KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1577 Haldusasi Mihh

) § 37 lg 3 kohaselt arst. Seaduseandja sellist nõuet ei pea mõistma nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist tingimata teha arstlik läbivaatus. M. Gaidukovi tööle vormistamise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik. Sama ametikoha täitja on allkirjastanud hiljem ka meditsiiniosakonna õiendi, mille kohaselt on M. Gaidukovil küll olnud mõningaid probleeme tervisega, kuid tal puuduvad meditsiinilised vastunäidustused majandustöödel töötamiseks. Probleeme tervisega ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist ja tema poolt esitatud arst T.V.

1. a saatekirjast, kuhu on märgitud diagnoos - nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga ning vastunäidustus - raske füüsiline töö ja külmetamine. Vangla siseruumides koristajana töötamine 4-5 tundi päevas pole käsitatav raske füüsilise töö või külmetamise ohtu kaasa toova tööga. Lisaks sellele on saatekiri koostatud 30.10.2008, mistõttu ei pruugi see adekvaatselt kajastada kaebaja tervislikku seisundit enam kui poolteist aastat hiljem toimunud tööle määramise ajal. M. Gaidukovile on individuaalne täitmiskava (ITK) koostatud 06.07.2010, seega alles pärast vaidlusaluse käskkirja andmist ning ei sisalda teavet tema töövõime või kutseoskuste kohta. ITK ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja ei saa kuidagi mõjutada kaebaja tööle määramise õiguspärasust. Vaidlusaluse käskkirja on andnud Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja M. Koitla, kellele pandi Viru Vangla direktori 28.01.
2. a käskkirjaga nr 3.1-/56 direktori asetäitja vangistuse alal ülesannete täitmine. Seega oli M. Koitlal pädevus 17.05.2010 käskkiri nr 6.2/427-T välja anda. Arusaamatu on, miks on vaidlustatavas käskkirjas tööle määramise kuupäev varasem kui käskkirja koostamise kuupäev, kuid see asjaolu ei võimalda veel lugeda käskkirja õigusvastaseks. Ühestki kohtutoimikusse esitatud dokumendist ei nähtu, et kaebajalt nõuti tööle asumist varem kui 18.05.
3. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. M. Gaidukov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.11.
5. a otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt võib halduskohtu otsusest järeldada, et Viru Vanglas on lubatud olukord, kus vanglateenistus oma äranägemisel rakendab kinnipeetava majandustööle. See ei ole aktsepteeritav. Seadusandja on Korras kehtestatud, et teave kinnipeetava töövõimelisuse ning kutseoskuste kohta sisaldub kinnipeetava ITK-s. Seega on välistatud kinnipeetava tööle määramine ajani, mil vangla pole tema suhtes ITK-d koostanud. Asjakohatu on halduskohtu tõlgendus

§ 37lg 3 kohta.

Ametnikul direktori asetäitja ülesannetes ei olnud volitust kaebaja tööle määramiseks, kuna tal ei olnud õigust teha otsust

§ 38lg 21 alusel.

Kaebaja vormistati tööle tagasiulatuvalt. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja ei saanud tagasiulatuvalt oma õigusi teada ega kasutada. 5. Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 2 Vastuväidete kohaselt on vale kaebaja järeldus, et kui tema individuaalses täitmiskavas puuduvad andmed töövõimelisuse ja kutseoskuste kohta, pole tal kohustust töötada. Kuna M. Gaidukov ei vasta

§ 37

lg-s 2 märgitud tingimustele, siis on ta kohustatud töötama hoolimata sellest, et temale koostatud individuaalses täitmiskavas võivad esineda puudused. Majandustööl töötavate kinnipeetavate töötamine on vangla töö toimimise huvides vajalik ning sellepärast on seadusandja teinud erandi ja lubanud vanglateenistujatel rakendada kinnipeetavaid tööle ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Direktori 28.01.2010. a käskkirjaga nr 3.1-/56 määrati alates 01.02.2010 direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid täitma M. Koitla. M. Koitlale läksid üle kõik vastava direktori asetäitja ülesanded igapäevatöös, milleks on ka kinnipeetavate tööle hõivamine vastavalt

§ 38lg-le 2.

Vaidlustatav käskkiri koostati 17.05.2010 ja seda tutvustati kaebajale 18.05.

1. Kaebajal oli kohustus töötada alates 18.05.2010, kuna haldusakt hakkab kehtima selle tutvustamisest. Seega sai tööle määramise käskkiri kaebajale kohustusi tekitada või tema õigusi rikkuda alates 18.05.2010, olenemata sellest, et käskkirja sisu kohaselt vormistati kaebaja tööle alates 14.05.
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.11.
4. a otsus tuleb jätta muutmata ning M. Gaidukovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Kaebaja väidab, et kuna Korra § 2 lg 1 sätestab, et teave kinnipeetava töövõimelisuse ning kutseoskuste kohta sisaldub kinnipeetava ITK-s ja tema täitmiskavasse neid andmeid märgitud ei ole, siis ta ei ole kohustatud töötama. See väide on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses väljatooduga, et puudused ITK-s ei saa mõjutada kaebaja tööle määramise õiguspärasust. Kõnealuses sättes välja toodud nõudmised ei saa olla tööle määramise eelduseks. Kinnipeetava üleüldine töökohustus tuleneb

§ 37lg-st 1 ning sellest tehtavad erandid sama paragrahvi lg-st 2.

Kuna M. Gaidukov ei ole isik, kes vastab

§ 37

lg-s 2 märgitud tingimustele (vanus üle 63 aasta, omandab üldvõi kutseharidust jne), siis on ta kohustatud töötama hoolimata sellest, et talle koostatud ITK-s võivad esineda puudused. Pealegi ei ole M. Gaidukovi ITK ja selle nõuetele vastavus käesoleva vaidluse esemeks. 8. Põhjendatud ei ole M. Gaidukovi väide, et aktsepteeritavaks ei saa pidada seda, kui majandustöödele määratud kinnipeetavad peavad töötama suvalisel ajal, s.o ka siis, kui vanglateenistuse ametnikud seda vajalikuks peavad.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 2 sätestab, et ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Järelikult on seadusest tulenevalt võimalik vangla majandustöödel töötavaid kinnipeetavaid tööle rakendada vastavalt nende töö eripärale ja teha seda vanglateenistuse äranägemisel. 3 9. Õige ei ole ka kaebaja väide, et M. Koitlal puudus pädevus tööle määramise käskkirja allkirjastamiseks.

§ 38

lg 21 alusel otsuse tegemiseks ehk kinnipeetava tööle vormistamiseks on VSE § 12 järgi pädev direktori asetäitja vangistuse alal. Kuna Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal ametikoht oli täitmata, siis määrati vangla direktori 28.01.2010. a käskkirjaga nr 3.1-/56 alates 01.02.2010 direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid täitma vangla julgeolekuosakonna juhataja M. Koitla (tl 48). Viidatud käskkirjas on tõesti viidatud üksnes

§-dele 8 lg 2, 24 lg 1 ja 25 lg 2, s.o mitte kõigile VSE §-s 12 loetletud direktori asetäitja vangistuse alal pädevuses olevatele toimingutele, kuid see ei tähenda veel, et M. Koitlal puudus pädevus 17.05.2010 allkirjastada käskkirja kaebaja tööle määramise kohta. Viru Vangla selgituste kohaselt (tl 46 pöördel) oli M. Koitlale direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesannete täitmise kohustuse panemise tegelikuks eesmärgiks see, et viimane täidaks direktori asetäitja vangistuse alal jooksvaid teenistusülesandeid kogu VSE § 12 sätestatud otsustuspädevuse piires. Samuti selgitas vastustaja, et vangla direktor ei volitanud teisi ametnikke täitma direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid. Vastustaja väitel läksid sisuliselt kõik direktori asetäitja vangistuse alal ülesanded igapäevatöös üle M. Koitlale, kuna vangla direktori suulise korraldusega olid talle üle antud ka muud direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesanded ja pädevus anda välja ja allkirjastada haldusakte. Viru Vangla põhimääruse § 4 lg 2 p 7 kohaselt võib vangla direktor anda oma pädevuse piires lisaks käskkirjadele ka suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud nii vangla teenistujatele kui ka kinnipeetavatele ja vahistatutele. Kuna M. Koitla määrati ainsana täitma puuduva ametniku e. direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid, siis läksid eeltoodu kohaselt talle üle ka kõik direktori asetäitja vangistuse alal ülesanded vastavalt VSE §-le 12 olenemata sellest, kas kõik nimetatud paragrahvis loetletud

sätted 28.01.2010 käskkirjas ära nimetatud olid või mitte. 10.

§ 37lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

17.05.2010 käskkirjale tehtud märke kohaselt (tl 7 pöördel) on kaebaja töölemääramise käskkirja kooskõlastanud vangla meditsiiniosakonna vanemõde E. Tiinas osakonnajuhataja ülesannetes, kellel Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt on meditsiiniline keskeriharidus. Mõiste „arst“ tähendab

§ 37lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte töötaja kvalifikatsiooni.

Seetõttu ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis annaks aluse tunnistada 17.05.2010 käskkiri nr 6.2/427-T õigusvastaseks. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures kaebaja tervisekaardi väljavõte ja ka Viru Vangla meditsiiniosakonna õiend 26.07.

1. Selles on märgitud, et kaebajal on esinenud seljavalusid ning
2. a märtsis diagnoositi tal lumbaallordoosi vähene lamenemine, mis seljavalu põhjustab, kuid arsti hinnangul ei takista see M. Gaidukovi majandustöödel töötamast. Seega ei ole tõendatud, et 17.05.2010 seisuga oleksid kaebajal esinenud meditsiinilised vastunäidustused töötamaks vangla majandustöödel. Arst T.V.
3. a saatekirjas oli diagnoosina märgitud nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga ning vastunäidustus raske füüsiline töö ja külmetamine. Selle tõendi hindamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vangla siseruumides koristajana töötamine paar tundi päevas pole käsitletav raske füüsilise tööna või külmetamise ohtu kaasa toova tööna. Lisaks sellele on saatekiri koostatud 30.10.2008, mistõttu ei pruugi see adekvaatselt kajastada kaebaja tervislikku seisundit rohkem kui poolteist aastat hiljem
4. a mais, kui kaebaja määrati tööle vangla majandustöödele.
5. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust vaidlusaluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt 4 apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk