega, et seal toimub jäätmete sortimine, mis on jäätmekäitlushierarhias eelistatum kui näiteks Ecocleaner Sillamäe OÜ-le kuuluvas jäätmekäitlustehases läbiviidavad energiakasutustoimingud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Narva Jäätmekäitluskeskusele väljastatud jäätmeluba taaskasutustoiminguks R13s. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 104 kehtestati jäätmete taaskasutamisja kõrvaldamistoimingute nimistud, mille kohaselt R13s tähendab segaolmejäätmete sortimist nende töötlemiseks koodinumbriga R1-R12 märgitud mis tahes menetlusel. Seega ei ole R13 koodiga ette nähtud tegevus iseseisvaks jäätmete taaskasutustoiminguks, vaid eeltoiminguks järgnevale võimalikule tegevusele, s.o jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele. Narva Jäätmekäitluskeskuse jäätmeloalt (tl 165) nähtub, et jäätmete kõrvaldamiskohaks on Uikala Prügila ja Ecocleaner Sillamäe OÜ. Ecocleaner Sillamäe OÜ-le väljastatud jäätmeloa (tl 115-121) kohaselt hõlmab jäätmeluba ka R13 koodi, mis tähendab olmejäätmete kogumist nende töötlemiseks R1-R12 märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine ladustamine jäätmete tekkekohas. Seega on ka Ecocleaner Sillamäe OÜ-le väljastatud R13 koodiga jäätmeluba olmejäätmete osas (kood 20 03) ning vastustaja väide, et üksnes Narva Jäätmekäitluskeskusel on õigus tegeleda segaolmejäätmete sortimisega, ei ole õige. Kuna Narva Jäätmekäitluskeskusel on õigus teostada jäätmete sortimist nende edasiseks töötlemiseks Ecocleaner Sillamäe OÜ tehases, siis puuduvad igasugused mõistlikud põhjused jäätmete kohustuslikuks suunamiseks Narva Jäätmekäitluskeskusesse, kus toimub jäätmete väidetav sortimine ning seejärel edastatakse 4 jäätmed ümbertöötlemisele, kui oleks võimalik vastavad jäätmed otse suunata ümbertöötlemisele näiteks OÜ Ecocleaner Sillamäe tehasesse. Apellatsioonkaebuses märgitakse ka seda, et ainuvõimalikuks jäätmekäitlusahelaks Narva linnas kogutud segaolmejäätmete sortimiseks on Narva Jäätmekäitluskeskus, sest seal teostatava toimingu tulemusel suunatakse jäätmed taaskasutusse ja ka seetõttu tuleks Narva Jäätmekäitluskeskust eelistada näiteks Ecocleaner Sillamäe OÜ-le. Samas kinnitab Keskkonnaameti vastus kaebaja päringule Narva Jäätmekäitluskeskuses
  2. a käideldud segaolmejäätmete koguste koha, et seal on segaolmejäätmete väljasortimise protsent 7,42 ning ülejäänud segaolmejäätmed suunati Ecocleaner Sillamäe OÜ-sse ümbertöötlemisele ning väike osa (9%) ka Uikala prügilasse. Seega ei ole õige vastustaja väide, et Narva Jäätmekäitluskeskuses suunatakse enamus jäätmeid taaskasutusse ning seetõttu tuleks Narva Jäätmekäitluskeskust eelistada Ecocleaner Sillamäe OÜ-le. Kui eeltoodut arvestades pidada õigeks seda, et kõik segaolmejäätmed suunatakse Narva Jäätmekäitluskeskusesse sortimisele, mis Keskkonnaameti vastuse kohaselt sisulist tulemust ei anna, kuna segaolmejäätmetest taaskasutusse suunatav jäätmete osa on väga väike, peaksid elanikud maksma teenuse eest oluliselt kõrgemat hinda, sest Narva Jäätmekäitluskeskuses on jäätmete vastuvõtu hinnaks 70,3 eurot/t, Ecocleaner Sillamäe OÜ-s aga 46,17 eurot/t.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja kaebaja seisukohaga, et

ei näe kohalikule omavalitsusele ette kohustust määrata kindlaks korraldatud jäätmeveo puhul üksnes üks jäätmekäitluskoht.

§ 66

lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. 2010. a sätestas

§ 67

lg 2 p 4, et korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse ühe tingimusena ka jäätmekäitluskohad. Seega oli seaduses välja toodud, et vastavaid jäätmekäitluskohti võib olla rohkem kui üks. Lisaks ei tulenenud seaduse sõnastusest ega mõttest, et vastavad jäätmekäitluskohad peavad olema kindlaks määratud nimeliselt. Kuna korraldatud jäätmeveoks võib ainuõiguse anda kuni viieks aastaks, mis on piisavalt pikk ajaperiood selleks, et selle aja jooksul võiks Narva linna piirkonda tekkida juurde uusi võimalikke jäätmekäitluskohti, siis on mõistlik, et segaolmejäätmete järelsortimise kohaks võiksid antud juhul olla eelkõige kõik Ida-Virumaal asuvad tehnoloogiliselt sobivad sortimistehased ja mitte ainult üks kindel jäätmekäitluskoht.

§ 32

järgi kõrvaldatakse jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ art 16 järgi peab iga liikmesriik võtma asjakohased meetmed, et luua ühtne ja sobiv võrgustik, mis koosneb jäätmekõrvaldusrajatistest ja rajatistest segaolmejäätmete taaskasutamiseks. Samuti märgitakse, et kõnealune võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist lähimas sobivas rajatises, et tagada keskkonna ja inimese tervise kaitse kõrge tase. Keskkonnaministri 16.01.2007. a määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 7 lg 3 järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus olmejäätmete ladestamiskõlbulikkuse saavutamiseks määrama korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides

§ 67

lg 2 p 4 alusel ühe jäätmekäitluskohana lähima olemasoleva olmejäätmete sortimistehase, juhul kui see asub omavalitsuse asukohajärgses maakonnas. Nimetatud regulatsiooni alusel saab järeldada, et

§ 32

ei ole alust tõlgendada selliselt, et jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvaks jäätmekäitluskohaks võib olla üksnes konkreetse jäätmekäitlust korraldava haldusüksuse territoorium (vald või linn). Keskkonnaministri 16.01.

  1. a määruse nr 4 § 7 lg 3 alusel võib järeldada, et Eesti tingimustes võib selleks olla ükskõik milline seaduse nõuetele vastav jäätmekäitluskoht, mis asub kohaliku omavalitsuse asukohajärgse maakonna piirides. Sellise tõlgenduse kaudu 5 oleks tagatud ka see, et konkreetses korraldatud jäätmeveopiirkonnas ei rikutaks näiteks konkursil osaleda soovivate jäätmekäitlejate (vedajate) ettevõtlusvabadust (PS § 31) sellega, et neil ei ole võimalik valida parima hinnaga või parima teeninduskvaliteediga teenusepakkujat-jäätmekäitluskohta, kuna pakkumise kutse dokumendid sellist valikuvõimalust isegi maakonna piires ei võimalda. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et lisaks Narva Jäätmekäitluskeskusele on Ida-Viru maakonnas võimalik sarnasel viisil jäätmeid käidelda ka Uikala Prügilas ja Ecocleaner Sillamäe OÜ-s. Vastavatele kriteeriumitele võib konkursi korraldamise hetkel või tulevikus vastata seega ka mitu ettevõtjat ning võimalus sellist teenust osutada peab olema kõigil seadusest tulenevatele nõuetele vastavatel ettevõtjatel. Eeltoodud tõlgendusvõimalusest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks alustada Euroopa Kohtu eelotsusemenetlust seoses sellega, kuidas tõlgendada nii siseriiklikus õiguses kui ka direktiivis toodud nn. jäätmekäitluse läheduse põhimõtet.
  2. Mis puudutab kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust, siis selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et advokaadi sõidukulusid ei ole võimalik teiselt poolelt välja mõista. Kaebaja on taotlenud halduskohtult kantud menetluskulude hüvitamist summas 35 415 krooni e. 2263,43 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulu arvetest (nr 20101201 ja 20102277) nähtuvalt on tegemist õigusabikuludega, mis koosnesid kaebuse koostamisest, materjalide analüüsist, täiendamisest ja täiendavate tõendite esitamisest ja riigilõivust (7,25 tundi, 1 057,42 eurot), kohtuistungil esindamisest, kohtuistungiks ettevalmistamisest ning sõidust marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn (8,5 tundi,1 206,01 eurot). Lähtudes arvetel nr 201010202, 20102277, 20101210, 20101215 ja 20101314 märgitud summadest ning halduskohtule esitatud konto väljavõtetest (tl 215, 218), on arvetel nr 20101201 ja 20102277 märgitud summad enne halduskohtu istungit AS Ragn-Sells poolt tasutud. HKMS § 83 lg 4 p 1 ja 2 järgi võivad menetluskuludeks olla menetlusosaliste esindajate kulud ja menetlusosaliste sõidukulud. Menetlusosaliste esindajate kulude all saab ringkonnakohtu hinnangul mõista üksnes menetlusosalise poolt esindajale tasutud rahasummat, st tasu õigusabi osutamise eest. Esindaja sõitmine kohtuistungile ja tagasi ei ole kaebajale õigusabi osutamine. Tegemist ei ole ka menetlusosalise sõidukuluga, kuna esindaja ei ole halduskohtumenetluses menetlusosaline. Seetõttu puudub alus nn. advokaadi sõidukulu väljamõistmiseks vastustajalt kaebaja kasuks. Arvestades kohtuistungi toimumise aega (35 minutit), on arvel nr 20102277 märgitud kuuest tunnist seega 5,5 tundi kulunud sõidule. Arvetel näidatud õigusabi tunnihinda (1850 krooni e. 118,24 eurot) ja 5,5 tunnist sõitu arvestades tuleb taotletud menetluskulu (2263,43 eurot) asemel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1613,11 eurot (2263,43 - 5,5x118,24=1613,11). Mis puudutab vastustaja väidet, et õigusabikulusid ei peaks välja mõistma koos käibemaksuga, siis selles küsimuses on Riigikohus oma 15.11.
  3. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-58-07 märkinud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Seega on halduskohus põhjendatult mõistnud õigusabikulud vastustajalt välja koos käibemaksuga.
  4. Kaebaja on taotlenud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamist summas 2341,15 eurot. Menetluskulu arvetest nähtuvalt on tegemist õigusabikuludega, mis koosnesid apellatsioonkaebusega tutvumisest, vastuse koostamisest ja täiendamisest (11,25 tundi, 1596,24 eurot) ja kohtuistungiks ettevalmistamisest, sellel osalemisest ning sõidukuludest marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn (5,25 h, 744,91 eurot). HKMS § 83 lg 4 p 1 ja 2 ei võimalda advokaadi sõidukulusid vastaspoolelt välja mõista. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Arvestades Tallinnast Tartusse ja tagasi sõitmise aega (5 tundi), arvetel näidatud õigusabi tunnihinda (118,24 eurot) ja seda, et ringkonnakohtus toimuvaks menetluseks ettevalmistamine ei ole eelduslikult töömahukam kui esimese astme kohtu menetluseks ettevalmistumine samas asjas, tuleb 6 taotletud menetluskulu (2341,15 eurot) asemel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 10 tunni eest, s.o 1182,40 eurot. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.