3-09-2310/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2310 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Leonid Braslavski kaebus Ida Politseiprefektuuri 09.09.2009 käskkirja nr 205p tühistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 03.05.2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Leonid Braslavski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja Leonid Braslavski, esindaja Paul Paas Vastustaja Ida Prefektuur, esindaja Tiina Prunn RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.05.2010. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 8. juunini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L. Braslavski esitas 14.10.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.09.2009. a käskkirja nr 205p õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist, tema teenistusest vabastamise aluse muutmist ning Ida Politseiprefektuurilt tema kasuks hüvitise välja mõistmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibis L. Braslavski ajavahemikus 08.09.2009 kuni 11.09.2009 haiguslehel ja ta vabastati teenistusest Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.09.2009. a käskkirjaga nr 205p. Seega on teenistussuhe lõpetatud ajal, mil teenistussuhe oli peatunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 108 p 3 alusel ning selline teenistussuhte lõpetamine on keelatud ATS § 133 lg 1 kohaselt. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.09.2009. a otsuse nr 544967 järgi oli L. Braslavski töövõime kaotus 50 % ja selle on põhjustanud üldhaigestumine. L. Braslavskile ei sobi suure koormusega sundseisundis töö. Arstlikus komisjonis 08.09.2009 saadeti kaebaja perearsti juurde selga ravima. 09.09.2009 edastas L. Braslavski politseile avalduse lõpetada teenistusleping seoses tema tervisliku seisundiga. Raske füüsiline ja vaimne töö politseis põhjustas L. Braslavskile püsiva töövõime kaotuse. 14.09.2009 sai L. Braslavski teada, et ta vabastati 09.09.2009. a käskkirjaga nr 205p teenistusest ATS § 117 lg 3 p 1 alusel, kuna tal puudub C1-tasemel eesti keele oskust tõendav tunnistus. Kuna 09.09.2009 teenistuslepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, siis loobub L. Braslavski teenistusse ennistamisest ja palub lugeda ta teenistusest vabastatuks ATS § 117 lg 1 p 5 alusel. L. Braslavski soovib, et Ida Politseiprefektuurilt mõistetakse talle välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses ATS § 135 lg 2 alusel ning kahe aastapalga ulatuses politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 21 lg 3 p 2 alusel. Kaebuse 23.03.2010 esitatud täienduses palub L. Braslavski alternatiivselt vabastada ta teenistusest ATS § 124 lg 1 alusel, kuna ta ei vallanud riigikeelt juba teenistusse võtmisel, ja välja mõista Ida Prefektuurilt ATS § 131 lg 1 ja 3 järgi hüvitise kolme kuu ametipalga ulatuses. 2. Tartu Halduskohtu 03.05.2010. a otsusega jäeti L. Braslavski kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on Ida Politseiprefektuur tõendanud, et L. Braslavski ei ole alates 1999. a täitnud Keeleinspektsiooni korduvaid ettekirjutusi ning ta ei ole näidanud üles huvi omandada riigikeel tema ametikohal nõutaval tasemel. Töötervishoiu arsti 09.09.2009. a tervisekontrolli otsusest nähtub, et L. Braslavski tervislik seisund lubab tal töötada antud ametikohal. Seega puudus vastustajal seadusest tulenev alus L. Braslavski vabastamiseks teenistusest ATS § 117 lg 1 p 5 alusel. ATS § 108 p 3 sätestab, et teenistussuhe peatub ajutise töövõimetuse ajaks. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 ja lg 3 kohaselt tõendab isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastamist töövõimetusleht, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst. Ahtme Perearstikeskus OÜ poolt 11.09.2009. a L. Braslavskile väljastatud tõend ei anna alust kaebaja teenistuskohustuste täitmisest vabastamiseks ning tema teenistusest vabastamise ajal, s.o 10.09.2009 ei olnud teenistussuhe peatunud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et L. Braslavski oleks tunnistatud sotsiaalministri 23.09.2008. a määruse nr 57 § 10 lg 4 kohaselt püsivalt töövõimetuks teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või politseiteenistusega seotud haiguse tõttu, mistõttu puudub seadusest tulenev alus talle PolTS § 21 lg 3 p-s 2 sätestatud ühekordse toetuse (kahe aasta palga ulatuses) maksmiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et L. Braslavski hoidus kõrvale teenistusest vabastamise käskkirja tutvustamisest ning talle oli juba 09.09.2009 enne lõunat üheselt teada, et ta vabastatakse teenistusest alates 10.09.2009, kuid ta ei astunud mõistliku aja jooksul kohaseid samme käskkirjaga tutvumiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. L. Braslavski esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, milles tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Ida Politseiprefektuuri 09.09.2009. a käskkiri nr 205p, lugeda teenistusest vabastamise aluseks ATS § 124 lg 1, välja mõista Ida Prefektuurilt L. Braslavski kasuks ATS § 131 lg 1 ja lg 3 järgi hüvitis kolme kuu ametipalga ulatuses ning L. Braslavski poolt kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus kinni pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõttest ning TsMS § lg 8 sätestatud kohtuotsuse motiveerimise nõuetest. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et L. Braslavski töötab politseiametnikuna alates 1986. aastast. Kuni 28.02.1991 oli L. Braslavski Kohtla-Järve linna Siseasjade Osakonna teenistuses. Politseiametnikuna asus L. Braslavski Ida-Viru Politseiprefektuuri teenistusse alles 01.03.1991 peale vastava avalduse esitamist. 01.03.1991 jõustunud politseiseaduse (PolS) § 16 on erinorm keeleseaduses sätestatud üldnormide suhtes ning erinormi kohaselt pidi juba 01.03.1991 politseiametnik valdama riigikeelt. L. Braslavski ametisse nimetamisel 1991. aastal rikuti teenistusse võtmise eeskirju ja seetõttu oleks Ida Politseiprefektuur pidanud L. Braslavski teenistusest vabastama ATS § 124 lg 1 alusel, millega kaasneb ATS § 131 lg 3 järgi õigus saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et L. Braslavski teadis 09.09.2009 enne lõunat, et ta vabastatakse teenistusest alates 10.09.2009. 09.09.2009 oli L. Braslavskil mittetasustatav puhkepäev ja vastustaja ei ole seda eitanud. 09.09.2009 viis L. Braslavski avalduse politseiprefektuuri tema esindaja ning politseiprefektuuri majajuht tegi avaldusele märke selle kättesaamise kohta. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, võttes otsuse tegemise aluseks kohtuistungil üle kuulamata isikute kirjalikud seletused, mis ei ole antud vande all, ning jättes arvestamata istungil arutatud asjaolud. 08.09.2009 kuni 11.09.2009 viibis L. Braslavski statsionaarsel ravil ja esitas politseile sellekohase perearsti tõendi. Perearsti selgituste kohaselt ei saanud L. Braslavskile väljastada töövõimetuslehte, kuna talle on määratud töövõimetuspension. Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, et L. Braslavski ei astunud mõistliku aja jooksul kohaseid samme 09.09.2009. a käskkirjaga nr 205p tutvumiseks. 5. Ida Prefektuuri vastuses palutakse jätta L. Braslavski apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib Ida Prefektuur järgmist:

1. a)Esimese astme kohtus ei esitatud nõuet lugeda teenistusest vabastamise aluseks ATS § 124 lg 1 ja välja mõista Ida Prefektuurilt L. Braslavski kasuks ATS § 131 lõigete 1 ja 3 järgi hüvitis kolme kuu ametipalga ulatuses. Apellatsioonkaebus on vastuolus halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 34 lg-ga 3, kuna esialgse kaebuse täiendamisel ei järgitud HKMS § 9 lg 1 ja lg 8 sätestatud tähtaega.
2. b)PolS § 16 sätestatud politseiametniku riigikeele valdamise kohustus on üldnõue, millega vastavusse viimise kord on kehtestatud PolS § 17. PolS ei sätesta keeldu võtta politseiteenistusse isikuid, kes ei valda riigikeelt. 15.06.1998 jõustunud PolTS § 8 lg 1 sätestab, et politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et 1991. aastal puudusid keele oskuse määramise kriteeriumid ning tol ajal kehtinud keeleseadus lubas politseil võtta L. Braslavski politseiteenistusse.
3. c)ATS rakendussätted ei käsitle § 124 kohaldamise õigust tagasiulatuvalt enne 01.01.1996 sõlmitud töösuhetele. Küll aga on seaduse algteksti § 12 lõike 1 punktis 9 sätestatud, et käesolev seadus (avaliku teenistuse seadus) politseiametnikele ei laiene.
4. d)12.04.2010 kohtuistungi protokolli lk 1 järgi märkis kaebaja esindaja: „Kaebaja vastuse 09.09.2009 viis kaebaja esindaja ise politseisse, kuid teda uksest kaugemale ei lastud. Seega pole õige vastustaja väide, et kaebaja ei viinud ise avaldust asjaajamisse“. Kohtuistungi protokollis ei kajastu, et oleks arutatud muid asjaolusid dokumentide edastamise ja tähtaegade kohta. Seega on paljasõnaline ja alusetu kaebuses toodud väide, et kaebuses kirjeldatud asjaolusid arutati kohtuistungil. Kohtule ei ole esitatud kohtuistungil üle kuulamata isikute kirjalikke seletusi. Vastustaja esitas kohtule politseiprefektuuri töötajate ettekanded kooskõlas HKMS §-ga 16 ja TsMS § 229 lg-ga 1. Ebaõige on apellandi väide, et L. Braslavski ei olnud 09.09.2009 teadlik tema suhtes tehtud teenistussuhte lõpetamise käskkirjast. L. Braslavski on märkinud, et Ida Politseiprefektuuri käitumine tema teenistuslepingu lõpetamisel oli põhjustatud temale seadusega ettenähtud toetuse maksmisest kõrvale hoidumiseks. Vastustaja on seisukohal, et L. Braslavski eesmärgiks on olnud menetluse käigus üksnes võimaliku kasu saamine. Vastustaja on oma 07.12.2009 vastuses ammendavalt põhjendanud kaebuse nõude alusetust, pärast mida on kaebaja vastuolus HKMS §-ga 34 muutnud oma nõude alust esitades seega sisuliselt osaliselt uue kaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.05.2010. a otsus tuleb jätta muutmata ning L. Braslavski apellatsioonkaebus rahuldamata. 7. ATS § 117 lg 1 p 3 alusel võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. PolTs § 8 kohaselt peab politseiametnik valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud ulatuses ning KeeleS § 5 lg-st 2 tulenevalt peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määruse nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikutest ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 12 p 17 kohaselt nõutakse politseiametnikelt vähemalt C1 tasemel eesti keele oskust. L. Braslavski ei ole esitanud vastustajale C1 tasemel eesti keele valdamist tõendavat dokumenti, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. L. Braslavski esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et kaebaja ei valda ka praegusel momendil eesti keelt. Seega oli vastustajal õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastada ATS § 117 lg 1 p 3 alusel. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele seetõttu, et selle andmise ajal oli kaebaja teenistussuhe peatatud ATS § 108 p 3 kohaselt. Kaebaja viitas Ahtme Perearstikeskus OÜ tõendile, mille järgi L. Braslavski viibis AS Medicover järgselt ambulatoorsel ravil ja kontrollil 08.09-11.09.2009 (tl 6). Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 lg-te 1 ja 3 alusel on töövõimetusleht kindlustatud isiku töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst. Töövõimetuslehe liigid on haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Kaebaja poolt esitatud tõend ei vasta ühelegi töövõimetuslehe liigile ja seega on alusetu kaebaja väide, et tema teenistussuhe oli peatatud ATS § 108 p 3 kohaselt ja teda ei olnud võimalik teenistusest vabastada ATS § 133 lg 1 alusel. 9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale kaebaja teadlikkusest teenistusest vabastamise käskkirja osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et L. Braslavski oli 09.09.2009 enne lõunat teadlik, et on koostatud tema töölt vabastamise käskkiri. T. Volskaja on oma 30.11.2009 ettekandes kinnitanud, et 09.09.2009 kella 10.00 – 11.00 vahel helistas ta kaebajale ja palus tulla tal kell 13.00 personalitalitusse, et talle oleks võimalik tutvustada politseiteenistusest vabastamise käskkirja. Kuna kaebaja selleks ajaks ei ilmunud, siis püüdis T. Volskaja teda kätte saada telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud. Ka koju saadetud patrull ei saanud kaebajalt kätte kuni 14.09.2009, kui kaebaja ise ilmus personalitalitusse ja tutvus käskkirjaga (tl 28). T. Volskaja ütlusi kinnitab S. Andrejev oma 01.12.2009 koostatud ettekandes (tl 29). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus rikkus menetlusnorme, kui võttis aluseks kohtuistungil üle kuulamata tunnistajate kirjalikud seletused. Kaebaja ja tema esindaja ei ole kohtuistungil avaldanud, et on alus kahelda nende isikute kirjalikes ettekannetes ning taotlenud nende ülekuulamist kohtuistungil. Samas puudub ka ringkonnakohtul alus kahelda ettekannetes toodud faktide õigsuses. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kaebaja käskkirjast teadasaamisel ei ole ka tähtsust asja lahendamisel, kuna kaebetähtaega on arvestatud kaebajale käskkirja tutvustamisest. Kaebajat oli juba 26.05.2009 teavitatud sellest, et kui ta ei esita enne 01.06.2009 eesti keele oskust tõendavat dokumenti, siis ta kuulub vabastamisele ATS § 117 lg 1 p 4 alusel, kuna puudub kaebaja teadaolevale keeleoskusele vastav ametikoht (tl 33). 10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi kui oleks tuvastatud vaidlustatud käskkirja õigusvastasus ja see kuuluks tühistamisele, ei oleks kaebajat võimalik vabastada teenistusest ATS § 124 lg 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus on oma 03.12.2010 lahendis haldusasjas nr 3-10-140 leidnud, et isiku politseiteenistusse võtmist 01.03.1991 hoolimata tema eesti keele oskuse puudumisest ei saa käsitada teenistusest vabastamise alusena ATS § 124 lg 1 alusel. Antud otsus on jõustunud. Kuna tegemist on analoogsete asjaoludega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata oma eelmises lahendis toodud seisukohti. 11. Menetluskulude taotlust ei ole esitatud. Maili Lokk Einar Vene Agu Timmi