← Eesti

3-10-2478/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2478 Haldusasi Juri Stronfeli kaebus Tartu Vangla 13.08.
  2. a käskkirja nr 1-4/1547 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Stronfeli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Stronfel Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. detsembri
  6. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi 13.08.
  8. a käskkirjaga nr 1-4/1547 määrati Juri Stronfelile distsiplinaarkaristusena noomitus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-des 1 ja 4 sätestatud nõuete rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 21.07.2010 kella 16.00 – 17.00 vahel jalutuskäigu ajal J. Stronfel ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse, sodides jalutusboksi seinale kirja „musja Marina, tõ moja obaldennaja, abašaju, =J= Tallinn“. J. Stronfel esitas 24.08.2010 Tartu Vangla käskkirja tühistamiseks vaide. Tartu Vangla direktori 21.09.
  9. a vaideotsusega jäeti J. Stronfeli vaie rahuldamata.
  10. J. Stronfel esitas 23.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 13.08.
  11. a käskkiri nr 1-4/
  12. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole J. Stronfel rikkumist toime pannud. Jalutusboksi seinale kirjutas J. Stronfeli kambrikaaslane V.Z. , kelle puhtsüdamlik ülestunnistus seda tõendab. Tartu Vangla lasi 21.07.2010 seletuskirja kirjutada vaid J. Stronfelil, ehkki kambris viibis ka V.Z. ning nad mõlemad käisid samal ajal jalutamas. Vangla süüdistas koheselt kaebuse esitajat ning ei küsinud seletust kambrikaaslase käest.
  13. Tartu Halduskohtu 02.12.
  14. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kirjutas seinale J. Stronfel, kuna kirja teksti all oli „J“ täht, mis viitab kaebaja nimele. Ei ole tõenäoline, et N.Z. kirjutab kirjale alla tähe, mis ei ole kuidagi seotud temaga. Kui kaebaja ei ole kirjutanud boksi seinale, siis ta oleks seletuskirjas nimetanud N. Z., kes seda tema arvates tegi. N.Z. 21.07.
  15. a nn puhtsüdamlik ülestunnistus, mis on adresseeritud Tartu Halduskohtule juba juhtumi asetleidmise päeval, ei ole usaldusväärne. Kaebaja saatis N.Z. ülestunnistuse kohtule koos kaebusega 23.09.2010 ja teadmata põhjustel ei ole seda lisanud oma vanglale esitatud seletuse juurde. Vaide esitamisel 24.08.2010 oli kaebaja olemas N.Z. teine, 13.08.2010 kuupäeva kandev ülestunnistus, kuid ta ei esitanud seda koos vaidega Tartu Vanglale. 06.09.2010 etapeeriti N.Z. Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajja. J. Stronfel oli teadlik, et N. Z. ei saa Tartu Vanglas võtta seletusi ja 07.09.2010 esitas kaebaja vanglale N.Z. teise, 13.08.
  16. a ülestunnistuse. Seda, et kiri boksi seinale oli tehtud kaebaja poolt, tõendab ka J. Stronfeli kirjavahetus M.M. , kes asub samas Tartu Vanglas. N.Z. kirjutiste puhul ei ole tegemist puhtsüdamlike ülestunnistustega, vaid kinnipeetavate poolt esitatud kokkuleppega, mille abil kaebaja soovib vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Tunnistaja N.Z. ütlused ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus teiste kogutud tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  17. J. Stronfeli apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla 13.08.
  18. a käskkiri nr 1-4/1547 tühine, kuna õiglusliku alusena oli esialgses käskkirjas viidatud VSE § 67 p-le 4 ja see viga kõrvaldati alles Tartu Vangla 25.10.
  19. a käskkirjaga nr 1-4/1547a. Tartu Vangla ei võimaldanud seletuskirja kirjutada tunnistajal - tema kambrikaaslasel N. Z. Igaüks kirjutab „J“ tähte erinevalt – ei ole välja selgitatud, kes on seinale „J“ tähe kirjutanud. Paljasõnaline on kohtu seisukoht, et N.Z. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on J. Stronfeli endine kambrikaaslane ja seega huvitatud, et kaebaja ei saaks karistada. Tõendid võib esitada siis, kui kaebaja peab seda ise vajalikuks – antud juhul toimus see 07.09.2010, kui kaebaja esitas vanglale N.Z. poolt 13.08.2010 kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse.
  20. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb vastustaja oma varasemalt antud selgituste juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtadega. N.Z. ülekuulamine 18.11.2010 kohtuistungil kinnitas, et kaebaja on esitanud tahtlikult sisult ebaõigeid tõendeid, kuna tunnistaja ütlused ülestunnistuste kirjutamise ja kaebajale andmise aja osas olid vasturääkivad kaebaja poolt väidetuga. Seega luges halduskohus õigustatult N.Z. ülestunnistused ebausaldusväärseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  22. detsembri
  23. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
  24. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et Tartu Vangla 13.08.
  25. a käskkiri nr 1-4/1547 on tühine, kuna algselt oli käskkirjas karistuse määramise õiglusliku alusena viidatud VSE § 67 p-le 4, mitte VangS samale sättele. Asja materjalidest (tl 10) nähtub tõesti, et algselt oli Tartu Vangla 13.08.2010 käskkirja nr 1-4/1547 resolutsioonis märgitud kaebaja poolt toimepandud rikkumise alusena VSE § 67 p
  26. Viga parandati 25.10.
  27. a käskkirjaga nr 1-4/1547a ja loeti õigeks VangS § 67 p 4 (tl 30). See aga ei muuda Tartu Vangla 13.08.
  28. a käskkirja nr 1-4/1547 tühiseks. Tühise haldusakti tunnused on loetletud HMS § 63 lg-s
  29. Isegi juhul, kui Tartu Vangla 13.08.
  30. a käskkirja resolutsioonis oli osaliselt ebatäpne viide seadusesättele, ei muutnud see vaidlusalust käskkirja HMS § 63 lg 2 mõttes tühiseks haldusaktiks. Pealegi nähtus Tartu Vangla 13.08.
  31. a käskkirja nr 1-4/1547 põhjendavast osast selgelt, et kaebajat karistati siiski VangS § 67 p-de 1 ja 4 rikkumise eest, mitte VangS § 67 p 1 ja VSE § 67 p 4 rikkumise eest.
  32. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et VSE § 98 p 1 kohustab menetluse läbiviijat alati võtma distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus seletused võimalikelt tunnistajatelt. Ringkonnakohus leiab, et see, millised lisad täpselt ühe või teise õiguserikkumise puhul distsiplinaarmenetluse protokollile lisatakse, sõltub üksnes konkreetsete rikkumise asjaoludest. Antud juhul ei olnud tunnistajate seletused vajalikud, sest vanglaametnike A. Nebeli ja I. Tselistsevi ettekannetega on tõendatud, et just J. Stronfel kirjutas 21.07.2010 jalutuskäigul olles jalutusboksi seinale kirja kellelegi Marinale. Varasemalt olid vanglaametnikud kontrollinud, et enne kella 16.00 jalutusboksi seintel kirjutisi ei olnud. Seda, et seinale kirjutas kirja J. Stronfel, kinnitab ka see, et kirja teksti all oli „J“ täht, mis viitab J. Stronfeli eesnimele. Samuti oli vanglaametnikele teada, et J. Stronfel on kirjavahetuses M.M. , kes asub samas Tartu Vanglas. J. Stronfel on oma 21.07.2010 ja 28.07.2010 seletuskirjades väitnud, et tema ei ole 21.07.2010 seda teksti jalutusboksi seinale kirjutanud ning et see tekst oli seal juba varem. Nimetatud väide on ümber lükatud vanglaametnike vastavate ettekannetega, kes kinnitasid, et 21.07.2010 enne kella 16.00 sellist teksti jalutusboksi nr 32 seinal ei olnud. Oma seletustes ega hilisemas distsiplinaarmenetluses ei ole J. Stronfel väitnud, et tema sõnu saaks kinnitada mõni tunnistaja või et temale teadaolevalt kirjutas selle teksti sinna samal päeval ajavahemikul 16.00-17.00 keegi teine, näiteks tema kambrikaaslane N. Z. Seega puudus vanglaametnikel ka igasugune alus eeldada, et antud distsiplinaarmenetluse asjas oleks olnud võimalus ja vajadus kelleltki tunnistajana seletus võtta.
  33. Kaebaja esitas 07.09.2010 vanglale oma kambrikaaslase N.Z. poolt 13.08.2010 kirjutatud nn. puhtsüdamliku ülestunnistuse. 21.07.2010 kuupäeva kandev N.Z. ülestunnistus esitati Tartu Halduskohtule koos kaebusega 23.09.
  34. Samuti on N.Z. halduskohtu istungil tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et hoopis tema kirjutas 21.07.2010 jalutusboksi seinale „musja Marina, tõ moja obaldennaja, abašaju, =J= Tallinn“. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et need tõendid ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus teiste olemasolevate tõenditega. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 52) ei ole kaebaja suutnud mõistlikult selgitada seda, miks ta ei esitanud väidetavalt N.Z. poolt juba 21.07.2010 kirjutatud puhtsüdamlikku ülestunnistust koheselt vangla administratsioonile. Kaebaja ei ole ka 23.08.2010 esitatud vaides märkinud ega maininud, et seinale kirjutas kirja hoopis N. Z. Samuti ole tõenäoline, et N.Z. oleks jalutusboksi seinale kirjutatud kirjale märkinud selle kirjutaja identifitseerimiseks alla tähe „J“, mis ei ole kuidagi seotud temaga ega tema nimega. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et ka N.Z. ütlused ei ole usaldusväärsed ja on eelduslikult suunatud sellele, et J. Stronfel vabaneks distsiplinaarkaristusest. 3 Nimelt on tunnistaja halduskohtus väitnud, et ta ei tea, miks ta juba siis juhtunu kohta seletuskirja ei kirjutanud, kui valvur seletuskirja blanketi tõi ja tegi seda alles pärast seda, kui tema kambrikaaslane selle teo eest karistada sai. Samuti selgitas N.Z. kõigepealt, et ta kirjutas ülestunnistuse vanglale 13.08.2010 ja enne seda ta ühtegi nn. puhtsüdamlikku ülestunnistust kirjutanud ei ole. Vastusena Tartu Vangla esindajale, kes näitas talle 21.07.2010 kuupäeva kandvat ülestunnistust, vastas tunnistaja, et ta ei saa enam üldse midagi aru ja ju on neid siis kirjutatud kaks. N.Z. on tunnistajana öelnud ka seda, et J. Stronfel seletas talle, mida ja kellele kirjutada ning vabatahtlikult ta nii kirjutaski (tl 54). Eeltoodut arvestades nõustub ka ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga tunnistaja ütluste ebausaldusvääruse kohta. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.