3-10-2476/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2476 Haldusasi Eduard Melentjevi kaebus Tartu Vangla vastu 09.06.
2. a lõunasöögist ilmajätmisega tekitatud kahju 1 000 krooni nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai 2011 Menetlusosalised Kaebaja - Eduard Melentjev Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
6. detsembri 2010 otsus ja teha uus otsus. Jätta Eduard Melentjevi kaebus mittevaralise kahju nõudes summas 1 000 krooni rahuldamata. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. juunini
8. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. Kinnipeetav E. Melentjev jäeti 09.06.2010 Tartu Vanglas ametniku eksituse tõttu lõunasöögist ilma. E. Melentjev esitas 13.07.2010 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis moraalse kahju hüvitamist summas 1 000 krooni selle eest, et 09.06.2010 jäeti ta lõunasöögita. Tartu Vangla jättis 08.09.
10. a otsusega nr 3-30/176 kahjuhüvitise nõude rahuldamata põhjusel, et saamatajäänud lõunasöök kompenseeriti sama päeva õhtusöögi ajal lisaportsjoniga ning E. Melentjevi ees vabandati kirjalikult.
11. E. Melentjev esitas kohtule 23.09.2010 kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 krooni. E. Melentjev ei saanud 09.06.2010 Tartu Vanglas lõunasööki ja oli ajavahemikul 07:30 kuni 17:30 näljas, samal ajal kui teised kinnipeetavad lõunatasid. Peale lõuna möödumist viidi E. Melentjev jalutama, kus ta tundis nälga ja valu alakehas ja kõhus. E. Melentjev pidi pärast avalduse tegemist asjaolu kohta, et ta ei söönud, kaks korda tõendama oma sõnade õigsust, sest esimesel korral jälgimiskaamerate järgi otsustas vangla, et ta valetab. E. Melentjevile põhjustati valetamises süüdistamisega väärikuse alandamist ja au solvamist. E. Melentjev sai närvivapustuse seoses ebaõiglase käitumisega tema suhtes. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohus rahuldas
13. detsembri
14. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis välja Tartu Vanglalt 200 krooni E. Melentjevi kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus möönis, et õigusvastaselt lõunast ilmajätmist ei ole võimalik enam tagantjärgi kompenseerida ja lisaportsjoni andmine õhtusöögi ajal kompenseerib osaliselt ainult saamatajäänud kalorsust. Vangla poolne vabandamine ja lisaportsjoni andmine ei kompenseeri täiel määral kaebaja kannatusi. Kahju hüvitamine peab kompenseerima E. Melentjevi kannatusi seoses nälgimisega 10 tunni vältel (7.30-17.30). Vanglal oli võimalus nii ruttu, kui saab, anda kaebajale toit, kuid seda ei tehtud. See, et kaebaja ei saanud lõunasööki, oli vanglale teada kell 14.00, kuid kuni kella 17.30-ni ei võtnud vangla tarvitusele abinõusid selleks, et kiiremini likvideerida eksimust ja heastada E. Melentjevi olukorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib süüliselt väärikuse alandamise eest nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Tartu Vangla on E. Melentjevi väärikust alandanud asjaoluga, et tema teatele, et ta jäi ilma lõunasöögita, ei reageeritud, vaid öeldi, et ta valetas. Kinnipeetava söögile kulub ühes päevas keskmiselt 20-24 krooni ja lõunasöögi maksumus on sellest keskmiselt pool. Seega oli E. Melentjevile reaalselt andmata jäetud lõunasöögi maksumus 10 krooni ja mõistlik ja igati põhjendatud on rahaline kompensatsioon summas 200 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 1.12.
16. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus jätta rahuldamata. E. Melentjev ei ole kahju hüvitamise taotluses nimetanud, et lõunasöögi andmata jätmisega alandati tema au ja väärikust. Samuti pole ta täpsustanud, milles tema moraalne ja füüsiline kahju seisnevad. Seega on tegemist sisutühjade väidetega. Tartu Vangla on seisukohal, et kohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega pidanuks kohus jätmata tähelepanuta E. Melentjevi väited tervisehäirete, samuti au ja väärikuse alandamise osas. Taotluse piiridest väljumisega on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus on jätnud hindamata kõik asjas kogutud tõendid ja seetõttu jõudnud ilmselt ebaõigele järeldusele selles osas, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks. E. Melentjevile pole tekkinud sellist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Ühe toidukorra vahelejäämist ei saa pidada väärikust alandavaks. Alandav oleks toiduta jätmine juhul, kui seda on tehtud sihilikult eesmärgiga põhjustada kannatanule ebamugavusi või piinu. Sellist eesmärki Tartu Vanglal ei olnud ja ka halduskohus ei tuvastanud seda. Kohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele tuginedes jõudis ta järeldusele, et selles asjas peab kahju hüvitamine kompenseerima nälgimist kümne tunni vältel. E. Melentjev sai hommikul ettenähtud toidu õigeaegselt kätte, siis ei saanud ta nälgida kümme tundi nagu kohus ekslikult mängib, sest peale sööki oli tal kõht 2 täis. Lõunasöögi aeg oli 12.30 kuni 13.30, seega oli E. Melentjev söömata ja pidi kannatama tühja kõhtu vaid neli tundi. Vangla nõustub, et vanglateenistuse ametnikud oleksid oma teenistusülesannete hoolikal järgimisel pidanud tähele panema, et toidujagaja jättis E. Melentjevi toiduta ning leidma kiiresti võimaluse ka tema toitlustamiseks. Samas on vangla koheselt oma süüd tunnistanud ning hea tahte ülesnäitamiseks tekkinud ebaõigluse E. Melentjevile piisavas ja mõistlikus ulatuses korvanud. Vangla ei põhjustanud kahjulikku tagajärge tahtlikult ja on oma eksimusest aru saanud, sooritanud tegemata jäänud toimingu ning vabandanud. Tartu Vangla ei nõustu kohtu seisukohaga, et E. Melentjevile reaalselt andmata jäetud lõunasöögi maksumus on 10 krooni ja seetõttu mõistlik ja igati põhjendatud rahaline kompensatsioon 200 krooni. Riigikohtu 03.04.
17. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-14-02 on märgitud, et rahalist hüvitist halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega, mida ka vangla on teinud. Ringkonnakohtu 17.04.
18. a lahendis haldusasjas nr 3-07-2505 tuuakse välja, et lõunasöögita jäämise eest ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud, kuna kahjulik tagajärg ei ole märkimisväärne, kahju tekitaja ei põhjustanud tagajärge tahtlikult ja oma eksimusest aru saades pakkunud kannatanule mõistlikku hüvitist, mis seisnes saamata jäänud toidukorra asendamises.
19. E. Melentjev palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. E. Melentjev märgib, et ta oli näljane ajavahemikus 7.30 kuni 17.30, kuna ta jõi hommikul ainult teed. Seega oli E. Melentjev kümme tundi näljane, mitte neli tundi, nagu vangla oma apellatsioonis märkis. E. Melentjevi arvates ei ole vabandamine võrdväärne kompensatsioon talle tekitatud kahju eest. E. Melentjevit hakati süüdistama valetamises, millega pandi kahtluse alla tema reputatsioon. Vangla sõnul tuleb välja, et E. Melentjev on ise süüdi asjaolus, et ta lõunasöögist ilma jäi ja sellepärast vangla kompenseeriski talle lõunasöögi õhtul. Vanglaametnikud oleksid pidanud oma teenistusülesannete hoolikamal täitmisel pöörama tähelepanu sellele, et toidujagaja jättis kambri toiduta ja oleks pidanud kiiresti otsima võimalust toitlustamiseks, mida aga ei tehtud. Vangla on kohustatud kinnipidamiskohas hoolitsema ja vastutama kinnipeetavate eest ning garanteerima, et kinnipeetaval oleks kõht täis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.12.
21. a otsus tuleb tühistada kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab E. Melentjevi kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 krooni suuruses summas rahuldamata.
22. Haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et 09.06.2010 jäeti kaebaja ilma lõunasöögist. Lõunasöök kompenseeriti õhtusöögi ajal lisaportsjoniga. Lõunasöögiks antud keefiri polnud võimalik õhtul väljastada, kuna see oli otsa saanud. 30.06.2010 kirjaga nr V 6687-1 vabandati kaebaja ees kirjalikult tekkinud ebamugavuste eest (tl 7).
23. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses (tl 17) leidnud, et süüdistades teda valetamises, on vangla ametnikud alandanud tema väärikust ja sellega solvati ka tema au. Samuti tõi antud intsident talle kaasa närvivapustuse. Halduskohus on leidnud, et vastustaja on kaebaja väärikust alandanud asjaoluga, et teda süüdistati valetamises, kui ta teatas, et jäi lõunasöögita. Samuti leidis halduskohus, et antud juhul on õigustatud rahalise kompensatsiooni väljamõistmine.
24. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et antud juhul on õigustatud kaebajale mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine. Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.2010 lahendi nr 3-3-1-41-10 p-s 22 viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, milles on märgitud, millist käitumist on võimalik pidada väärikuse alandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas tuvastatud asjaolude pinnal ei ole võimalik teha järeldust, et kaebaja lõunasöögist ilmajätmist saab pidada selliseks väärikuse alandamiseks, mille eest oleks võimalik välja mõista rahalist hüvitist. RVastS § 11 lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Kuna kahju tekitaja ei põhjustanud kaebaja lõunasöögist ilmajätmist tahtlikult ja oma eksimusest aru saades hüvitas selle õhtusöögi ajal täiendava toiduportsjoniga, siis tuleb kaebaja taotlus rahalise hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kaebaja taotles vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses ainult kahju selle eest, et ta jäeti ilma lõunasöögist. Samas ei ole ta selles välja toonud kahjulikke tagajärgi, mis sellega kaasnesid. Alles halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja nõudnud kahju hüvitamist au ja väärikuse alandamise. Antud juhul on halduskohus menetlenud nõuet, mida ei ole vastustajale esitatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus, lahendades kaebuse lahendamisel au ja väärikuse osas esitatud nõuet, on väljunud kaebuse piiridest.
25. Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleks tema poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud välja mõista kaebajalt. Arvestades seda, et kaebajal puuduvad vabad rahalised vahendid ja kaebuse esitamisel halduskohtusse oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest, oleks temalt riigilõivu väljamõistmine vastustaja kasuks ebaotstarbekas, kuna seda nõuet ei ole võimalik täita. Seega jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi