KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-496 Haldusasi Igor Tünni kaebus Viru Vangla 17. novembri 2009. a käskkirja nr 6.-3/2595-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. septembri 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Tünni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 27. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. septembri 2010. a otsus muutmata EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, st kuni 16. juunini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla inspektor-kontaktisiku 17. novembri 2009. a käskkirjaga nr 6.-3/2595-D määrati Igor Tünnile distsiplinaarkaristusena noomitus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 4. novembril 2009 kell 11.40 tootmishoonest praktikalt tulles omas I. Tünni keelatud eset – 1 meetri pikkust musta kapronpaela –, mis oli peidetud aluspükstesse. I. Tünni esitas 1. detsembril 2009 Viru Vangla käskkirja tühistamiseks vaide. Viru Vangla direktori 3. veebruari 2010. a vaideotsusega nr 6-25/801-1 jäeti I. Tünni vaie rahuldamata. 2. I. Tünni esitas 9. juunil 2009 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 17. novembri 2009. a käskkiri nr 6.-3/2595-D. Kaebuse põhjenduste 3-10-496 kohaselt oli I. Tünnil 4. novembril 2009 kell 11.40 töötsoonist tulles vööl sünteetilisest materjalist rihm, et sellele nööp külge õmmelda ja töötsoonis tööpükste peal kanda. Töötsoonis pole ette nähtud niiti ja nõela, neid annab välja eluruumide korpuse valvur. Valvur A. Soolep võttis I. Tünnilt sünteetilise rihma ära ja kirjutas ettekande, milles on öeldud, et see ei olnud mitte rihm, vaid kapronnöör pikkusega 1 meeter. Tartu Halduskohtu istungil märkis I. Tünni täiendavalt, et rihma ei võetud ära mitte elutsoonis, vaid üleminekul töötsoonist elutsooni, just enne metalliotsijasse jõudmist. Enne metalliotsijat oleks valvur võinud paluda I. Tünnil rihm tagasi viia, aga valvur võttis selle ära, viis ise elutsooni ja kirjutas ettekande. I. Tünni oli lühikeste pükste väel, rihm ei olnud peidetud, vaid pükste peal nagu tavaliselt kantakse. Töötsoonis on rihm asendamatu ning I. Tünni ei saanud seda ilma nööbita normaalselt kasutada. 3. Tartu Halduskohtu 29. septembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)VSkE § 641 p-s 1 nimetatud keelatud esemete loetelu on näitlik ja ei ole ammendav. VSkE § 641 p-st 1 tuleneb, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Meetri pikkune ja umbes nelja sentimeetri laiune kapronist pael, mida võib ka rihmana kasutada, on igal juhul ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Seetõttu on tegemist keelatud esemega VSkE § 641 p 1 mõistes.
- b)Antud asjas ei oma tähtsust, et kapronist pael või rihm võeti I. Tünnilt ära tootmishoone ja eluhoone vahelises galeriis. Tähtsust ei oma ka see, et pael oli pandud rihmana vööle, mitte peidetud pükstesse. Igal juhul on tegemist vanglas keelatud eseme omamisega. Vangla ei ole väljastanud I. Tünnile vangla riietuse peal kandmiseks rihma või paela. Kui vangla poolt väljastatud riietus on suur, on võimalik taotleda sobivat riietust.
- c)Keelatud eseme omamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning VSkE § 641 p-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Asjassepuutuv ei ole kaebuse esitaja arutlus selle üle, et ka tööpükste toomine elutsooni selleks, et neid parandada, võiks olla distsiplinaarkorras karistatav tegu.
- d)Asjas on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt ning kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Määratud karistus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Seega on Viru Vangla käskkiri õiguspärane haldusakt, millega ei rikutud I. Tünni subjektiivseid õigusi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. I. Tünni esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla käskkiri. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)I. Tünni nõustub, et elutsoonis on rihm keelatud ese. Antud juhul soovis I. Tünni tuua keevituspükste rihma töötsoonist elutsooni lõuna ajaks, et sellele nööp ette õmmelda ning seejärel viia rihm tagasi töötsooni. Töötsoonis ei ole kinnipeetavatel lubatud omada nõela ja niiti, seega oli nööbi ette õmblemiseks vajalik rihm elutsooni kaasa võtta. Kutsekoolis õppimise ajal oli suuline kokkulepe kontaktisikuga, et kutsekooli õpilased võivad vajadusel tuua töötsoonist tööriideid, et neid õmmelda või pesta. Kokkulepe puudutas riideid, mille andis kutsekool. Rihm kuulub tööriietuse juurde, mitte vanglariiete juurde, nagu halduskohus selgitas. Seega oli I. Tünnil lubatud nööbi ette õmblemiseks võtta tööriietuse juurde kuuluv rihm kaasa elutsooni.
- b)Rihm erineb (kapron)paelast, kuna sellele võib külge õmmelda nööbi ja seda ei saa aluspükstesse peita. Valvur A. Soolep muutis sihilikult asja tegelikku nimetust, sest tema poolt kontaktisikule esitatud raport annab kontaktisikule esmase pildi toimunust ning lähtuvalt 2 3-10-496 sellest määrab kontaktisik rikkumise raskusastme. Karistust leevendati, kuna I. Tünni täpsustas 5. novembri 2009. a seletuskirjades, et tegemist oli asja tegeliku nimetuse sihiliku muutmisega.
- c)Viru Vangla annab kinnipeetavatele nimesildi ning selle kaelas kandmiseks 3mm paksuse ja 50-70 cm pikkuse kapronpaela, mis peab vastu kuni 150 kilogrammi. I. Tünni ei mõista, miks nimesildiga kaelas kandmiseks mõeldud kapronpael ei ole keelatud ese.
- d)Valvur A. Soolep kirjutas I. Tünni kohta raporti pahatahtlikult, kuna tööriiete õmblemine elutsoonis oli lubatud. Samuti muutis A. Soolep sihilikult keelatud eseme nimetust. Seega loodi valvuri poolt kunstlikul teel rikkumine, mille tõttu I. Tünnile määrati Viru Vangla käskkirjaga noomitus. Kehtiva rikkumise tõttu ei võimaldata I. Tünnil käia tööl keevitajana. 5. Viru Vangla palub oma vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vangla leiab, et halduskohtu otsuses esitatud seisukohad vastavad kehtivale õigusele, jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja märgib lisaks järgmist:
- a)Kaebaja väidetav suuline kokkulepe, et vajadusel võis ta tööriideid osakonda pesemiseks ja õmblemiseks kaasa võtta, ei tähenda, et kaebajal oli luba keelatud eseme osakonda viimiseks. Ei saa välistada, et vanglaametnikud on lubanud viia töötsoonist osakonda tööriideid parandamiseks või pesemiseks, kuid riiete ja keelatud eseme osakonda viimine ei ole võrreldav. I. Tünni käitumine viitab, et tal ei olnud mitte mingisugust suulist kokkulepet eseme osakonda viimiseks. Keelatud ese (pael/rihm) leiti I. Tünni aluspükstest, seega ta peitis eset. I. Tünni ei teavitanud vanglaametnikku, mis eset ja miks ta osakonda kaasa soovis viia. Distsiplinaarmenetluse käigus ei väitnud I. Tünni kordagi, et tal oli inspektor-kontaktisikuga suuline kokkulepe eseme osakonda toomiseks.
- b)Distsiplinaarmenetluse käigus on I. Tünni selgitanud, et kuna tal olid püksid laiad, siis ta mõtles, et võib püksipaela rihmana kasutada. Oma kaebuses halduskohtule selgitas I. Tünni, et tegemist oli vanade pükste õlarihmaga. Seega ei olnud tegemist tööriietuse juurde kuuluva esemega, vaid I. Tünni ise leidis, et võiks tööriietele rihma lisada. Eseme nimetus ei oma antud juhul tähtsust, kuna tegemist on ilmselgelt VSkE § 641 p-s 1 kirjeldatud keelatud esemega.
- c)Viru Vangla väljastatud pael on mõeldud nimesildi kaelas kandmiseks ning lubatud ainult selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
- d)I. Tünnile Viru Vangla käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus ei olnud ainuke, teda on nii eelnevalt kui hilisemalt distsiplinaarkorras karistatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjendatult I. Tünni kaebuse rahuldamata jätnud. 7. I. Tünni väidab, et vaidlusaluse rihma või paela näol oli tegemist tema tööriiete juurde kuuluva esemega, mida võis töötsoonist ära tuua. Samas on vaidlusaluse eseme kirjeldusest umbes 4 sentimeetri laiune ja 1 meetri pikkune pael või rihm (vt tl 58), millel puudub kinnitamiseks sobiv pannal või muu kinnitusvahend ja millele oli püksirihmana kasutamiseks vajalik nööbi õmblemine, selge, et tegemist ei olnud tööriiete juurde kuuluva püksirihmaga. See järeldub ka kaebaja kaebusest, kus selgitatakse, et tegemist oli vanade pükste õlarihmaga. Seega ei olnud tegemist kaebaja tööriietega kaasas käiva püksirihmaga ning seda paela ei saa samastada kaebaja tööriietuse juurde kuuluva esemega ning selle elutsooni toomine ei olnud lubatav ka kaebaja poolt väidetud suulise kokkuleppe alusel kontaktisikuga. Asjaolu, et see rihm oli kunagise riietuse osa, ei muuda seda kaebaja riietuse juurde kuuluvaks. 3 3-10-496 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarkaristuse määramine ei sõltu sellest, kas nimetada vaidlusalust eset rihmaks või paelaks. Mõlemal juhul on tegemist põhimõtteliselt samasuguse esemega nagu nöör või köis, millega saab tekitada teisele isikule vigastusi ja mille omamine on VSkE § 641 p 1 järgi keelatud. Eseme kirjeldust (kapronmaterjal, 4 cm lai ja 1 m pikk, vt tl 58), samuti selle väidetavalt kavandatud otstarvet arvestades (kasutamine püksirihmana) on selge, et tegemist oli tugeva materjaliga, millega oli vigastuste tekitamine võimalik. 9. Asjaolu, et Viru Vanglas kannavad kinnipeetavad nimesilte nööri otsas, ei muuda kehtetuks VSkE § 641 p-i 1, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas ka esemed nagu nöörid, niidid ja köied. Nimesildi juurde kuuluv nöör on mõeldud üksnes nimesildi kandmiseks ning sellest ei saa teha järeldust, et kinnipeetavad võiksid ise omada täiendavaid nöörisarnaseid esemeid. Rõhutamist vajab seegi, et vanglatöötajatel on teada, et nimesildid on kinnipeetavatel nööri otsas, selle sihtotstarbeline kasutamine on igaühele üldjuhul nähtav, ning sellest lähtuvast võimalikust ohust on vanglatöötajad eelduslikult teadlikud. Täiendavate nöörisarnaste esemete lubamine vanglas, mille olemasolust ei ole vanglapersonal teadlik, loob ilmselgelt täiendava julgeolekuriski. 10. Distsipliinirikkumise kohta ettekande kirjutanud valvurit ei ole alust kahtlustada pahatahtluses. Olulistele küsimustele, nagu eseme kirjeldus ja katse viia see ese elutsooni, ei vaidle kaebaja vastu. Nagu ülal märgitud, ei oma asjaolu, kas nimetada eset paelaks või rihmaks, karistuse määramise seisukohalt tähtsust. 11. Kuna vaidluse esemeks on käesolevas asjas distsiplinaarkaristuse määramine ja seda tuleb lugeda õiguspäraseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebaja väitele, et distsiplinaarkaristuse määramise tõttu ei võimaldata kaebajal keevitajana tööl käia. 12. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui pidada kaebaja poolt välja toodud motiivi (teha sellest püksirihm tööriiete jaoks) tõepoolest paela elutsooni viimise eesmärgiks, on kaebaja ikkagi sooritanud distsipliinirikkumise. Kaebaja pidi olema teadlik nöörisarnaste esemete keelust vanglas. Liiga laiade pükstega seotud probleemi lahendamiseks oleks kaebaja saanud pöörduda vanglaametnike poole. Isegi usaldades väidetavat suulist kokkulepet tööriiete lubamiseks elutsooni parandamise eesmärgil, saanuks kaebaja pöörduda täiendavalt juuresolevate vanglaametnike poole, saamaks kinnitust sellele, et rihma viimine elutsooni püksirihmaks muutmise eesmärgil on ikka lubatud. 13. Lisaks kujutas nöörisarnase eseme elutsooni viimine endast juba iseenesest riski. Välistatud ei ole, et kaebaja oleks rihma valdamise ajal võinud kokku puutuda teiste kinnipeetavatega, kes oleksid võinud rihma kui vigastuste tekitamiseks sobiva eseme kaebajalt ära võtta ning hiljem sellega kellelegi vigastusi tekitada. Kaebajale määrati ka leebeim võimalik karistus. 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene