← Eesti

3-09-909/91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-909 Haldusasi OÜ RGR Metall kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 03.04.
  2. a maksuotsuse nr 12-5/26 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. novembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus RGR Metall OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja – RGR Metall OÜ, seaduslik esindaja Alexey Masliy Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, esindaja Aivar Haava RESOLUTSIOON
  6. Jätta RGR Metall OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
  7. a otsus muutmata.
  8. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
  9. maist
  10. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. MTA Ida maksu- ja tollikeskuse 03.04.
  12. a maksuotsusega nr 12-5/26 kohustati RGR Metall OÜ-d tasuma 190 512 krooni käibemaksu ja 361 393 krooni tulumaksu. Maksuotsuses leiti, et RGR Metall OÜ ei ole soetanud metalli laadimis-, sorteerimis- ja ümberpakkimisteenust ning saematerjali OÜ-lt Longest Invest. RGR Metall OÜ ei teinud seega kontrollitud perioodil 01.01.2006-31.12.2007 reaalseid tehinguid OÜ-ga Longest Invest ning nende poolt esitatud arvetel märgitud töid ei ole teostatud ja teenuseid osutatud arve esitaja poolt. Seetõttu puudus RGR Metall OÜ-l alus perioodil 01.05.2006-31.05.2007 maha arvata sisendkäibemaksu summas 190 512 krooni OÜ Longest Invest poolt esitatud arvetelt ja see summa tuleb RGR Metall OÜ-lt täiendavalt käibemaksuna tasuda. Kuna OÜ Longest Invest arvetel märgitud summad on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuludena, tuleb RGR Metall OÜ-l täiendavalt tasuda ka tulumaksu summas 361 393 krooni.
  13. 27.04.
  14. a esitas RGR Metall OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 03.04.
  15. a maksuotsuse nr 12-5/26 tühistamiseks. 31.03.
  16. a määrusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.
  17. RGR Metall OÜ kaebuse kohaselt on vaidlustatud maksuotsus faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata ning seaduse ja asjas kogutud tõenditega vastuolus. Kaebaja ei ole vastutav OÜ Longest Invest poolt maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Kaebaja tasus OÜ-le Longest Invest tehtud töö eest ning ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Longest Invest hoidis kõrvale maksete tasumisest. Kaebajale pannakse maksuotsuse tekstist lähtuvalt süüks hoolsuskohustuse rikkumist tehingupartneri tuvastamisel ning maksuotsuse olemuseks on kaebajale maksude tasumise kohustuse panemine teise isiku eest. Kaebaja pole fiktiivseid arveid aastail 2006 - 2007 ostnud. Väär on maksuhalduri väide, et kaebaja maksis väidetavate tööde eest OÜ-le Longest Invest ligikaudu 50-100 korda suuremat tunnitasu töötaja kohta kui maksti sama töö eest oma töötajatele. HALDUSKOHTU LAHEND
  18. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur pannud kaebajale kohustust tasuda teise isiku makse, vaid piiras kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust perioodil 01.05.2006-31.05.2007 tulenevalt maksuotsuse p-s 1.1.1 tuvastatud asjaoludest ning maksustas fiktiivsetel arvetel näidatud summad tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. RGR Metall OÜ ei ole esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks maksuhalduri poolt kogutud tõenditele antud hinnang on ebaõige ega esitanud ka usaldusväärseid tõendeid, mis lubaksid asuda vaidlusaluste tehingute maksustamise suhtes teistsugusele seisukohale võrreldes maksuotsuses tehtud järeldustega. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Longest Invest ei saanud arvetel näidatud metalli laadimis-, pakkimis- ja sorteerimisteenust pakkuda, kuna tal puudusid selleks vajaminevad töötajad ning tööjõudu ei renditud ka väljastpoolt. Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise aluseks ei olnud mitte hoolsuskohustuse rikkumine kaebaja poolt vaid asjaolu, et kaebaja ei ole OÜ Longest Invest arvetel näidatud teenust ja kaupu tegelikult sellelt firmalt soetanud. RGR Metall OÜ kasutas OÜ Longest Invest nimel esitatud arveid oma raamatupidamises kulude suurendamiseks ja raha ettevõtlusest väljaviimiseks ning riigieelarvest ilma õigusliku aluseta sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks. Võrreldes arvetel näidatud summasid ja kaebaja enda töötajate töötasusid, saab järeldada, et väidetavate tööde eest maksti OÜ-le Longest Invest ca 50-100 korda suuremat tunnitasu töötaja kohta kui kaebaja enda töötajatele. Sellise teenuse väljast sisseostmine kaebaja jaoks majanduslikult ebasoodsatel tingimustel on ebaloogiline ja majanduslikult põhjendamata. Isegi kui mitte arvestada metalli sisemist liikumist kaebaja territooriumil, on RGR Metall OÜ oma tööjõud tasustatud ca 67 korda odavamalt kui väidetavalt väljastpoolt sisseostetud teenuse hind ühe tonni metalli laadimise, sorteerimise ja ümberpakkimise kohta. Tunnistajate poolt maksuhaldurile antud seletused on usaldusväärsemad kui nende poolt kaebajale hiljem antud seletuskirjad. Kaebaja ei ole peale paljasõnaliste väidete tehingu toimumise kohta esitanud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldused. Osaühingu arvele laekunud raha võeti tavaliselt välja sularahas. Maksuotsus on motiveeritud ja üheselt 2 mõistetav, vastab faktilistele ja õiguslikele alustele ning maksuotsusega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. RGR Metall OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
  21. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-le 8 ja HKMS § 25 lg-tele 2, 3 ja 5 ning on motiveerimata. Kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et maksuotsuse lk 10 sisalduvad arvutused ei ole korrektsed, kuid halduskohus seda ei arvestanud. Halduskohus ei ole andnud hinnangut kaebaja matemaatilistele arvutustele ja argumentidele maksuotsuse lk-l 10 toodud arvestuse kohta. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis hindamata maksumenetluses seletuse andnud isikute ütlused ja usaldab maksuhalduri poolt neile ütlustele antud hinnangut. Maksuhaldur küsitles üheksat töölist, kellest kaks kinnitasid kolmandate isikute poolt metalli mahalaadimise fakti ning ülejäänud seitse ei saa olla otsesteks tunnistajateks, kuna nad väitsid, et ei ole öösiti ja puhkepäeviti töötanud. Halduskohus ei ole hinnanud ka kaebaja argumente, et maksuhaldur ei ole kahelnud metalli mahalaadimise ja sorteerimise faktis. Kaebaja töötajate selgituste kohaselt öösiti ja puhkepäevadel nad metalli maha ei laadinud. Seega tegeles sellega OÜ Longest Invest, kuna vastavalt arvetele, lepingule ja tehtud tööde üleandmise kohta allkirjastatud aktidele kandis kaebaja OÜ Longest Invest esitatud arvetel märgitud summad nimetatud firma arvetele üle.
  22. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus leidis oma vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on halduskohus analüüsinud ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ning kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud. Vastustaja möönis kohtuistungil tõepoolest, et maksuotsuse lk 10 toodud arvestused ei ole päris korrektsed, kuna arvestuse tegemisel polnud arvesse võetud kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse täienduses esitatud selgitusi. Samas on maksuotsuse samal leheküljel toodud ka troppija arvestuslik tunnitasu (arvestatud RGR Metall OÜ kõrgeima töötasuga troppija töötasu järgi) ning võrreldud seda väidetavalt soetatud teenuse maksumusega. Antud andmed on igati korrektsed ning nende arvestuste õigsust ei ole vaidlustanud ka kaebaja. Kuigi töötasu arvestamisel ei ole arvesse võetud teatud uusi asjaolusid, siis saadud tulemus jääb samasse suurusjärku kui summa, mis oli saadud väidetavalt soetatud teenuse maksumuse ja RGR Metall OÜ troppija tunnitasude võrdlemisel (50–100 kordne erinevus). Seega ei oma kaebaja väited ning toodud arvestused asjas sisulist tähtsust. Arvestades eeltoodut, puudus kohtul tulenevalt TsMS § 238 lg-st 1 kohustus võtta seisukoht kaebaja esitatud matemaatiliste arvutuste ja argumentide kohta ning nendega arvestada. Halduskohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidis põhjendatult, et maksumenetluses antud seletused on usaldusväärsemad, kui samade isikute poolt hiljem kaebajale antud seletuskirjad. Ükski maksuhaldurile antud seletus ei võimalda kinnitada, et väidetavaid laadimistöid väljaspool RGR Metall OÜ tööaega on teostanud just OÜ Longest Invest. Maksuhaldur ei saa välistada, et RGR Metall OÜ võis kaasata vagunite mahalaadimiseks väljaspool tööaega ka võõrtööjõudu, kuid ainuüksi see ei anna alust arvata, et kaebaja on OÜ Longest Invest arvetel näidatud summade osas sisendkäibemaksu maha arvanud seaduslikult. Kaebaja esitatud andmetega tema poolt kolme aasta vältel tasutud maksusummadest ei saa tõendada maksustamise aluseks olnud tehingute tegelikku toimumist ega seda, et 3 maksuotsuses kajastatud faktilistele asjaoludele maksuhalduri poolt antud hinnang oleks ebaõige. RGR Metall OÜ ei ole esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks maksuhalduri poolt olemasolevatele tõenditele antud hinnang on ebaõige ega esitanud ka usaldusväärseid tõendeid, mis lubaksid asuda vaidlusaluste tehingute maksustamise suhtes teistsugusele seisukohale võrreldes maksuotsuses tehtud järeldustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.
  24. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on põhjendatult jätnud RGR Metall OÜ kaebuse rahuldamata ning tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatav otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 ja HKMS § 25 lg-te 2, 3 ja 5 nõuetele ning on motiveerimata. Halduskohus on 30.11.
  26. a otsuses analüüsinud ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ning asunud nende põhjal seisukohale, et maksuotsus on motiveeritud ja üheselt mõistetav ning haldusakt vastab faktilistele ja õiguslikele alustele. Halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et RGR Metall OÜ ei ole OÜ-lt Longest Invest poolt esitatud arvetel näidatud teenust soetanud.
  27. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli RGR Metall OÜ suhtes tehtud maksuotsuse tegemise aluseks asjaolu, et kaebaja ei ole OÜ-lt Longest Invest arvetel näidatud teenust soetanud, vaid RGR Metall OÜ kasutas OÜ Longest Invest nimel esitatud arveid oma raamatupidamises kulude suurendamiseks ja raha ettevõtlusest väljaviimiseks ning riigieelarvest ilma õigusliku aluseta sisendkäibemaksu tagasi küsimiseks (maksuotsuse lk 12-13). 03.04.
  28. a maksuotsusega on seega piiratud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning maksustatud fiktiivsetel arvetel näidatud summad tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Asjaolu, et vastustaja esindaja on halduskohtu istungil tõepoolest möönnud, et maksuotsuse lk 10 toodud arvestused troppija töötasust ühe tonni metalli kohta ei ole päris korrektsed, kuna arvestuse tegemisel polnud arvesse võetud kaebaja poolt alles halduskohtule esitatud kaebuse täienduses esitatud asjaolusid, ei anna alust halduskohtu otuse ega ka maksuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Maksuotsuse samal leheküljel on toodud ka troppija arvestuslik tunnitasu, mis on arvestatud RGR Metall OÜ kõrgeima töötasuga troppija töötasu järgi ning on seda võrreldud väidetavalt soetatud teenuse maksumusega. Viidatud andmed on korrektsed ning nende arvestuste õigsust ei ole vaidlustanud ka kaebaja. Seejuures on just nende arvestuste põhjal halduskohus nõustunud maksuhalduri järeldusega, et väidetavalt OÜ-lt Longest Invest soetatud teenuse eest maksti ca 50–100 korda suuremat tunnitasu (4000–8000 krooni), kui maksti sama töö eest oma töötajatele (81,25 krooni). Seega, kuigi troppija töötasu arvestamisel ühe tonni metalli kohta ei ole arvesse võetud teatud asjaolusid, mille kaebaja on hiljem esile toonud, siis saadud tulemus (väidetavalt soetatud teenuse eest makstud tasu 67-kordne erinevus võrreldes kaebaja enda töötajate töötasuga) jääb siiski samasse suurusjärku, kui oli saadud väidetavalt soetatud teenuse maksumuse ja RGR Metall OÜ troppija tunnitasude võrdlemisel (50–100 kordne erinevus). Seetõttu ei oma kaebaja väited ning apellatsioonkaebuses uuesti välja toodud arvestused haldusasja lahendamisel sisulist tähtsust. 4 TsMS § 238 lg 1 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune ning kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Arvestades seda, et vastustaja poolt maksuotsuses toodud troppija arvestusliku tunnitasu õigsuses puudus vaidlus ning et ka teine maksuhalduri poolt kasutatud arvestuse tulemus jäi siiski samasse suurusjärku, puudus halduskohtul tulenevalt TsMS § 238 lg-st 1 kohustus arvestada kaebaja esitatud matemaatiliste arvutustega. Lisaks sellele ei ole HKMS § 16 lg 3 alusel ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohtul lasub kohustus hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seda on halduskohus antud juhul ka teinud ning põhjendatult leidnud, et kaebaja töötajate poolt maksumenetluses antud seletused on kohtu hinnangul usaldusväärsemad, kui nende poolt hiljem kaebajale antud seletuskirjad ja halduskohus on ka põhjendanud, miks on ta sellisele seisukohale on jõudnud. Asjaolu, et kaebaja on teistsugusel seisukohal kui maksuhaldur ja halduskohus, ei anna kaebajale alust väita nagu poleks halduskohus otsuse tegemisel tutvunud toimiku materjalidega ja kohtuistungi protokolliga. Samuti on halduskohus erinevalt kaebaja väidetust hinnanud ka kaebaja poolt loetletud isikute antud seletusi.
  29. Põhjendamatu on kaebaja väide selle kohta, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud 27.08.
  30. a käskkirja nr
  31. Kõnealune käskkiri (toimik nr 1, lk 31) ei anna mingit alust kahelda isikute poolt maksumenetluses antud seletuste usaldusväärsuses. Vaidlust ei ole selle üle, et eelmainitud käskkiri on antud pärast väidetavaid tehinguid OÜ-ga Longest Invest. Seega on ka ületunnitööd pakutud nimetatud isikutele alles
  32. a II poolaastal, mitte aga ajavahemikul detsember 2006 kuni juuni 2007, mil vaidlusalused tehingud väidetavalt aset leidsid. Samuti on ületunnitööde tegemise ning tasustamise kohta üldise iseloomuga käskkirja andmine ja konkreetsele töötajale ületunnitöö tegelik pakkumine kaks täiesti erinevat asja. Seetõttu ei saa asjaolu, et töötaja on antud käskkirjaga tutvunud, kuidagi tõendada seda, kas antud töötajale on tegelikult ületunnitööd pakutud või mitte. Ainuüksi kõnealuse käskkirjaga tutvumise pinnalt ei saa samuti teha mingeid järeldusi selle kohta, kas isiku poolt maksuhaldurile antud ütlused ületunnitöö mittepakkumise kohta perioodil detsember 2006 kuni juuni 2007 on tõesed või mitte. Lisaks sellele on maksuhaldurile omapoolsed suulised seletused andnud isikud selgituse protokollides oma allkirjaga kinnitanud, et protokoll on kirja pandud tema ütluste järgi õigesti ja on õige.
  33. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, nagu oleks S.K. ,N.S. ja S.P. poolt maksuhaldurile antud seletustega kaudselt tõendatud V.B. ja V.M. seletuste usaldusväärsus selle kohta, et raudteevagunitest laadisid metalli maha kolmandad isikud. S.K. , N.S. ja S.P. seletused (maksutoimik, lk-d 113-116, 126-132) võimaldavad küll väita, et “keegi” on vahest öösiti laadimistöid teostanud, kuid kes see on, kas keegi kaebaja enda töötajatest või kolmandad isikud, selle kohta ei võimalda antud ütlused järeldusi teha. Seetõttu ei saa ka öelda, et need seletused kinnitaksid V.B. ja V.M. ütluste usaldusväärsust. Samuti ei võimalda need seletused asuda seisukohale, et väidetavaid laadimistöid väljaspool RGR Metall OÜ tööaega on teostanud just OÜ Longest Invest. Iseenesest ei saa välistada, et RGR Metall OÜ võis kaasata vagunite mahalaadimiseks väljaspool tööaega võõrtööjõudu, kuid ainuüksi see ei anna alust arvata, et kaebaja on OÜ Longest Invest arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvanud seaduslikult.
  34. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. 5 Halduskohus on eeltoodust tulenevalt ja ka olemasolevale kohtupraktikale tuginedes asunud põhjendatult seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikutele, kes osalevad maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Kaebaja poolt esitatud andmetega RGR Metall OÜ poolt kolme aasta vältel tasutud maksusummadest ei saa tõendada maksustamise aluseks olnud tehingute tegelikku toimumist ega seda, et maksuotsuses kajastatud faktilistele asjaoludele maksuhalduri poolt antud hinnang oleks ebaõige. Seetõttu on kaebaja vastavad väited eelnevatel aastatel tasutud maksusummade suuruse ning müügi ja kasumi suurendamise kohta asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta.
  35. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.
  36. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole RGR Metall OÜ esitanud ühtegi arvestatavat põhjendust selle kohta, miks maksuhalduri poolt olemasolevatele tõenditele antud hinnang on ebaõige ega esitanud ka usaldusväärseid tõendeid, mis lubaksid asuda vaidlusaluste tehingute maksustamise suhtes teistsugusele seisukohale võrreldes maksuotsuses ja halduskohtu vaidlustatud otsuses tehtud järeldustega.
  37. Kuna ükski apellatsioonkaebuses toodud vastuväide või põhjendus ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.