3-09-2467/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Tartu Haldusasja number 3-09-2467 Haldusasi David Maisurjantsi kaebus küüneviili purunemisega Viru Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus David Maisurjantsi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant - David Maisurjants Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. D. Maisurjants esitas 29.10.
7. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vanglalt välja mõista 45,60 krooni suurune hüvitis küüneviili purunemisega tekitatud kahju eest. Kaebaja väidete kohaselt oli talle maksikirjaga saadetud küüneviil saabumise ajal terve, kuid kätteandmisel katki. HALDUSKOHTU LAHEND
8. Tartu Halduskohtu 06.06.
9. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vangla valduses olevaid kinnipeetava asju tuleb käidelda ja hoida viisil, mis tagab nende säilimise, kuid varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise saab kaasa tuua üksnes õigusvastane ja isiku õigusi rikkuv tegevus. Viru Vangla on käitunud õiguspäraselt, kuna kontrollis kaebajale saabunud kirja enne selle kätteandmist. Kaebaja on kinnitanud 05.08.2009 oma allkirjaga kirjas olnud esemete kättesaamist ja pole teinud märkusi nende seisukorra kohta. Seega ei kinnita miski peale tema enda väidete seda, et küüneviil oli vanglasse saabumisel terve ja kätteandmisel mitte. Kohtul on tagantjärele võimatu kontrollida, millal täpselt ja millistel asjaoludel ja kelle süü tõttu see purunes. Isegi juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et kaebajale saadetud küüneviil purunes vangla süül, pole see piisav alus tema poolt nimetatud suurusega hüvitise väljamõistmisel. Viru Vangla direktori 04.04.
10. a käskkirja nr 55 punkt 1.23 kohaselt olid klaasist esemed selles vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud. Seega polnud kaebajal üldse mingit õigust klaasist küüneviili kätte saada ja see tulnuks vangistusseaduse § 29 lg 1 alusel keelatud esemena ära võtta. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSE) § 70 lg 2 kohaselt kui äravõetud eseme väärtus on sada krooni või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kuna kaebaja küüneviili väärtus jääb alla saja krooni, siis polnud vanglal küüneviili saatjale tagastamise kohustust ning selle eest makstud hinda ei saa kuidagi pidada vangla poolt kaebajale tekitatud varaliseks kahjuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. D. Maisurjants esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et klaasist küüneviili näol ei olnud tegemist keelatud eseme leidmisega kinnipeetava valdusest, sest see saabus vanglasse posti teel ja kinnipeetav loovutas selle vabatahtlikult vanglaametniku kätte. Vangla on jätnud arvestamata kaebaja sooviga paigutada küüneviil lattu. Kaebajal oli soov küüneviil oma kuludega koju tagasi saata. Seega vangla poolt tekitatud kahju omavolilise tegevuse tõttu on igati põhjendatud kahjunõude aluseks. On ilmselge, et kuna küüneviili kättesaamisel selle katkioleku märget ei tehtud, siis oli see terve. Loogiline on see, et märge tehakse defektide esinemisel.
12. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla direktori 04.04.
13. a käskkirja nr 55 p 1.
14. kohaselt kuulub klaasist küüneviil keelatud esemete hulka ja kaebajal ei olnud õigust keelatud eseme enda kätte saamiseks ega lattu paigutamiseks. VSE § 70 lg 2 kohaselt oli küüneviili väärtus alla saja krooni, seega oli vanglal õigus küüneviil hävitada. Vangla sisekorraeeskiri ei näe ette võimalust, et kinnipeetav võiks taotleda temale saadetud alla saja kroonise keelatud eseme välja saatmist. Seega vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud. Kaebaja ei teinud märget, et küüneviil on purunenud 05.08.2009 kätte saamisel. Kui märke puudumisel oli küüneviil terve, siis pidi see terve olema ka 05.08.2009 talle kätte andmisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.06.
16. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
17. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on kaebaja nõudnud talle küüneviili katkiminekuga tekkinud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et asjas pole tõendamist leidnud, et küüneviil oleks katki läinud vangla tegevuse tõttu. 2 30.07.
18. a on koostatud esemete leidmise akt, mille kohaselt D. Maisurjantsile saabunud pisipakist võeti kontrollimiseks ära teiste esemete hulgas ka küüneviil (tl 5). Samal aktil on ka märge, et kaebaja on need esemed 05.08.2009 kätte saanud. Puudub märge selle kohta, et kaebajale esemete kätteandmisel oleks viimane avaldanud, et talle antud küüneviil oleks olnud katki. Alles 10.08.2009 on kaebaja pöördunud vastustaja poole avaldusega, et tema küüneviil on purunenud vastustaja süül ja ta soovib selle maksumuse hüvitamist või samasuguse küüneviili saamist. Arvestades ajavahemikku, mis oli küüneviili kaebajale kätteandmise ja vastustajale avalduse esitamise vahel, on võimalik, et küüneviil oli purunenud kaebaja enda süül. Kuna asjas puuduvad tõendid, et küüneviil oleks purunenud vastustaja süülise käitumise tulemusena, siis on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi