KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-738 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 13.08.
- a otsuse nr 6-20.3/29184-3 tühistamiseks ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.05.
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.
- a otsus muutmata.
- Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Romeo Kalda esitas 24.07.2009 Viru Vanglale taotluse direktori vastuvõtule saamiseks. 03.08.2009 vestles temaga Viru Vangla direktori asetäitja, kuid R. Kalda märkis taotlusele, et ta soovib veel vestelda ka vangla direktoriga. Viru Vangla direktori 13.08.
- a otsusega nr 6-20.3/29184-3 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. R. Kalda esitas 07.09.2009 vaide Viru Vangla direktori otsuse tühistamiseks. Justiitsministeeriumi 01.03.
- a vaideotsusega nr 11-7/1419 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.
- R. Kalda esitas 18.03.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 13.08.
- a otsus nr 6-20.3/29184-3 ja teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus tema taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub otsus, millega jäeti kaebaja ärakuulamata, põhiseadusest tulenevat õigust heale haldusele. Otsuses märgiti, et kaebaja poolt taotluses märgitud küsimused on üldsõnalised ja põhjendamata ning taotluse rahuldamisest keelduti ilma, et oleks antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on haldusorgani otsus vastuolus selgitamise, nõustamise ja põhjendamise kohustusega.
- Tartu Halduskohtu 18.05.
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kehtesta vangistusalased õigusaktid kinnipeetavale subjektiivset õigust vestelda vangla direktoriga ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 21 p-s 10 ja vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 10 lg-s 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga. Viru Vangla direktori 25.03.
- a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p-i 24.1 kohaselt toimub direktori vastuvõtt kinni peetava isiku põhjendatud taotluse alusel kord kuus kuu esimesel esmaspäeval kella 14.00 kuni 16.
- Kinni peetavate isikute probleemide lahendamisega seonduv on reguleeritud ka kodukorra p-s
- Selles sätestatu kohaselt tuleb oma probleemidega pöörduda inspektor-kontaktisiku poole, kes peab välja selgitama probleemi olemuse, edastama selle vajadusel elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või andma kirjaliku taotluse blanketi ning andma korrektselt vormistatud taotluse üldosakonda registreerimiseks. R. Kalda on 24.07.2009 täitnud vormikohase blanketi (tl 6) ning kirjutanud sellele, et soovib karistuse kandmise, ümberpaigutamise ning õiguste ja vabaduste küsimustes direktori vastuvõtule. Taotlusele tehtud märgetest on näha, et 03.08.2009 on ta saanud vestelda direktori asetäitjaga vangistuse alal, kuid soovib vestlemist veel ka direktoriga. Direktor on 13.08.
- a otsusega jätnud taotluse rahuldamata põhjendustel, et taotlus on üldsõnaline ja põhjendamata ning direktori vastuvõtule saamine pole esmane ja ainus küsimuse lahendamise viis. Kuna seejuures on põhjalikult selgitatud nii probleemide lahendamise korda kui võimalust pöörduda nendega vangla poole märgukirja või selgitustaotluse teel ka kirjalikult, ei ole mingit alust kaebuse väitel, et otsusest ei selgu keeldumise põhjus ning rikutakse selgitamise ja nõustamise kohustust. Kohtule esitatust ei nähtu, et R. Kalda oleks seoses oma taotlusega avaldanud soovi ja jäänud ilma selgitustest mistahes menetluslike asjaolude kohta. Kuna Viru Vangla kodukorra järgi saavad direktori vastuvõtule vaid need kinnipeetavad, kellel on selleks olemas tõsine põhjus, tuleb keeldumist mõista nii, et direktor pole kaebaja poolt vastuvõtule saamise põhjuseks märgitud probleeme piisavalt oluliseks pidanud, ei näe vajadust taotlejaga vestlemiseks ega võimalda seetõttu vastuvõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-tes 1 ja 2 kehtestatust tulenevalt on ärakuulamise õigus üksnes konkreetse haldusmenetluse osalise menetluslik õigus. See ei tähenda õigust olla üleüldiselt ära kuulatud ega too kinnipeetavale kaasa subjektiivset õigust nõuda vangla direktori vastuvõttu. Taotluse täpsustamist ja tõendite esitamist tuleb nõuda, kui see võib suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. R. Kalda pole oma vaides, kaebuses ega seda täiendavates teesides nimetanud ühtegi niisugust asjaolu, mille lisamine taotlusesse pidanuks tingimata kaasa tooma direktori vastuvõtule lubamise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vangla direktori otsus on motiveerimata. Vangla võttis kaebaja taotluse vastu ning ei väitnud kordagi, et see oleks liiga üldsõnaline või muude puudustega. Juhul, kui taotluses esinevad puudused, tuleb HMS § 15 lg 2 järgi anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna vestluses asedirektoriga esitas kaebaja uuesti taotluse direktori vastuvõtule saamiseks, siis tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et direktor ta vastuvõtule kutsub. Eelnevast lähtudes jääb arusaamatuks, miks palutakse taaskord esmalt pöörduda taotlusega inspektorkontaktisiku poole. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-1-03 märkinud, et isikul on põhiseaduslik õigus olla ära kuulatud. Vangla direktori otsus on kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 2
- Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme. Direktori otsuses on põhjendatud, miks R. Kalda taotlust ei rahuldatud. Seejuures on põhjendustes märgitud, et probleemidega on võimalik vangla poole pöörduda kirjalikult, ning et vangla direktori vastuvõtule saamine ei ole esmane ja ainus küsimuste lahendamise viis. Vangla ei ole leidnud, et R. Kalda taotlus on puudustega, vaid põhjendamatu. Vangla selgitas otsuses ka seda, miks peab olema taotlus vastuvõtule pääsemiseks põhjendatud. R. Kaldal on võimalik esitada uus põhjendatud taotlus direktori vastuvõtule saamiseks. R. Kaldal ei saanud tekkida õiguspärast ootust direktori vastuvõtule pääsemiseks, kuna direktori asetäita vangistuse alal ei saa otsustada direktori eest, kas võimaldada vastuvõtt või mitte. Asetäitja saab informatsiooni direktorile edastada, kuid sellega ei teki direktoril kohustust kinnipeetav vastuvõtule kutsuda. Arvestades Viru Vanglas viibivate kinnipeetavate arvu, ei saa eeldada, et kõik kinnipeetavad peavad saama direktori vastuvõtule. Esmaseks kinnipeetavate probleemide lahendajaks on inspektor-kontaktisik, kes juhul, kui probleemi lahendamine ei ole tema pädevuses, annab vastava informatsiooni edasi pädevale ametnikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.
- a otsus muutmata.
- HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et halduskohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud kohtumenetluse norme. R. Kalda apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele.
- Asja materjalidest nähtuvalt esitas R. Kalda 24.07.2009 taotluse direktori vastuvõtule saamiseks. Viru Vangla direktori 13.08.
- a kirjaga nr 6-20.3/29184-3 jäeti R. Kalda taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 13.08.
- a keelduv otsus on motiveerimata. Vaidlusaluses otsuses on viidatud Viru Vangla kodukorra punktidele, mis reguleerivad direktori vastuvõtule saamist ning selles on põhjendatud, miks R. Kalda taotlust ei rahuldata. Seejuures ei ole tuginetud mitte ainult sellele, et R. Kalda taotlus on üldsõnaline ja põhjendamata, vaid keelduvas otsuses on ka põhjendatud, et selliste probleemidega on võimalik vangla poole pöörduda kirjalikult ning vangla direktori vastuvõtule saamine ei ole esmane ja ainus küsimuste lahendamise viis. Otsuses on samuti selgitatud, miks on vajalik taotluse põhjendamine ning märgitud, et R. Kaldaga on tema 24.07.
- a taotluse alusel vestelnud direktori asetäitja vangistuse alal. Seega on R. Kaldale tema 24.07.2009 taotluse alusel täiendavalt ka direktori vastuvõtu võimaldamisest keeldumise otsus põhjendatud.
- Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vangla direktor oleks pidanud enne taotluse rahuldamisest keeldumist HMS § 15 lg 2 alusel andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.08.
- a otsusest nähtub, et vangla direktor vaatas R. Kalda taotluse läbi ning jättis selle rahuldamata, selgitades seejuures täiendavalt direktori vastuvõtu korda ning asjaolusid, miks peab olema taotlus vastuvõtule saamiseks põhjendatud. 13.08.
- a otsuses ei ole leitud, et R. Kalda taotlus on puudustega, vaid et R. Kalda taotlus saada vangla direktori vastuvõtule on põhjendamatu, sest tegemist ei ole probleemiga, mida on võimalik lahendada üksnes 3 vangla direktoril kinnipeetava vastuvõtule kutsumise kaudu. Kuna seejuures on põhjalikult selgitatud probleemi lahendamise korda, on õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole alust kaebaja väitel, et otsusest ei selgu keeldumise põhjus ning rikutakse selgitamise ja nõustamise kohustust. Halduskohus on samuti põhjendatult viidanud sellele, et selgitamiskohustus on kehtestatud HMS §-s 36 ja tähendab seda, et haldusorgan peab isikule tema soovil seletama õigusi ja kohustusi, asja läbivaatamise tähtajaga seonduvat ning tõendite ja dokumentide esitamise ja toimingute sooritamise vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et R. Kalda oleks seoses oma 24.07.
- a taotlusega avaldanud soovi saada selgitust mistahes menetluslike asjaolude kohta.
- Õige ei ole ka R. Kalda seisukoht, et kuna kodukorras on sätestatud direktori vastuvõtu aeg, siis on kinnipeetaval õigus vastuvõtule saada, ja et kui ta soovis vangla direktoriga probleemist rääkida, tekkis tal õiguspärane ootus, et direktor kutsub ta vestluseks välja. Asjaolu, et direktori asetäitja vangistuse alal edastas R. Kalda taotluse vangla direktorile, ei saa kinnipeetava jaoks tekitada veel õiguspärast ootust, et vangla direktor ta vastu võtab. Keegi teine ei saa vangla direktori eest otsustada, kas ta peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles tõstatatud probleemi selliseks, mida saab lahendada üksnes vangla direktor ja sellest tulenevalt kutsub kinnipeetava vastuvõtule või mitte.
- Põhjendatud on ka halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kinnipeetavatel tuleb esmalt pöörduda oma taotlustega eelkõige inspektor-kontaktisiku poole. Viru Vangla kodukorras sätestatud võimalus taotleda direktori vastuvõttu ei tähenda, et taotluse esitamisel direktori vastuvõtt kindlasti võimaldatakse ning et just vangla direktoril on kohustus tegeleda isiklikult kõikide kinnipeetavate probleemidega. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et R. Kalda on 22.07.2009 esitanud Viru Vangla direktorile kirjalikult taotluse seoses sooviga, et vangla direktor teeks ministeeriumile ettepaneku tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse ja sellele on 19.08.2009 ka vastatud (tl 29-30). Sama põhjus oli märgitud ka kaebaja 24.07.
- a taotlusse, milles ta soovis saada vangla direktori vastuvõtule. Seega on kaebaja saanud nimetatud probleemiga vangla administratsiooni poole pöörduda ja talle on ka vastatud ning vangla direktori vastuvõtule mittesaamine nimetatud küsimuses ei tähenda kaebaja ärakuulamata jätmist ega ka tema õiguste rikkumist.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk