3-09-2825/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Tartu Haldusasja number 3-09-2825 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada Viru Vanglat edastama kaebaja vaided viivitamatult Jutsiitsministeeriumile lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsus ja saata haldusasi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. R. Kalda esitas Justiitsministeeriumile vaided (07.09.
7. a nr V.V-36.v, 07.09.
8. a nr V.V-38.v, 08.09.
9. a nr V.V-40-v, 08.09.
10. a nr V.V-41.v, 09.09.
11. a V.V-42.v ja 23.10.
12. a V.V-56.v) Viru Vangla direktori otsuste tühistamiseks. Viru Vangla keeldus eeltoodud vaideid seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ära saatmast. Selle peale esitas kaebaja Viru Vangla direktorile 03.11.
13. a vaide nr V.V-59.v, milles palus teha ettekirjutus, millega kohustada Viru Vanglat haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lg 1 kohaselt edastama vaided viivitamatult Justiitsministeeriumile. Viru Vangla pole kuidagi reageerinud kaebaja 03.11.
14. a vaidele nr V.V-59.v .
15. R. Kalda esitas 29.11.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega jäeti HMS § 80 lg 1 kohaselt kaebaja poolt esitatud vaided tähtaegselt Justiitsministeeriumile edastamata. Lisaks palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada haldusorganit edastama nimetatud vaided Justiitsministeeriumile seadusest tulenevatel tähtaegadel. Samuti palus ta teha ettekirjutus Viru Vanglale, et viimane edastaks vaide nr V.V-42.v Justiitsministeeriumile. Viru Vangla peab edastama tulenevalt HMS § 80 lg-st 1 vaided Justiitsministeeriumile seitsme päeva jooksul, arvates vaide saamisest juhul, kui ta ise ei rahulda vaiet eelpool nimetatud tähtaja jooksul. Viru Vangla pole edastanud kaebaja vaideid Justiitsministeeriumile, seega peab kaebaja kannatama ebaseaduslikest aktidest tulenevate piirangute käes. Viru Vangla alandab jämedalt oma tegevusega kaebaja inimväärikust, otsustades, millal vaided edastatakse, olenemata asjaolust, et vaiete edastamise tähtaeg tuleneb HMS § 80 lg-st
16. Viru Vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi ja vabadusi ning põhiseadusest tulenevat kaebeõigust.. Lisaks käesolevas kaebuses esitatud ettekirjutuse nõudele soovib kaebaja esitada ka kahjunõude Viru Vangla vastu pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas. HALDUSKOHTU LAHEND
17. Tartu Halduskohtu 31.05.
18. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vaide edastamata jätmine seitsme päeva jooksul ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid neid saab rikkuda vaidemenetluses kaebaja jaoks tehtud ebasoodne lahend, mida saab kaebaja vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest. Seega isegi juhul, kui vastustaja oleks edastanud vaide läbivaatavale haldusorganile HMS § 80 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, ei oleks see toonud kaebajale kaasa tema õigustesse puutuvaid tagajärgi, sest HMS § 80 lg 1 näol on tegemist delegatsiooninormiga haldusorganile. Kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et vaiete tähtaegne edastamata jätmine rikub tema subjektiivseid õigusi. Riigikohtu 21.01.
20. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-88-08 on kolleegium märkinud, et lubamatu on ka üheksapäevane viivitus vangla poolt kinnipeetavale vastuse andmisel. Eelneva põhjal peab Viru Vangla järgima HMS § 80 lg-st 1 tulenevat vaide edastamise tähtaega. Vangla ei saa vaiete edastamiskohustuse eiramisel tugineda ebapiisavale haldussuutlikkusele, suurele ajakulule ning vaiete rohkusele vanglas. Asjaolu, et vaiete mitteõigeaegne edastamine on tingitud vaiete suurest hulgast ja tööjõu nappusest, ei anna vanglale õigust väita, et ta on vaiete edastamisega viivitamisel käitunud õiguspäraselt. Viru Vangla on edastanud Justiitsministeeriumile vaided ebaproportsionaalselt pika aja jooksul, mitte seaduses märgitud seitsme päeva jooksul ja sellega on põhjustatud kaebajale kahju. Viru Vanglal kui ka teistel haldusorganitel on kohustus järgida seadusi ning vaiete edastamisega viivitamise puhul on tegemist vastustaja õigusvastase käitumisega. Kaebajal on põhjendatud huvi, millega võib kahju hüvitatuks lugeda ka toimingute õigusvastasust tuvastatava kohtuotsusega. Tuvastamisekaebuse esitamisel on kaebajal preventiivne huvi, et edaspidi vältida Viru Vangla poolt vaiete edastamise tähtaegade rikkumist.
21. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. 2 Viru Vangla on teadlik probleemist seoses vaiete edastamise tähtaegadest kinnipidamisega. Vangla menetleb vaideid ja edastab neid Justiitsministeeriumile vastavalt nende esitamise järjekorrale ning mõeldav ei ole, et kaebaja vaideid lahendatakse eelisjärjekorras. See aga ei tähenda, et vangla pahatahtlikult venitaks vaidemenetlust või hoiaks vaideid kinni. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, kui vangla ei lahendanud või ei edastanud vaideid Justiitsministeeriumile tähtaegselt, säilis kaebajal ikkagi võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse ning tema õigused kaitsmata ei jäänud. Vastustaja on seisukohal, et põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses ja õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguskindlust. Lisaks märgib kaebaja põhjendatud huvina, et soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõue ei oleks perspektiivikas, sest kaebajale ei saabunud selliseid kahjulikke tagajärgi, mis vastaks riigivastutuse seaduses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
23. mai
24. a otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks arutamiseks halduskohtule.
25. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. 01.03.2010 (tl 70-72) on kaebaja täpsustanud oma halduskohtusse esitatud nõudeid järgnevalt: 1) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega jäeti tähtaegselt edastamata Justiitsministeeriumile kaebaja esitatud vaided; 2) teha ettekirjutus Viru Vanglale, millega kohustada viimast järgima kaebaja vaiete edastamisel Justiitsministeeriumile seaduses ettenähtud tähtaegu; 3) teha ettekirjutus vaide 09.09.
26. a nr V.V-42.v edastamiseks Viru Vangla poolt Justiitsministeeriumile.
27. Nagu nähtub halduskohtu vaidlustatud otsuse päisest, on halduskohus oma otsuses käsitlenud Viru Vangla toimingute (Justiitsministeeriumile 6 erineva vaide tähtaegsele edastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Viru Vanglat edastama kaebaja vaided viivitamatult HKMS § 80 lg 1 kohaselt Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Halduskohus ei ole otsuse põhjendustes üldse käsitlenud kaebuse seda osa, milles kaebaja palus teha ettekirjutus 09.09.2009 vaide nr V.V-42.v edastamiseks Justiitsministeeriumile. Halduskohus on otsuse põhjendavas osas põhjendanud ainult seda, miks ta leiab, et puudub alus vaiete õigeaegse edastamise viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebajal puudub selles osas põhjendatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et põhjendatud huvi on üksnes tuvastamiskaebuse rahuldamise eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine (HKMS § 7 lg 1). Kohtuotsusest ei nähtu, millistel põhjendustel jäi rahuldamata kaebaja poolt esitatud kohustamiskaebus, milles nõuti vastustajale ettekirjutuste tegemist. Seega esineb vastuolu halduskohtu otsuse resolutiiv- ja põhjendava osa vahel. Ringkonnakohtu arvates on tegemist halduskohtu poolse menetlusnormide rikkumisega, mille tõttu kuulub otsus tühistamisele ja asi tuleb saata tagasi halduskohtusse uueks arutamiseks, kuna antud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. 3
28. Asja uuel arutamisel halduskohtus tuleb esmalt välja selgitada kaebaja tahe kohustamiskaebuse esitamisel. Kaebaja kohustamisnõudest ei ole võimalik välja lugeda seda, kas kaebaja taotleb ettekirjutuse tegemist vastustajale edastada kaebaja kaebuses näidatud vaided tähtaegselt Justiitsministeeriumile või on tema tahtlus suunatud sellele, et vastustajale tehtaks ettekirjutus, millega kohustatakse kaebaja poolt tulevikus esitatavaid vaideid edastamata HKMS § 80 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul Justiitsministeeriumile. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuui kohustamiskaebuse ja tuvastamisnõude esemeks on üks ja sama toiming, võib tuvastamisnõue olla hõlmatud kohustamisnõudega ja tuvastamisnõude eraldi lahendamine ja põhjendatud huvi kontrollimine ei pruugi olla vajalik. Samuti peab halduskohus kontrollima seda, kas kaebaja on Justiitsministeeriumile tähtaegselt edastamata jäetud vaiete osas pöördunud kaebustega halduskohtusse. Asja materjalidest ei nähtu, kas kaebuses märgitud vaided on praegusel momendil edastatud Justiitsministeeriumile. Sellisel juhul ei oleks kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Alles seejärel saab anda hinnangu kaebaja taotluse põhjendatusele. Samuti tuleb halduskohtul hinnata seda, kas kaebaja taotlus teha vastustajale ettekirjutus 09.09.
29. a vaide nr V.V-42.v edastamiseks Justiitsiministeeriumile kuulub rahuldamisele või mitte. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi