KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2011, Tartu 3-09-2769 Haldusasja number Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 11. mai 2009. a otsuse nr 6.-20.3/17039-1 tühistamiseks ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 22. aprillil 2009 Viru Vanglale teabenõude, milles taotles kõigi Viru Vangla „üldkäskkirjadega“ tutvumist, et saada teada oma õigusi ja kohustustusi ning „vangla elu korraldavaid küsimusi.“ 2. Viru Vangla 11. mai 2009. a otsusega nr 6.-20.3/17039-1 vastas vangla R. Kaldale, et on rahuldanud tema teabenõude selles osas, mis konkreetselt puudutab tema õigusi ja kohustusi Viru Vanglas, kuid jätab ülejäänud osas teabenõude rahuldamata, kuna kõikide Viru Vanglas 3-09-2769 koostatud õigusaktide tutvustamine takistab vanglale pandud avalike ülesannete täitmist. Samuti on õigusaktide tutvustamine kulukas. R. Kalda esitas vaide vangla otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks R. Kalda teabenõude uueks lahendamiseks. Justiitsministeeriumi vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 3. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 11. mai 2009. a otsuse tühistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat R. Kalda teabenõuet uuesti lahendama. Kaebuse kohaselt on teabenõude rahuldamata jätmine õigusvastane ning rikub R. Kalda põhiseaduse (PS) § 44 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õigusi. Keeldumises tehtud viide avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p-le 3 ei ole asjakohane. 4. Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on üldkorraldusi, mis ei puuduta R. Kaldat, väga palju ja kõigi nende osas teabenõude täitmine koormab vanglat ning tekitab põhjendamatult suuri kulutusi. Kuna R. Kalda poolt nõutud materjalid otseselt tema õigustesse ja kohustusse ei puutu, siis oleks sellise kulutuse tegemine põhjendamatu. Viru Vangla tegi R. Kaldale ettepaneku täpsustada teabenõude sisu ja esitas talle ka näitliku üldkorralduste liigituse, millest teabenõude koostamisel lähtuda, kuid R. Kalda ei avaldanud soovi teabenõude täpsustamiseks, mistõttu vangla keeldus AvTS § 23 lg 2 p-i 3 alusel põhjendatult teabenõude täitmisest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-te 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõuetele. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas puuduvad R. Kalda väiteid analüüsivad järeldused ja põhjendused, miks halduskohus nende väidetega ei nõustu. Põhjendamata on, miks kohus on nõustunud Viru Vangla seisukohtadega.
- b)Halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui ei ole näidanud, millistele tõenditele või asjaoludele tuginedes on leidnud tuvastamist, et Viru Vangla poolt välja antud üldkorraldusi on väga palju.
- c)Ebaõige on halduskohtu järeldus, et R. Kalda teabenõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna R. Kalda ei tea, millised konkreetsed õigusaktid teda huvitavad. R. Kalda viide, et ta soovib tutvuda kõikide üldaktidega, on piisavalt selge. Kinnipeetavalt ei saa nõuda, et ta oskaks öelda, milliste konkreetsete üldaktidega ta tutvuda soovib.
- d)Halduskohus on vääralt kohaldanud AvTS § 23 lg 2 p-i 3, kui asus seisukohale, et Viru Vangla tegi R. Kaldale ettepaneku piiritleda tutvumiseks soovitud üldkorraldustega, kuid R. Kalda ei avaldanud soovi teabenõude täpsustamiseks. Vangla tegi ettepaneku teabenõude piiritlemiseks alles vaidemenetluses. Teabenõude rahuldamisest keeldumise otsuses ei ole teabenõude täitmisest keeldumise aluseks nimetatud teabenõude piiritlemata jätmist või piiritlemise ettepanekule vastamata jätmist.
- e)Halduskohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata kaebuses nimetatud avaliku teabe seaduse sätted ja PS §-i 44. 6. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viru Vangla nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ja märgib 2 3-09-2769 vastuseks apellatsioonkaebusele, et Viru Vangla toimis R. Kalda teabenõude lahendamisel hea halduse tava järgides. Vangla tutvustas seoses esitatud teabenõudega R. Kaldale vangla üldkäskkirju, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi ja kohustusi vanglas viibimise ajal. Ülejäänud osas jättis vangla teabenõude rahuldamata, kuna see takistab vanglale pandud avalike ülesannete täitmist ning on kulukas. Asjatute kulutuste vältimiseks ja teabemahu vähendamiseks tegi vangla R. Kaldale ettepaneku konkretiseerida, millist teavet ta soovib saada, kuid R. Kalda reageeris sellele vaide esitamisega. Kuna R. Kalda ei soovinud teabenõuet täpsustada, oli vanglal õigus keelduda teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 p-i 3 alusel. Asjakohatu on R. Kalda viide PS §-le 44. Vangla tutvustas R. Kaldale vangla neid üldkäskkirju, milliseid pidas tema õiguste ja kohustuste realiseerimisel oluliseks. Asjakohatu on ka viide Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-20-07. Vangla ei nõudnud R. Kaldalt üldkorralduste nimetuste või rekvisiitide nimetamist, vaid pidas piisavaks ka soovitud üksikkorralduste liigi või teema täpsustamist ning andis selleks ka soovitusi ja juhiseid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 8. Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta kõigi kaebaja väidetega ei nõustu. Samuti ei ole otsusest jälgitavad kohtu põhjendused. Kohtuotsuse põhjendav osa koosneb valdavalt üksnes kohtuotsuse kirjeldavas osas juba esitatud kaebaja ja vastustaja seisukohtade täiendavast kordamisest. Sisuliselt on rohkem kui lehekülje pikkusest põhjendusest vaid kaks lauset käsitatavad kohtu seisukohana ning neiski väljendab kohus üksnes vastustaja poolt väljaöeldud seisukohaga nõustumist (vt kohtuotsuse lk-l 4 ja 5 asuvaid viimaseid lauseid, tl 73p-74). Jätkuvalt rõhutab ringkonnakohus seda, et halduskohtu otsus on tänu kohtuotsuse tekstis taandridade ja peaaegu igasuguse liigendatuse puudumisele äärmiselt raskesti jälgitav ning et selliselt vormistatud kohtulahend ei vasta käesoleval ajal Eestis üldiselt omaksvõetud kohtulahendite vormistamise praktikale. Ringkonnakohtu arvates ei ole sellist üldist praktikat ignoreeriv ja äärmiselt raskesti jälgitavas vormis ja stiilis kohtulahendite kirjutamine halduskohtu poolt millegagi õigustatud ning kahjustab kohtuvõimu mainet ja raskendab kohtuotsuse suhtes toimuvat edasikaebemenetlust. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kohtuotsuse puudused võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning asja halduskohtule tagasisaatmine ei oleks mõistlik. 9. R. Kalda teabenõudes oli järgmine tekst: „Kuna minule ei ole tutvustatud Viru Vangla kõiki käskkirju (üld), siis soovin nendega tutvumist, et teada oma õigusi ja kohustusi ning vangla elu korraldavaid küsimusi. Kuna üldaktid ja käskkirjad kuuluvad avaliku teabe alla, siis palun tulenevalt AvTS sätetest minu teabenõue rahuldada. /…/ palun võimaldada minule tutvuda Viru Vangla kõikide üldkorraldustega (käskkirjad, teated, aktid jne)“ (tl 9). 10. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sellise teabenõude täitmisest võib haldusorgan keelduda AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud norm näeb ette, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete 3 3-09-2769 täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. R. Kalda taotlus on käesoleval juhul sõnastatud niivõrd laialt, et selle alla on võimalik paigutada sisuliselt kõik Viru Vanglas välja antud aktid. R. Kalda on oma taotluses kasutanud segiläbi järgmisi mõisteid – „käskkirjad (üld), üldaktid, üldkorraldused, käskkirjad, teated, aktid jne“. Niivõrd avaralt sõnastatud teabenõue hõlmab endas sisuliselt kõiki Viru Vangla poolt välja antud akte. Viru Vangla asutati 2008. aastal, selles on ette nähtud vangidele kahekohalistes kambrites 1000 kohta, 75 kohta avavanglas, 150 kohta arestimajas ja 300 kohta vahistatutele. Lisaks on vanglas 250kohaline noorteosakond. Vanglas on 398 ametnikku (vt arvutivõrgus aadressil http://www.vangla.ee/viru). Nende arvude valguses on ilmselge, et Viru Vanglas on asutamisest saati väljastatud väga palju erinevaid akte ning nende kõikide esitamine R. Kaldale tutvumiseks on väga töömahukas ning seega esineb alus teabenõude täitmisest keeldumiseks vastavalt AvTS § 29 lg 2 p-le 3. 11. Vaides on R. Kalda asunud seisukohale, et tema taotlus oli esitatud üldaktide ja käskkirjadega tutvumiseks (tl 33). Vaides puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 35) ja halduskohtule esitatud kaebuses rääkis R. Kalda juba üldkorraldustest. Seega on R. Kalda olnud läbivalt ebakindlal positsioonil, milliste aktidega ta tutvuda soovib. Ka juhul, kui eeldada, et R. Kalda soovis tõesti tutvuda üksnes üldkorraldustega, ei hõlbusta see taotletud aktide piiritlemist. Nimelt on üldkorraldus haldusakti eriliik (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2), mille eristamine üldaktidest (õigustloovatest aktidest) ja tavapärast haldusaktidest on väga keeruline ning vaieldav. Samuti on selleks, et akti määratleda üldkorraldusena, vajalik tutvuda selle sisuga. Seega isegi juhul, kui eeldada, et R. Kalda soovis tutvuda üksnes üldkorraldusena määratletavate aktidega, pidanuks vangla administratsioon kõigepealt tutvuma kõigi seni välja antud aktidega otsustamaks, kas tegemist võib olla üldkorraldusega või mitte. On ilmselge, et arvestades kõigi aktide hulka, on nende hulgast kõigi võimalike üldkorralduste väljaotsimine väga töömahukas ning ka sellisel juhul on teabenõude täitmisest keeldumine AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel põhjendatud. 12. Teabenõude rahuldamisest keelduva otsusega anti R. Kaldale võimalus esitada konkretiseeritud teabenõue (tl 32). R. Kalda seda ei teinud. Ka vaides ega vaides puuduste kõrvaldamise kirjas ei konkretiseerinud R. Kalda oma teabenõuet hoolimata sellest, et vaides puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisel vangla selgitas, kuidas tuleks teabenõuet piiritleda (tl 34). Neil asjaoludel ei saa vastustajale ette heita õigusvastast käitumist. Ringkonnakohus möönab, et näitliku selgituse teabenõude konkretiseerimiseks esitas vastustaja alles vaidemenetluses. Samas oli ka 22. aprilli 2009. a otsusega, millega teabenõudele vastati, selgitatud AvTS § 23 lg 2 p 3 regulatsiooni ja soovitatud konkreetsema teabenõude esitamist (tl 32). Käesoleval juhul on asjaolu, et vastustaja ei andnud kaebajale võimalust teabenõudes taotluses olnud puuduste kõrvaldamiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 üksnes selliseks menetlusveaks, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja tähelepanu juhiti konkreetsema teabenõude vajadusele ning uue teabenõude esitamine oleks viinud sihile sama kiiresti kui esialgses teabenõudes puuduste kõrvaldamine. 13. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kuna ringkonnakohus põhjendas eelnevalt, miks oli kõigi üldkorralduste tutvustamine kaebajale töömahukas, siis ei ole asjakohased kaebaja arutlused selle üle, kui palju neid olla võis. Sellest tulenevalt ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks ka uurimisprintsiibi võimalik rikkumine halduskohtu poolt. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuna teabenõude rahuldamisest keeldumiseks esines 4 3-09-2769 seaduslik alus (AvTS § 23 lg 2 p 3), siis ei saa pidada põhjendatuks kaebaja viidet PS § 44 rikkumisele. Riigikohtu halduskolleegium on 31. mai 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2007 leidnud, et PS § 44 on piiratav põhiõigus (p 14). Käesoleval juhul on piirangut õigustavaks asjaoluks vajadus tagada riigiasutuste toimimine ning välistada see, et riigiasutuste ülesannete täitmist hakkaks takistama liiga mahuka teabenõude täitmine. Piirangut ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, kuna millestki ei nähtu, et kõigi üldkorraldustega mittetutvumise tõttu jääks kaebajal realiseerimata mõni oluline õigus. Kaebaja õigusi reguleerivaid õigusakte on kaebajale vangla kinnitusel tutvustatud (tl 32). 14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene