KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2011 Tartu Haldusasja number 3-09-1168 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant - Romeo Kalda Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- R. Kalda esitas 30.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud- kaebaja paigutamine ühte kambrisse alates 18.07.2007 kuni 07.08.2007 isikuga, kellega oli kaebajal konflikt erinevate usuliste vaadete, keele ja iseloomuomaduste tõttu; kaebaja paigutamine ühte kambrisse kinnipeetavaga ajavahemikul alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, kes oli ahelsuitsetaja; kaebaja paigutamine ühte kambrisse suitsetava kinnipeetavaga ajavahemikul alates 29.05.2008 kuni 28.08.2008 (samuti oli antud isikuga konflikt iseloomuomaduste erisuste tõttu); kaebaja paigutamine ühte kambrisse suitsetava kinnipeetavaga ajavahemikul alates 28.08.2008 kuni 10.09.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebaja viibinud Tartu Vanglas üksinda kambris ajavahemikel alates 23.09.2003 kuni 01.04.2005 ja 14.02.2007 kuni 18.07.2007 vastavalt enda soovile (tulenevalt pikaajalisest karistusest, tema iseloomuomadustest ja sellest, et ta on mittesuitsetaja ning tema usk - budism - vajab üksiolemist). Tartu Vanglale oli juba varasemast teada asjaolu, et kaebaja ei suitseta ja tema usk on budism ning ta soovib karistust kanda üksikkambris. Seetõttu ta ei soovi olla ühes kambris vene keelt kõnelevate isikutega ning muude iseloomuomaduste tõttu ei saa ta olla koos ühes kambris isikutega, kes on teist usku, teevad suitsu ja ei ole eestlased, kellega tema maailmavaade ei kattu. Alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, 29.05.2008 kuni 28.08.2008 ja 28.08.2008 kuni 10.09.2008 oli kaebaja koos suitsetavate kinnipeetavatega, millega rikuti tema tervist. Kaebaja pidi vangla tegevuse tõttu kannatama, taluma ebameelduvusi ja stressi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu 31.05.
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava soove kambrikaaslase ning elutsooni suhtes võetakse julgeolekuosakonna ametnike poolt võimaluse korral arvesse, kuid vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 5 ja § 11 ning justiitsministri 29.11.
- a määrusega nr 55 kinnitatud „Täitmisplaani“ kohaselt ei tulene kinnipeetaval õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega samuti valida endale meelepärast kambrikaaslast. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav sellekohase taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda ka nõuda. Seega kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla toimingud olid õiguspärased ning nendega ei rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kohus pole ühelegi esitatud kaebuse põhjendusele vastanud ja kohtuotsuse motiveerivas osas sisuliselt põhjendused puuduvad. Vastavalt VangS § 6 lg-le 1 ja §-le 11 ja vangla sisekorraeeskirja edaspidi (VSE) § 6 lg-le 1 ning Tartu Vangla kodukorrale peab vangla arvestama isikute ühte kambrisse paigutamisel isikuomadusi, et ei tekiks konflikti. Vastustajale oli teada, et kaebaja on mittesuitsetaja ja ta ei soovi ühes kambris koos olla vene keelt kõnelevate isikutega ja ta soovib üksi olla, kuna tal on erinev usk ja maailmavaated. Kaebajal ei olnud võimalik kambris viibides koos teiste kinnipeetavatega tegeleda õppimise, lugemise, mediteerimise ja muude vaba aja veetmiseks vajalike ning arendavate tegevustega. Tartu Vangla on rikkunud kaebaja tervist, sest ta paigutas teadlikult kaebaja alati kokku suitsetajaga. Kahel teisel perioodil E-hoones olles puudusid osakondades suitsuruumid ja kõik kinnipeetavad suitsetasid oma kambrites. Vangla poolt jäeti kaebaja korduvad palved rahuldamata. Kaebaja ei ole taotlenud enda paigutamist mujale vanglasse ega Tartu Vanglas mujale osakonda, vaid ta on soovinud paigutada end eraldi suitsetavatest kambrikaaslastest, samuti kambrikaaslastest, kellega tal ei olnud läbisaamist seoses erineva keele, maailmavaate ja usu tõttu. Kaebaja on arvamusel, et vangla peab kinnipeetavate ühte kambrisse kokku paigutamisel arvestama kinnipeetavate isikuomadusi ning kindlasti ei tohi kokku paigutada suitsetavat ja mittesuitsetavat kinnipeetavat, seda enam kui kaebaja on sellekohase taotluse esitanud. Tallinna Halduskohus on 08.11.
- a otsuses haldusasjas nr 3-374/2005 märkinud, et Tallinna Vangla on kohustatud eraldama suitsetavatest kinnipeetavatest mittesuitsetajatest kinnipeetavad, kes seda on taotlenud. Kohus on suitsetajatega ühes kambris viibimise väited jätnud üldse tähelepanuta ning sellest tulenevalt kaebaja väited tervise 2 kahjustamise osas hindamata. Riigikohus on 02.06.
- a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-3010 märkinud, et kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on kaebajal õigus nõuda vangla siseselt paigutamist suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi kambrisse seoses oma tervise kaitsega. Euroopa Vanglareeglistiku punkti 18.1 järgi tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu- ja hügieeninõuete järgimine.
- Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Riigikohtu 07.12.
- a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-5-09 on märgitud, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, s.t teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi) õigusi. Seega määrab vangistusseadus ka kinnipeetava põhiõiguste piiramise mahu. Vangistuse kohaldamisega kaasneb ka PS § 19 lg 1 kohaselt vaba eneseteostuse piiramine, muu hulgas isiku õiguse vabalt otsustada enda suhtlusringkonna ja suhtluse sisu üle. Kaebajal oli võimalus oma usulisi kombetalitusi läbi viia kirikus või selleks eraldi osakonnas määratud ruumis, lugemisvõimalused olid kaebajal lisaks kambrile veel ka raamatukogus ning kinnipeetavate üldkasutatavates ruumides. Kaebaja väide, et ta ei saanud vaadata enda televiisorit ajal, mil ta seda soovis, ei vasta tõele, kuna ta teler oli vanglasse saabudes katki ja saadeti parandusse. VSE § 6 lg 2 kohaselt on kambrid kas ühe- või mitmekohalised. Tartu Vanglas on kinnipeetavate elukambrid kahekohalised. Seega ei ole vastustaja toiminud õigusaktides sätestatu vastaselt, kui kaebaja pidi kambrit jagama teise kinnipeetavaga. Vanglal puudusid andmed selle kohta, peale kaebaja enda poolt avaldatu, et kaebaja ja temaga ühte kambrisse paigutatud isikute vahel võiks tekkida selliseid konflikte, mis oleks ohustanud kummagi kinnipeetava elu või tervist või oleks ohustatud vangla üldine julgeolek. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, v.a tema enda avaldus, mis kinnitaks tema väiteid, et suitsetav kambrikaaslane temaga ühes kambris viibides seal ka tegelikult suitsetas. VSKE § 82 lõike 2 kohaselt ei olnud kinnipeetaval õigus kambris suitsetada, kui osakonnas oli olemas selleks ettenähtud suitsetamisruum ning lõike 3 kohaselt ei olnud kinnipeetaval õigust kambris suitsetada ka siis, kui osakonnas ei olnud eraldi suitsetamisruumi. Kinnipeetav võis kambris suitsetada ainult kaaskinnipeetava nõusolekul. Seega oli kaebajal endal võimalus määrata, kas tema kambrikaaslane kambris suitsetas või mitte. Tartu Vanglas viibib peaaegu 1000 kinni peetavat isikut, kellest käesoleval hetkel on üle 750 suitsetajad. Praegune suund vanglates on suitsetamise kui ebatervisliku harjumuse ning sõltuvushäire vähendamine ning seega on tulevikus kaebaja Tartu Vanglasse karistust kandma paigutamisel tagatud, et temaga ühte kambrisse paigutataval isikul ei ole võimalust seal suitsetada. Vangistusega kaasneb niikuinii teatud ebamugavustunne, kuid see ei tähenda veel, et karistuse kandmise viis ning täideviimise meetodid tekitaksid rohkem kannatusi või kurnatust, kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kirjeldatud kannatused on liigitatavad nende ebamugavuste alla, mis paratamatult kaasnevad vangistuses viibimisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3
- VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Mingist õigusaktist ei tulene vanglale kohustust kinnipeetav tema soovil paigutada üksikkambrisse, nagu seda soovib kaebaja. Vanglal on küll võimalus kinnipeetava soovi arvestada, kuid selleks peavad olema vanglal ka faktilised võimalused. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud asjaolu, et vastustajal oleks olnud võimalik kaebajat paigutada üksinda kambrisse, kuid ta ei ole seda teinud.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebajal ei olnud seoses sellega, et ta oli paigutatud ühte kambrisse koos kaaskinnipeetavaga, võimalik tegeleda õppimise, lugemise, mediteerimise ja muu vaba aja veetmiseks mõeldud tegevusega. Kaebajal oli alati võimalik saavutada kokkulepe kaaskinnipeetavaga vaba aja veetmise võimaluste kasutamise osas ja sellise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vastustaja poole. Üheski ümberpaigutamise taotluses ei ole kaebaja märkinud selle põhjusena asjaolu, et kaaskinnipeetav on takistanud temal vaba aja veetmise võimaluste kasutamist. Samuti on arusaamatu ka kaebaja seisukoht, et kambrikaaslase tõttu ei olnud tal võimalik tegeleda oma usuliste talitlustega. Kaebajal oli võimalus oma usulisi vajadusi rahuldada selleks ettenähtud ruumides.
- Kaebaja on leidnud ka seda, et vastustaja on rikkunud tema tervist seoses sellega, et ta on kokku pandud kinnipeetavatega, kes suitsetavad. R. Kalda on esitanud vastustajale 30.11.2007 taotluse (tl 6), milles ta on taotlenud enda eraldi paigutamist suitsetavast kambrikaaslasest ja 05.12.2007 on see kaebuse kohaselt ka rahuldatud. 29.05.2008 kuni 28.08.2008 oli kaebaja paigutatud ühte kambrisse suitsetava kaaskinnipeetavaga. 26.08.2008 pöördus kaebaja vanglal poole taotlusega (tl 8) tema ja kaaskinnipeetava eraldi paigutamiseks ning see rahuldati 28.08.
- 18.07.2007 kuni 07.08.2007 oli kaebaja paigutatud ühte kambrisse teisest rahvusest kinnipeetavaga, mille kohta kaebaja esitas 19.07.2007 taotluse (tl 5). Taotlusel on märge, et probleem on lahendatud. Ajavahemikul 28.08.2008 kuni 10.09.2008 ühes kambris viibimise osas koos suitsetava kinnipeetavaga ei ole kaebaja enne halduskohtusse pöördumist vangla poole pöördunud ning seega ei saa selles osas väita, et vastustaja ei oleks tema taotlustele reageerinud. Seega ei ole võimalik väita, et vastustaja ei ole tegelenud kaebaja pöördumistega. Võimaluse korral on need lahendatud kaebaja jaoks positiivselt.
- HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kuigi kaebaja ei ole põhjendatud huvi oma kaebuses märkinud ja ka kohus ei ole seda täpsustanud, on kaebusest võimalik välja lugeda kaebaja põhjendatud huvina preventiivne huvi. Preventiivne huvi seisneb selles, et vastustaja ei paigutaks kaebajat ühte kambrisse kinnipeetavatega, kes suitsetavad või kellega ei sobi kaebaja oma usu tõttu ja kellel on temaga erinevad maailmavaated. Samas ei nähtu kaebusest ja ka apellatsioonkaebusest, et vastustaja oleks kaebajat pärast kaebuses loetletud ajavahemikke paigutanud ühte kambrisse koos kinnipeetavatega, kellega oleks tekkinud konflikte. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka kaebaja paigutamine ühte kambrisse suitsetava kinnipeetavaga, kuna vangla siseselt on suitsetamine keelatud. Seega puudub alus väita, et vastustaja jätkaks kaebaja arvates õigusvastaste toimingute toimepanemist ja seega puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 4 Samuti ei ole kaebaja oma kaebuses ka väitnud, et vastustaja kaebaja arvates õigusvastaste toimingutega oleks talle tekitatud mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks tal õigus tulevikus nõuda. Seega jääks tuvastamiskaebus rahuldamata juba sellel põhjusel, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 5 Agu Timmi