← Eesti

3-12-150/21

Obsah (7)§ 155§ 152§ 104§ 84§ 108§ 154§ 109

3-12-150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-150 Haldusasi OÜ Rammel Group kaebus Maksu- ja Toll

§ 155lg 5, § 204 lg 1 ja 2) PÕHJENDUSED 1.

Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Rammel Group kaebus, milles taotletakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)

  1. oktoobri 2011 korralduse nr 12.2-3/2491-13 osalist tühistamist ning PMTK
  2. novembri 2011 korralduse nr 12.2-3/2491-32 ja
  3. jaanuari 2012 korralduse nr 12.2-3/2491-39 tühistamist. Esimesena nimetatud korraldusega kohustati kaebajat andma maksuhaldurile teavet ja esitama dokumente, teise korraldusega kohustati teda tasuma sunniraha esimesena nimetatud korralduse nõuetekohase täitmata jätmise eest.
  4. veebruaril 2012 teatas vastustaja kohtule, et Rammel Group OÜ poolt vaidlustatud korraldused on PMTK
  5. veebruari 2012 otsusega nr 6-4/00437-4 kehtetuks tunnistatud ning taotles haldusasja menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 154 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega, taotledes vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 152

lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vaidlustatud otsused on vastustaja ise kehtetuks tunnistanud pärast seda kui kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 4. Kohus peab vajalikuks selgitada, et menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel ei mõisteta vastustajalt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu nagu käesoleval juhul on kaebaja taotlenud.

§ 104

lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Haldusasja toimikus olevatest

  1. jaanuari 2012,
  2. jaanuari 2012 ja
  3. veebruari 2012 maksekorraldustest nähtuvalt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 116,53 eurot (28,75+25+62,78=116,53), milles sisaldub ka kahel korral tasutud 25,56 euro (12,78+12,78=25,56) suurune riigilõiv esialgse õiguskaitse taotlustelt. Haldusasjas nr 3-3-1-9-11 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, ei kuulu see tagastamisele kuni
  4. detsembrini 2011 kehtinud

§ 84lg 4 p 4 alusel.

Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastava taotluse sisuliselt ning ka

§ 104

lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks saab olla see, et lõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot tagastamisele. Küll aga peab kohus võimalikuks mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv välja vastustajalt. Seega tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud 25,56 euro suurune riigilõiv ning kaebajale tagastada tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 90,97 eurot (116,53-25,56=90,97) riigieelarvest. 5.

§ 108

lõikes 6 sätestatakse, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebaja on taotlenud 1512,36 euro suuruse menetluskulu, milles sisaldub ka riigilõivusummas 116,53 eurot, väljamõistmist vastustajalt. Kuivõrd kohus selgitas käesoleva määruse punktis 4, et menetluse lõpetamisel

§ 154

lõike 1 p 4 alusel tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv, mitte ei mõisteta seda välja vastustajalt, siis tuleb menetluskuludest maha arvata 90,97 suurune riigilõiv. Seega väljamõistmiseks taotletava õigusabikulu suuruseks jääb 1421,36 eurot. Kaebaja on kohtule edastanud kassa sissetuleku orderi koopia, millest nähtub vastava summa tasumine Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et arvestades koostatud kaebuse mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, ei saa 1421,36 euro suurust menetluskulu pidada ebamõistlikult suureks. Ka kaebuse rahuldamise korral tuleks sellist kulu kaebuse koostamisele ja eelmenetlusega seotud dokumentide läbitöötamisele pidada mõistlikuks. Seega tuleb kaebaja taotlus 1421,36 euro suurusemenetluskulu väljamõistmiseks rahuldada. Kristjan Siigur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.