KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-768 Haldusasi AS P

§ 6lg-s 5 sätestatud nõudeid, jättes tuvastamata saematerjali tegeliku müüja.

1. Õige ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kolme saematerjali ostu-müügitehingu puhul oli tegemist seotud tehingutega. Halduskohus on seda seisukohta motiveerinud kohtuotsuse lk-1 3 kaebaja juhatuse liikme H.G. i 07.05.
2. a antud seletusele. Sellest nähtuvalt käis H.G. ise Tamsalus ja tellis kogu 3 saematerjali loaplatsil korraga. Samuti selgitas halduskohus vaidlusaluses otsuses, et omavahel seotud tehingutega on tegemist ka seetõttu, et arvete sisu oli sarnane ja need esitati lühikese perioodi jooksul -
3. aasta novembrikuus 12 päeva jooksul. Kuna arvetel märgitud maksete summa ületas 200 000 krooni, pidanuks apellant täitma RPTS §

§ 6

lg-s 5 esitatud nõudeid ning tuvastama isiku, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. H.G. on 07.05.

1. a antud seletuses märkinud: „Materjali müüja võttis minuga telefoni teel ühendust tunni-kahe pärast. Juttu ajasime vene keeles. Rääkisime hinnast, kvaliteedist, maksmise korrast. Minu arust oli helistaja nimi V. . /…/Siis leppisime kogused ja hinnad kokku. /…/ Tellisin autod kauba veoks. Vedasin kolm koormat. Iga päev ühe. Esimene koorem toodi Vahile 01.11.
2. Teised 09.11.2007 ja 12.11.
3. Ise kaubal järel ei käinud.“ Eeltoodust nähtuvalt on õige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et kuna kogu saematerjal telliti korraga samalt äriühingult, tellitu toodi kohale kolmes osas ning tellitud saematerjali müügi kohta esitati arved kannavad samuti kuupäevi 01.11.2007, 09.11.2007 ja 12.11.2007, kaup (puit) oli sama ning puidukoormat teenisid ühte ja sama eesmärki - täita tellimus OÜ Tiksoja Puit ees, oli tegemist seotud tehingutega. Asjaolu, et H.G. i 07.05.
4. a seletuses ei ole protokollitud maksuhalduri küsimusi, ei anna alust väita, et seletus oleks seetõttu ebausaldusväärne või et maksuhaldur ja halduskohus oleksid sellest valesti aru saanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur MKS § 92 lg 3 alusel õigesti jätnud tähelepanuta H.G. i hilisema 03.02.
5. a seletuse kui ebausaldusväärse, sest selles andis kaebaja juhatuse liige esitatud eriarvamusega kooskõlas olevaid, kuid 07.05.
6. a seletuses väidetule vastupidiseid selgitusi. Kaebaja ei ole esitanud hilisemas seletuses toodud väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit ning kaebaja juhatuse liige ei ole põhjendanud, miks erineb tema hilisem seletus oluliselt varasemalt maksuhaldurile samade asjaolude kohta antud seletusest. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et hilisem 03.02.
7. a seletus ei ole usaldusväärne, sest see on antud pärast 08.12.
8. a kontrollakti saamist ja selles varasema seletuse põhjal tehtud järelduste nägemist. Tulenevalt kontrollakti järeldustest on 03.02.
9. a seletus ilmselgelt suunatud sellele, et tekitada kahtlusi algselt maksuhaldurile antud seletuse sisus ja välistada täiendava käibemaksu juurdemääramine väitega, et tegemist ei olnud seotud tehingutega. Seega on ebausaldusväärsed ja tõendamata ka apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et esimene koorem saematerjali osteti prooviks ja järgmised tellimused tehti iga järgneva koorma kättesaamise järel.
10. Õige ei ole ka kaebaja arvamus, et halduskohus on andnud meelevaldse ning põhjendamatu hinnangu OÜ Mereaktinija juhatuse liikme D.G. seletusele ja on jätnud arvestamata asjaolu, et raha kauba (puitmaterjali) eest jõudis OÜ Mereaktinija kontole. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et juriidiline isik on fiktsioon, mis saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, mistõttu on ka ilmne, et mitte iga suvalise ja juriidilise isikuga mitteseotud isiku (V. ) tegevust ei saa lugeda juriidilise isiku tegevuseks. OÜ Mereaktinija juhtorganiks on juhatus, mille ainukeseks liikmeks oli vaidlusalusel perioodil D.G. . Nimetatud isik andis maksuhaldurile selgituse, et oma tuttava Maksimi õhutusel vormistati
11. a suvel OÜ Mereaktinija tema nimele, mille eest maksti talle 3500 krooni, ja et selle äriühingu tegevusest ei tea ta midagi ning ei ole andnud kolmandatele isikutele volitust OÜ-d esindada. Töötajaid OÜ-l ei ole. Samuti ei ole ta kuulnud midagi ASst Puhalainen ja Pojad ega tea, kas ja millist kaupa OÜ Mereaktinija viimasele müüs. Puidumaterjali müügi eest esitatud arvetele tema alla kirjutanud ei ole. Kaebaja juhatuse liige H.G. on oma 07.05.
12. a seletuses märkinud, et OÜ Mereaktinija tegeliku juhatuse liikme nimi D.G. ei ole talle tuttav. Seega eitas OÜ Mereaktinija ainus juhatuse liige, kes oli seadusest tulenevalt volitatud teiste äriühingutega tehinguid tegema,
13. a novembris puidumaterjali tehingute toimumist kaebaja ja OÜ Mereaktinija vahel. Kuna 4 kaebaja ei täitnud maksuhalduri poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ka seadusest tulenevat hoolsuskohustust, s.o ei kontrollinud V. -nimelise isiku seotust OÜ-ga Mereaktinija ega tuvastanud, kes on kauba tegelikuks müüjaks, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaup ei ole soetatud OÜ-lt Mereaktinija, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning kaebajal puudus õigus selle äriühingu nimel väljastatud arvetel kajastuvat käibemaksu maha arvata. Seega ei tõenda asjaolud, et OÜ Mereaktinija nimel esitatud arved olid nõuetekohased ning neil märgitud summad tasuti müüja pangakontole, veel käibe toimumist just kaebaja ja OÜ Mereaktinija vahel.
14. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, jättes tuvastamata V. -nimelise isiku ja tema seose OÜ-ga Mereaktinija. Senise kohtupraktika kohaselt ei pea maksukohustuslane teadma, et tehingu teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud isik olukorras, kui talle ei oleks sellele viitavad asjaolud selgunud ka juhul, kui ta tehingu teostamisel käitunuks nõutava hoolsusega. Kuni 27.0.1.2008 kehtinud RPTS § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 kohustasid ettevõtjat tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Kõnesolevate tehingute puhul oli tegemist omavahel seotud tehingutega, millede väärtus oli kokku 328 928.30 (sh käibemaks) krooni. Kuna need tehingud toimusid
15. a novembrikuus, olid omavahel seotud ning maksete summa ületas 200 000 krooni, siis pidi kaebaja täitma RPTS §

§ 6

lg-s 5 esitatud nõudeid ning tuvastama isiku, kellega ta väidetavalt OÜ Mereaktinija nimel suhtles. Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja täitis seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kuigi tal oli võimalus kontrollida V. nimelise isiku seotust OÜ-ga Mereaktinija kas äriregistri avaliku teabesüsteemi andmete või krediidiinfo andmete põhjal. Neist andmetest oli näha, kes on OÜ Mereaktinija ainus esindusõigusega isik, mis olid OÜ registrisse kantud tegevusalad jne. Ostja ei ole seadusest tulenevat kohustustust müüja isikusamasuse tuvastamisel. Kuna maksukohustuslane on antud juhul eiranud hoolsusnõudeid, mille tagajärjel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis oli sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, tasu õigusabi eest) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Agu Timmi Einar Vene 5 Maili Lokk