Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Rammel Group kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)
) § 154 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega, taotledes vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vaidlustatud otsused on vastustaja ise kehtetuks tunnistanud pärast seda kui kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 4. Kohus peab vajalikuks selgitada, et menetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel ei mõisteta vastustajalt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu nagu käesoleval juhul on kaebaja taotlenud.
lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Haldusasja toimikus olevatest
Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastava taotluse sisuliselt ning ka
lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks saab olla see, et lõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot tagastamisele. Küll aga peab kohus võimalikuks mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv välja vastustajalt. Seega tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud 25,56 euro suurune riigilõiv ning kaebajale tagastada tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 90,97 eurot (116,53-25,56=90,97) riigieelarvest. 5.
lõikes 6 sätestatakse, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebaja on taotlenud 1512,36 euro suuruse menetluskulu, milles sisaldub ka riigilõivusummas 116,53 eurot, väljamõistmist vastustajalt. Kuivõrd kohus selgitas käesoleva määruse punktis 4, et menetluse lõpetamisel
lõike 1 p 4 alusel tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv, mitte ei mõisteta seda välja vastustajalt, siis tuleb menetluskuludest maha arvata 90,97 suurune riigilõiv. Seega väljamõistmiseks taotletava õigusabikulu suuruseks jääb 1421,36 eurot. Kaebaja on kohtule edastanud kassa sissetuleku orderi koopia, millest nähtub vastava summa tasumine Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.
Kohus leiab, et arvestades koostatud kaebuse mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, ei saa 1421,36 euro suurust menetluskulu pidada ebamõistlikult suureks. Ka kaebuse rahuldamise korral tuleks sellist kulu kaebuse koostamisele ja eelmenetlusega seotud dokumentide läbitöötamisele pidada mõistlikuks. Seega tuleb kaebaja taotlus 1421,36 euro suurusemenetluskulu väljamõistmiseks rahuldada. Kristjan Siigur kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.