← Eesti

3-10-648/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-648 Haldusasi Karksi-Nuia Soojus OÜ kaebus Karksi Vallavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 50 „Soojuse piirhinna kooskõlastamisest keeldumine“ tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Karksi-Nuia Soojus OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Karksi-Nuia Soojus OÜ, esindajad Argo Jõgi ja vandeadvokaat Triin Raudsepp Vastustaja – Karksi Vallavalitsus, esindajad Arvo Maling ja vandeadvokaat Eha Lillsaar RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o kuni
  4. aprillini
  6. märts 2011 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. aastal tootis, jaotas ja müüs soojust Karksi valla kaugküttepiirkonnas turgu valitseva ettevõtjana AS Textuur. 12.10.2009 registreeris AS Textuur äriregistris enda poolt asutatud ettevõtte Karksi-Nuia Soojus OÜ. 16.10.2009 esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ Karksi Vallavalitsusele taotluse soojuse piirhinna 843,24 kr/MWh kooskõlastamiseks ja teatise, et vastavalt AS-i Textuur ja Karksi-Nuia Soojus OÜ vahel sõlmitud kokkuleppele alustab Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse tootmist ja Karksi-Nuia tarbijate soojusega varustamist pärast Karksi Vallavalitsuse poolt soojuse piirhinna kooskõlastamist. 15.02.2010 võttis Karksi Vallavalitsus vastu korralduse nr 50, millega jättis kooskõlastamata Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 17.12.2009 esitatud soojuse piirhinna 822,18 krooni/MWh eest ja 19.01.2010 korrigeeritud hinna 810,13 krooni/MWh eest, kuna taotletav soojuse piirhind ei ole soojusettevõtja poolt läbipaistvuse põhimõtteid arvestav, efektiivne ja piisavalt põhjendatud.
  9. 16.03.2010 esitas Karksi-Nuia Soojus OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Karksi Vallavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 50 tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks ja otsustamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud korralduses esitatud väited küllaldaselt põhjendatud ega vasta tegelikkusele ning on ümberlükatavad kaebaja poolt esitatud tõendite ja vastuväidetega. Vastustaja on alusetult jätnud tähelepanuta Karksi Vallavolikogu otsused, mis on aluseks soojuse piirhinna kooskõlastamisel ja antud piirkonnas soojuse tootmise tegelikud reaalsed tingimused, millest kujuneb välja tegelik soojuse piirhind. Puudub õiguslik alus piirhinna mittekooskõlastamiseks. Vaidlustatava haldusaktiga sunnitakse kaebajat realiseerima soojaenergiat alla mõistliku turuhinna, mis on vastuolus vabakaubanduse ja mõistlikkuse põhimõtetega. Karksi Vallavalitsus ei ole toonud välja ühtegi konkreetset seadust, normi ega sätet, mida Karksi-Nuia Soojus OÜ on rikkunud. HALDUSKOHTU LAHEND
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. oktoobri 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tururegulatsiooni põhimõtted rakendatavad majanduse nendes sektorites, kus puuduvad monopolid. Karksi-Nuia Soojus OÜ on soojuse tootmisel, jaotamisel ja müügil Karksi valla kaugküttepiirkonnas monopoolseks ettevõtjaks, mistõttu nõustub halduskohus Konkurentsi-ameti juhendmaterjalis “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” avaldatud seisukohaga tururegulatsiooni kohta. Soojuse piirhinna kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine valla- või linnavalitsuse poolt on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus. Kaalutlusotsuse sisulise põhjendatuse kontroll kohtu poolt on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- või vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ja kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest. KKütS ei sätesta soojuse piirhinnale kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise konkreetseid kriteeriume. Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ettevõtjate tegevuse reguleerimine seisneb turgu valitsevate ettevõtjate poolt väljatöötatud hindade kooskõlastamises ja ettevõtjate majandustegevuse kontrollis KKütS-s sätestatud põhimõtete järgi. Kuna KKütS ega selle alusel vastuvõetud Karksi Vallavolikogu 18.02.2009 määrus nr 112 ei sätesta metoodikat soojuse piirhinna kehtestamiseks, on igati loogiline ja põhjendatud, et Karksi-Nuia Soojus OÜ dokumentides kajastatud andmete hindamiseks kasutas vallavalitsus Konkurentsiameti poolt koostatud metoodikat „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“. Karksi-Nuia Soojus OÜ asutati alles 12.10.2009 ning ettevõte kasutab soojuse tootmisel ja jaotamisel samu rajatisi, mida kuni 01.12.2009 Karksi-Nuia kaugküttepiirkonnas kasutas AS Textuur. Seega on põhjendatud ka asjaolu, et Karksi Vallavalitsus käsitles andmeid prognoosina ja võrdles AS-i Textuur 25.09.2009 esitatud taotlusega. Karksi-Nuia Soojus OÜ ning Karksi Vallavalitsuse vahel oli tekkinud KKütS § 9 lg-s 3 nimetatud vaidlus. Seega oli vajalik ja õige, et vallavalitsus pöördus Konkurentsiameti kui pädeva asutuse poole objektiivse hinnangu ja põhjendatud seisukoha saamiseks. 2 Karksi Vallavalitsus lähtus 15.02.2010 korralduse nr 50 vastuvõtmisel Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt esitatud ning ettevõtjalt täiendavalt küsitud andmetest ja Konkurentsiameti antud põhjendatud arvamusest. Soojuse piirhinna kooskõlastamata jätmine ei olnud tingitud sellest, et esitatud taotlus sisaldas puudusi. Seega ei olnud taotlejalt vajalik nõuda täiendavaid andmeid nagu seda näeb ette haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg
  12. Haldusakti põhjendused on selged ja üheselt mõistetavad. Karksi Vallavalitsus informeeris Karksi-Nuia Soojus OÜ-d soojuse piirhinna kooskõlastamisel kasutatavatest põhimõtetest ja esitas oma seisukohad piirhinna komponentide kohta 01.12.2009 kirjaga nr 9-1.4/
  13. Vallavalitsuse seisukohad soojuse piirhinna komponentide kohta on toodud 14.12.2009 korralduses nr 552, millega Karksi Vallavalitsus otsustas jätta Karksi-Nuia Soojus OÜ poolt 16.10.2009 taotletud ja 03.12.2009 täiendatud soojuse piirhinnad kooskõlastamata. Seega olid soojuse piirhinna kooskõlastamise tingimused ja vallavalitsuse seisukohad selles küsimuses kaebajale teada ega saanud tulla üllatusena. Eeltoodust lähtudes ei ole alust asuda seisukohale, et vaidlustatud diskretsiooniotsus on vormivigadega või,et selle vastuvõtmisel on rikutud haldusmenetluse norme. Põhjendatud on Karksi Vallavalitsuse seisukoht, et uue asutatud ettevõte puhul, kes ei ole eelnevalt soojust tootnud, jaotanud ega müünud, on piirhinna kooskõlastamisel vaja kasutada enam metoodilist hindamist ja võimaluse korral võrrelda ka senise soojatootja poolt esitatud andmeid. Karksi Vallavalitsus jõudis 15.02.2010 korralduses nr 50 toodud järeldusele põhjendatult ning antud haldusakt on õiguspärane, kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja tugineb seaduslikule alusele. Vallavalitsus ei ole väljunud diskretsiooni piiridest. Kaalutlusotsuse tegemisel on arvestatud kõiki sooja hinda mõjutavaid olulisi asjaolusid ning tegureid ega ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest. Soojatootja ning -tarbija ja avalike huvide kaalumine on toimunud ratsionaalselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. Karksi-Nuia Soojus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 19.10.2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu järeldused ebaõiged, sest halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud seisukohad ja tõendid. Hoolimata 01.11.2010 jõustunud KKütS muudatusest ja sellega kohalikelt omavalitsustelt soojuse piirhinna kooskõlastamise pädevuse äravõtmisest, on siiski võimalik kaebuse rahuldamisel saavutada kaebusega taotletud eesmärk. Õigusvastase haldusakti tühistamise korral on kaebaja poolt haldusorganile kooskõlastamiseks esitatud taotlus lahendamata. Soojuse piirhinna kooskõlastamise menetlus tuleb lõpuni viia menetluse alguses menetlust reguleerinud normide alusel. Halduskohus hindas vaidlustatud haldusakti ebaõigesti õiguspäraseks. Kaebuses esitatud seisukohtade ja tõendite õigel hindamisel on selge, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, sest see ei ole kooskõlas kaalutlusõigusega. Haldusakti andmisel on rikutud menetlusnorme, valitud on ebaproportsionaalne meede ja akt on motiveerimata. Halduskohus hindas üldsõnaliselt ja ebaõigesti vaidlustatud korralduse põhjendatust hinnakomponentide osas ja jättis hindamata kaebaja põhjendatud huvid. Soojuse piirhinna muutmine või muutmata jätmine mõjutab otseselt soojusettevõtja äritegevust ja seeläbi lõppkokkuvõttes ka Karksi vallas elavaid ja töötavaid inimesi ning tegutsevaid juriidilisi isikuid. Kaebaja kahjuks otsuste tegemine kahjustab oluliselt ettevõtlusvabadust ning põhjustab olulist majanduslikku kahju. Käesolevaks ajaks on sooja müük allpool põhjendatud hinda tinginud kahjumis tegutsemise. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et KKütS ei sätesta soojuse piirhinnale kooskõlastuse andmisele või sellest keeldumisele konkreetseid kriteeriume. Ainuüksi KKütS § 8 lg-s 3 loetletud kriteeriumid määravad soojuse piirhinna kooskõlastamise raamid. Samad kriteeriumid on kajastatud ka Karksi Vallavolikogu 3 18.02.2009 määruse nr 112 § 7 lg-s
  15. Otsuse tegemisel pidi vastustaja järgima KKütS § 8 lg-s 3 nimetatud kriteeriumide täitmist. Halduskohus pidas põhjendamatult õigeks vastustaja poolt prognoosina ja võrdlusena AS Textuur 25.09.2009 taotluses esitatud andmete kasutamist, arvestamata kaebaja vastuväidetega, et need ei ole asjakohased, kuna sisaldavad ebatäpsusi. Kuigi vastustajal oli õigus küsida Konkurentsiametist põhjendatud arvamust, on Konkurentsiameti poolt esitatud arvamus üksnes kaebaja 17.12.2009 taotluse kohta ning see ei arvesta sisuliselt 19.01.2010 taotluses tehtud korrigeerimistega. Konkurentsiameti arvamuses sarnaselt vaidlustatud korraldusega esinevad samad ebaõiged andmete kajastused. Vastustaja on küll vaidlustatud korralduses põhjalikult esitanud seisukohad kõigi sooja hinda mõjutavate kulutuste ja muude komponentide suhtes, kuid hinnakomponentide osas esinevad vead. Esitatud vigaste andmete pinnalt on vastustaja teinud ebaõigeid järeldusi, mis on viinud õigusvastase kaalutlusotsuseni. Vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole arvestatud, et kaebaja ostab kütusena kasutatavat puitu soodsaima hinnaga, et kütmisel kasutatava puidu niiskus mõjutab oluliselt katla võimsust, eelkütmiseks puitbriketti ei kasutata ning, et puitbriketi kasutamise vajadus rohkem kui vastustaja poolt märgitud määrast (1% kogu kütte vajadusest) muu kütuse hulgas on põhjendatud katla suurema võimsuse, põlemisrežiimi ja temperatuuri stabiilsuse saavutamiseks. Kaebaja võib kaaluda katla kasuteguri tõstmiseks investeeringu tegemist hapniku alanüsaatorisse, kuid kehtiva piirhinna juures ei ole see võimalik. Kasutada saab katlamaja, mille kasutegur on tootja poolt määratud ning sellest tuleb lähtuda ka piirhinna kehtestamisel. Karksi Vallavolikogu poolt vastuvõetud hinnavalemis investeeringuteks ruumi ette nähtud ei ole. Väär on vastustaja seisukoht, et suurema trassikao arvutamisel soojuse piirhinnas tõstetakse kunstlikult hinda lõpptarbija jaoks, sest lähtutud on ebaõigetest asjaoludest. Sarnaselt soojuse tootmise kasuteguriga, tuleb ka trassikadude osas arvestada tegelike trassikadudega. Ebaõige on vaidlustatud haldusakti väide, et katla jääkväärtuse tõstmine 1,45 korda läbi omaniku poolt uue juriidilise isiku loomise ei ole õige. Kaebaja ei ole katla jääkväärtust tõstnud. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et intressikulud tuleb kanda ärikasumi arvelt, mitte püsikulude arvelt. Kuivõrd tegemist ei ole laenu intressidega, siis ei oleks pidanud kaebaja neid intresse kajastama hinnavalemis laenu intresside real. Vastustaja ei ole aktsepteerinud kaebaja märgitud põhjendatud tulukust. Vastustajal on kohustus järgida mitte Konkurentsiameti juhendeid, vaid vallavolikogu poolt vastu võetud hinnavalemit. Soojuse müügi kasumi arvutamise prognoos vastab Karksi Vallavolikogu poolt vastuvõetud hinnavalemile. Vastustaja jättis arvestamata, et kaebaja võttis soojatrassid kapitalirendile nende tegeliku väärtuse järgi. Kapitalirendile võtmise hetkel oli 22,5% väärtuse langust, mis omakorda teeb jääkväärtuseks 7 130 000 krooni, mis on mõistlik hind väga heas korras trasside eest. Kaebaja ei ole kasutanud kõrgemaid amortisatsiooninorme. Vastustaja ei arvestanud, et kui seadmeid ei osteta uuena, tuleb kasulikust elueast maha arvestada aeg, mis jääb ehitusaasta ja soetatud aja vahele, mistõttu on valesti hinnatud seadme kasulikku eluiga. Mittekontrollitavate kuludena kajastatud jäätmetasud on põhjendatud, kuna Konkurentsiameti poolt on aktsepteeritud soojatootjatel ka poole suuremaid tuhakoguseid. Tuha käitlemistasud on näidatud tunduvalt väiksematena. Eeltoodust nähtub, et vaidlustatud haldusaktis esitatud kaalutlused soojuse piirhinna kooskõlastamata jätmisel on ebaõigetel asjaoludel tuginevad, asjakohatud ning põhjendamatud. Sellest lähtudes ei olnud halduskohtul alust asuda seisukohale, et vaidlustatud diskretsiooniotsus on vormivigadeta või et selle vastuvõtmisel ei ole rikutud haldusmenetluse norme. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning vastustaja on väljunud diskretsiooni piiridest. Vastustaja ei järginud HMS § 15 lg-t 2 ja § 38 lg-t 1, kuigi oleks pidanud haldusakti andmisel välja selgitama kõik olulised asjaolud, et teha kaalutlusvigadeta õiguspärane otsus. 4 Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 25 lg-s 2 ning HKMS § 25 lg 5 koosmõjus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele ning kuulub tühistamisele.
  16. Karksi Vallavalitsus leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Vastuväidete kohaselt on Karksi-Nuia Soojus OÜ kaebus perspektiivitu, kuna kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-5-09). Kaebajal ei ole võimalik oma eesmärki käesolevas menetluses saavutada ning nõuda sooja piirhinna uut kooskõlastamist. Ebaõige on kaebaja märkus, et halduskohus ei hinnanud kaebaja põhjendatud huvi. Kuna KKütS § 9 lg 1 redaktsioon muutus peale halduskohtu otsuse tegemist 01.11.2010, ei saanud halduskohus nende muudatustega arvestada. Sooja hinna kooskõlastamise menetluses on arvestatud nii ettevõtja kui ka tarbija huve ning ebaõige on kaebaja seisukoht, mille järgi halduskohus ei ole arvestanud ettevõtja huvide kaalumist. Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga. Soojuse piirhinna kooskõlastamisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus otsustada soojahinna kooskõlastamise küsimus, kaaludes seejuures üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitstes avalikke huve ja soojatootja õigusi. Vastustaja on sel viisil toiminud ning kaalutlusotsustus on õiguspärane. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et halduskohus jättis hinna kujundamise aluseks olevad kriteeriumid arvestamata. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, millises osas seadus vaidlusalust suhet reguleerib ning millises osas mitte. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja võttis otsuse tegemise aluseks ebaõiged andmed, mis on mõjutanud lõpptulemust. Arusaamatuks jääb näiteks, miks ja mille alusel kahtleb kaebaja AS-i Textuur poolt 25.08.2009 soojuse piirhinna taotluses esitatud raamatupidamise andmetes ja soojuse tootmise ning jaotamise kohta esitatud näitajates. Kohtumenetluse kestel on Karksi-Nuia Soojus OÜ-d esindanud A. Jõgi, kes on AS-i Textuur juhataja. Karksi Vallavalitsusel ei olnud põhjust pidada AS-i Textuur poolt esitatud andmeid ebausaldusväärseteks või lausa valedeks. Seda enam, et AS Textuur oli tegelenud sooja tootmisega ja müümisega Karksi vallas juba alates
  17. aastast. Kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas Konkurentsiamet ei arvestanud kaebaja täiendava 19.01.2010 taotlusega. Konkurentsiameti arvamuse aluseks olevate dokumentide loetelus on ka Karksi-Nuia Soojuse OÜ 19.01.2010 taotlus. Ebaõige on ka, et Konkurentsiamet ei ole pöördunud kaebaja poole. Konkurentsiameti arvamuses on selgitus, et arvestatud on ka Karksi-Nuia Soojus OÜ-lt saadud selgitusi. Seega oli kaebaja sellest menetlusest teadlik ning tal oli võimalus esitada omapoolseid andmeid. Vaidlustatav korraldus on vormivigadeta ja selle vastuvõtmisel ei ole rikutud haldusmenetluse norme. Vallavalitsus kasutas kaalutlusotsuse tegemisel kõiki asjasse puutuvaid andmeid. 01.12.2009 Karksi-Nuia Soojus OÜ vastuses vallavalitsuse sama päeva kirjale oma taotlust ei põhjendatud. Teatati vaid, et nad ei saa küsimust kommenteerida. Taotleja ei soovinudki seega oma taotlust selgitada või põhjendada. Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole vaatamata valla ettepanekutele sisuliselt esitanud vaidlusaluses asjas omapoolseid põhjendusi või selgitusi ega jaganud muud vajalikku teavet soojuse piirhinna kooskõlastamiseks. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et hinnakomponentide osas esineb ebaõigeid asjaolusid ja kaalutlusi. Objektiivse tulemuse saamiseks oli vallavalitsusel võimalik tugineda Konkurentsiameti kui pädeva organi analüüsile. Arusaadav on, et katla võimsus oleneb kütuse kvaliteedist ning et kuivema küttega on võimalik saada olemasolevas katlas suurem võimsus. Samas ei ole Konkurentsiameti ja eksperthinnangute kohaselt puitbriketi kasutamine vajalik katla töös hoidmiseks. Puitbriketi kasutamisega kompenseeritakse hakkepuidu kütuse suurt niiskusesisaldust ja kehva kvaliteeti. Kui Karksi-Nuia Soojus OÜ ostab kütust kõrgema hinnaga võrrelduna Konkurentsiameti poolt välja toodud hindadega, siis peab kõrgema hinnaga tarnitud küte tagama selle kõrgema 5 kvaliteedi ja sellega koos ka väiksema niiskuse sisalduse. See omakorda tähendab, et ei ole vajalik ega põhjendatud oluliselt kallima puitbriketi kasutamine nii suures (15%) ulatuses soojuse tootmisel. Puiduhakke ostmine turul vabalt pakutavate hindade tasemel ja puitbriketi koguse vähendamine küttes langetab soojuse piirhinda märgatavalt. Eeltoodu tõttu ei nõustu vastustaja väidetega ebaõiglasest hindamisest kütuse hinna ja puitbriketi kasutamise osas. Karksi-Nuia Soojus OÜ hindab 2004 kasutusloa saanud biokütusel töötava katla kasuteguriks 80%, mida ei ole aga mõõdetud ja seetõttu tuleb lähtuda üldisest ekspertarvamusest. Antud seisukohta toetab ka Konkurentsiameti põhjendatud arvamus, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peab 2004 kasutusele võetud uue katla kasutegur olema vähemalt 85%. Vallavalitsus on katla kasuteguri ja võimalike investeeringuvajaduste finantseerimise võimaluste hindamisel lähtunud Konkurentsiameti metoodikast ja mitte teinud järeleandmisi tulenevalt kaebaja soovidest, mis tõstavad soojusenergia hinda tarbijatele. Nõustuda ei saa väitega, mille järgi trassikao arvestamine 10% suurusena ei ole õige. Õigeks ei saa lugeda Karksi-Nuia Soojus OÜ hinnangulist trassikadu 15,99%. Sooja piirhinna kooskõlastuse taotlemiseks oleks olnud taotleja eelnev kohustus täita KKütS § 15 lg-st 1 tulenevad nõuded, mida Karksi-Nuia Soojus OÜ ei täitnud. Nõustuda ei saa intressikulu kandmisega soojuse piirhinna püsikulude hulka. Kapitalirendilepingu intresse ei tohi tegevuskulusse kanda ja intressikulu tuleb kajastada kasumiaruandes peale ärikasumit finantskulude all. Soojuse piirhinna taotluse hindamisel ei eristata põhivara soetamisel kasutatud laenukapitali või omakapitali hinda eraldi. Põhjendatud tulukuse ehk ärikasumi arvestamisel võetakse arvesse kogu soojuse tootmiseks vajaliku põhivara maksumus. Kui põhivara on soetatud laenurahaga, siis tuleb ärikasumi arvelt tasuda intressid. Vastustaja ei nõustu kaebaja kasumi arvestamise metoodikaga ja leiab, et põhjendatud tulukuse hindamisel on valla poolt pakutud metoodika soodsam kui kaebaja poolt taotletu. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega soojatrasside osas. Kapitalirendilepingust nähtuvalt ostis Karksi-Nuia Soojus OÜ AS-lt Textuur soojatrassid 7 000 000 krooni eest. 25.08.2009 AS-i Textuur poolt Karksi Vallavalitsusele esitatud soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluses on soojatrasside jääkmaksumus 4 379 708 krooni. Kuna ostumüügi tehingul on tegemist konsolideeritavate ettevõtetega ning turgu valitseva ettevõttega, siis ei ole õige kajastada sellist erinevust AS-i Textuur bilansilise jääkmaksumuse ja trasside müügihinna vahel. Antud tehinguga saab emaettevõte põhjendamatult kasu, mille peavad kinni maksma tarbijad. Trasside hind on tõusnud müügi tehinguga ilma, et sellega oleks kaasnenud investeeringuid vara väärtusesse ja seeläbi kasuliku eluea tõstmist. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega amortisatsiooni osas, kuna Karksi-Nuia Soojus OÜ on arvestanud soojatrasside ja varukatlamaja kiiremat amortisatsiooni aega kui Konkurentsiameti poolt tellitud ekspertarvamuses on hinnatud varade kasutusiga. Vastustaja ei pea õigeks kaebajapoolset mittekontrollitavate kulude käsitlemist, kuna Konkurentsiamet selgitas välja, et ettevõtte poolt prognoositud saaste- ja jäätmete käitlustasude suurus soojuse piirhinnas ei ole põhjendatud. Karksi Vallavalitsus on analüüsinud soojuse piirhinna koosseisus olevaid hinnakomponente ning jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja poolt hinnavalemis esitatud komponentide alusel kujunev soojuse piirhind on põhjendamatu. KKütS § 8 lg-st 3 ja Konkurentsiameti metoodikast tulenevalt peab soojuse piirhind olema kulupõhine ja põhjendatud. Karksi-Nuia Soojus OÜ taotlus ei vasta KKütS § 1 lg 2 nõuetele. Ebaõiged on kaebaja etteheited, mille kohaselt vallavalitsuse korraldus tugineb vigastel andmetel ning et vallavalitsus ei ole täiendavaid andmeid kogunud. Karksi Vallavalitsus on sooja piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemisel kasutanud Karksi-Nuia Soojus OÜ enda pool esitatud andmeid, tema emaettevõtja AS-i Textuur poolt vallale esitatud andmeid ning vald on selgitanud ja põhjendanud kaebajale, miks vallavalitsus ei saa sooja hinda kaebaja poolt nõutaval kujul kooskõlastada. Karksi-Nuia Soojus OÜ ei ole neid selgitusi ja ettepanekuid arvestanud. Vaidluse tekkimisel on vallavalitsus kasutanud võimalust pöörduda Konkurentsiameti poole, kelle arvamus on kujunenud selles valdkonnas tunnustatud regulatsioonipraktika alusel. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.10.2010 otsus tuleb jätta muutmata ning Karksi-Nuia Soojus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
  19. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja jätnud tähelepanuta kaebaja poolt taotluses esitatud põhjendused. Kuni 01.12.2009 osutas soojuse tootmise, jaotamise ja müügi teenust Karksi valla territooriumil AS Textuur. Karksi-Nuia Soojus OÜ asutati alles 12.10.2009 ja ta kasutab sooja tootmisel ja jagamisel samu rajatisi, mida enne teda AS Textuur. 16.10.2009 esitas kaebaja taotluse sooja piirhinna 843,24 krooni/MWh kooskõlastamiseks. Vastustaja palus oma 01.12.2009 kirjas nr 9-1.4/1614 kaebajalt täiendavat informatsiooni selles osas, millistel põhjustel on tema poolt esitatud soojuse hinna taotlus erinevates punktides tunduvalt erinev varem soojust müünud firma eelnevatest pakkumistest ( I kd tl 120-123). Kaebaja vastas sellele kirjale 01.12.
  20. Suures osas ei osanud kaebaja kommenteerida varem sama teenust pakkunud firma ja nende poolt pakutud soojuse hinna erinevusi ning samuti seda, miks nende poolt pakutud teenuse hind on eelnevast tunduvalt kallim (I kd tl 124-125). Samuti ei ole kaebaja suutnud põhjendada, miks on vajalik kasutada tema hinnapakkumises kajastatud hinnakomponente (näiteks katla jääkväärtuse ja soojatrasside maksumuse tunduv suurenemine, trassikadude suurenemine).
  21. KKütS § 32 lg 1 kohaselt sama seaduse §-st 5 ja § 9 lg-st 3 tulenevate vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud soojusettevõtja või kohaliku omavalitsuse pädeva organi vastavasisulise taotluse alusel esitama asjas oma põhjendatud arvamuse. Kuna antud juhul vastustaja leidis, et tal ei ole võimalik kaebaja poolt esitatud andmete alusel kehtestada taotletud soojuse piirhinda, siis oli ta õigustatud pöörduma Konkurentsiameti poole. Konkurentsiamet on Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna komponentide osas andnud oma põhjendatud arvamuse selle kohta, kas kaebaja poolt osundatud soojuse piirhinna komponendid on võrreldes teiste soojaettevõtjatega reaalsed ning kokkuvõttes leidnud, et kaebaja poolt taotletud hinnakomponentidega ei ole võimalik arvestada, kuna need erinevad oluliselt teiste soojaettevõtjate hinnakomponentidest, kes toodavad soojust analoogsete seadmetega. Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtteid rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi soojusettevõtete tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimisel. Seejuures on arvestatud sellega, et KKütS § 8 lg 3 alusel tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohustusnõuete täitmine ning põhjendatud tulukus. Konkurentsiameti põhjendatud arvamuse Karksi-Nuia Soojus OÜ soojuse piirhinna kohta kohaselt ei saa Karksi-Nuia Soojuse OÜ poolt 17.12.2009 taotletud soojuse piirhinda 822,18 krooni/MWh lugeda põhjendatuks KKütS § 8 lg 3 mõttes (I kd tl 150-161). Konkurentsiamet leidis, et kuna kaebajal puudus varasem majandustegevus, siis on põhjendatud kasutada AS Textuur poolt Karksi Vallavalitsusele esitatud varasemaid andmeid ja selgutusi. Samuti nähtub arvamusest, et selles on arvesse võetud ka kaebaja poolt esitatud taotlusi ja materjale ning on põhjendatud, miks ei ole nende alusel võimalik taotletud soojuse piirhinda kehtestada.
  22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vaidlustatud haldusaktis ei ole piisavalt leidnud kajastamist tema poolt kasutatava kütte hind ja puitbriketi 7 täiendava kasutamise vajadus kaebaja poolt näidatud mahus. Konkurentisameti andmetel on võimalik osta puiduhaket koos kohaletoomisega primaarenergia keskmise hinnaga 208 krooni/MWh ja kuna kaebaja pakutud hind on 225,69 krooni/MWh, mis tagab kuiva kõrgekvaliteedilise puiduhakke, siis puudub vajadus kasutada puitbriketti 15% ulatuses, vaid ainult 1% ulatuses, mis tunduvalt alandab soojuse piirhinda. See vastab ka Konkurentsiameti poolt tellitud eksperthinnangu seisukohtadele. Seega nõustub ringkonnakohus nii vaidlustatud haldusaktis kui ka Konkurentsiameti arvamuses toodud põhjendusega, et puudub vajadus kasutada puitbriketti 15% ulatuses.
  23. Kaebaja on leidnud, et vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja arvestanud ebaõigete trassikadudega. Kaebaja on taotlenud trasside soojakaoks 15,99%, mis on sisuliselt 1/3 võrra kõrgem kui seda prognoosis AS Textuur 25.08.2009 taotluses. Tegemist on samade trassidega. Kaebaja väidetel on trassikao suurenemise aluseks ekspertide arvamus, kuid selle kohta ei ole esitatud ühtki dokumenti. Kuna tegemist on soojustrassidega, mis on ehitatud pärast
  24. aastat, siis ei ole põhjendatud kaebaja poolt prognoositud oluline efektiivsuse langus soojuse edastamisel 10%-lt 15,99%-ni. Kaebaja ei ole ka hiljem esitanud dokumente, mille alusel võiks arvestada hinnataotluse rahuldamisel tema taotluses esitatud kaoprotsendiga ja vastustaja on õigustatult jätnud taotluse selles osas rahuldamata.
  25. Kaebaja on hinnanud biokütusel kasutatava katla kasuteguriks 80%. Konkurentsiameti poolt kehtestatud Metoodika p 6.10 kohaselt on soojuse tootmise kasutegur soojuse tootmisel tahkekütusest mitte alla 80% vanade seadmete korral ja mitte alla 85% uute seadmete korral. Seega ei saa kaebaja
  26. aastal kasutusele võetud uue katla kasutegur olema vähemalt 85%. Hapniku analüsaatori lisamisel on seda kasutegurit võimalik veelgi suurendada, et vähendada küttekulusid. Seega on vastustaja oma halduaktis õigesti leidnud, et sooja piirhinna kooskõlastamisel ei ole võimalik lähtuda kaebaja poolt taotletud kasutegurist.
  27. Kaebaja ei ole nõustunud vaidlustatud haldusakti väitega, et katla jääkväärtust on tõstetud 1,45 korda, mis tõstab kunstlikult ka soojuse hinda. 28.10.2009 on AS Textuur kaebajale andnud allrendile keskküttekatla, mille väärtuseks on rendilepingu kohaselt 10 000 000 krooni. AS Textuur on katla jääkmaksumuseks ise märkinud 6 891 880 krooni. Samuti on 28.09.2009 soojustrasside üleandmiseks sõlmitud AS Textuur ja kaebaja vahel kapitalirendileping, milles soojustrasside väljaostuhinnaks on märgitud 7 000 000 krooni. AS Textuur on trasside jääkmaksumuseks hinnanud 4 379 708 krooni. Tehingutega seotud osapoolt vahel on seega põhivara väärtus suurenenud 5 013 742 krooni vara omaniku vahetuseta ilma täiendavate investeeringuteta vara väärtuse ja kasuliku eluea tõstmiseks. Metoodika p 3.14 alusel peab reguleeritavate põhivarade väärtus olema järjepidev ning see ei saa kasvada investeeringuid tegemata ning seda ei saa arvestada soojuse piirhinna kujundamisel. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et selline tehing tõstab kunstlikult soojuse hinda ja kahjustab hinna läbipaistvust ning toodud andmetega ei saa arvestada.
  28. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on kasutanud valesti amortisatsiooninorme. Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks kasutatava põhivara kapitalikulu arvestamisel loetakse Tallinna Tehnikaülikooli hinnangul kasulikuks elueaks: - soojustrassid 30-40 aastat - soojusmõõtjad, pumbad jms 10-15 aastat - biokütte katlad ja katelseadmed 15-20 aastat. Kaebaja on hinnanud oma varade kasulikuks elueaks: - soojustrassid 18 aastat - soojusmõõtjad, pumbad jms 4-10 aastat 8 - biokütte katlad ja katelseadmed 8-10 aastat. Sisuliselt on amotrisatsiooni arvestatud 2 korda kiiremini. Kuigi 19.01.2009 on kaebaja korrigeerinud amortisatsiooni väiksemaks 17% võrra, ei saa ka seda aluseks võtta. Isegi kui arvestada kaebaja kasutuses olevate katla ja soojustrasside kasutusele võtmise aega, ei ole selline amortisatsioon, nagu seda näitab kaebaja, aktsepteeritav. Sellega tõstab kaebaja alusetult soojuse piirhinda ning rikub ressursside ratsionaalse ja efektiivse kasutamise põhimõtet ja vastustaja on selle kooskõlastuse andmata jätmisel õigesti arvesse võtnud.
  29. Kaebaja on leidnud, et tema poolt mittekontrollitavate kuludena kajastatud saaste- ja jäätmetasud on põhjendatud. Isegi kui lähtuda kaebaja poolt esitatud 80%-lise tootmise kasuteguri ja 15,99%-lise trassikao põhjal leitud primaarenergia koguse saastetasu madalam kui taotluses esitatust. Kuna vastustaja ei nõustunud nii tootmise kasuteguri kui ka trassikao suurusega, siis sellest tulenevalt saastetasu suurus väheneb veelgi ja seda ei ole võimalik võtta soojuse piirhinna taotluse rahuldamisel aluseks. Arvestades isegi kõige kõrgema tuha käitlustasuga, on see 19 994 krooni vähem ettevõtte poolt prognoositust. Seega on vastustaja õigustatult mitte aktsepteerinud kaebaja poolt esitatud mittekontrollitavaid kulusid.
  30. Kaebaja ei ole nõustunud vastustajaga, et intressikulud tuleb kanda ärikasumi arvelt. Metoodika punkt 6.4 kohaselt ei ole võimalik tegevuskulude hulka lugeda intressikulusid. Kulupõhisel hinnakujundamisel jägitakse ainult ärikulusid ning finantskulud peab ettevõtja katma ärikasumiga. Seega puudus vastustajal alus seda käsitleda hinnataotluses märgitud kujul.
  31. Kaebaja on leidnud, et vastustaja ei ole motiveerimatult aktsepteerinud tema märgitud tulukust. Seejuures leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud tulukuse määramisel lähtuma enda poolt kehtestatud hinnavalemist, mitte lähtuma Konkurentsiameti juhendist. Karksi Vallavolikogu on 18.02.2009 vastu võtnud määruse nr 112 „Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“(I kd tl 103-105). Määruse § 7 lg-s 4 on toodud hinnakujunduse valem, mis sisuliselt on KKütS § 8 lg 3 teksti sissetoomine määrusesse. Kaebaja esitatud taotlusest nähtuvalt on ta arvestanud kasumiks 10% soojuse tootmise kuludest. Metoodika punkt 7.4 kohaselt leitakse ärikasum reguleeritud vara ja Konkurentsiameti poolt lubatud tulunormi korrutisena. Kuna kaebaja poolt esitatud andmed olid puudulikud, siis ei saanud vastustaja asuda seisukohale, kas kaebaja poolt taotletud kasumi arvestus on reaalne.
  32. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et enne kaalutlusotsustuse tegemist on haldusakti adressaadil õigus olla ära kuulatud. Kaebajal on olnud võimalik esitada oma põhjendused tema poolt esitatud hinnataotlusele. Kuigi materjalidest nähtuvalt ei kaasanud Konkurentsiamet kaebajat oma arvamuse andmise staadiumis sellesse menetlusse, ei toonud see ringkonnakohtu hinnangul kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Konkurentsiameti käsutuses olid kõik kaebaja poolt vastustajale esitatud dokumendid. Konkurentisameti arvamuses on antud hinnang sellele, millistel asjaoludel ei ole võimalik arvestada kaebaja seisukohtade ja põhjendustega ning miks neid ei ole võimalik arvesse võtta soojuse piirhinna kooskõlastamisel. Samuti on arvestatud ka kaebaja poolt 19.01.2010 esitatud kompromissettepanekuga, kuna ka see on olnud Konkurentsiameti kasutuses. 9 Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et Konkurentsiameti arvamuses ei ole toodud mingit seisukohta kaebaja poolt 19.01.2010 esitatud soojusenergia hinna kalkulatsiooni parandusele. Samas on esitatud hinnaparanduses ikkagi kavatsetud kasutada puidubriketti 15% kogutoodangust, millises osas puidubriketi kasutamist Konkurentsiamet ei ole aktsepteerinud. Samuti on ringkonnakohus juba eelnevalt leidnud, et kaebaja poolt pakutud amortisatsioon ei vasta tavapärasele. Seega leiab ringkonnakohus, et Konkurentsiamet lähtuvalt tema poolt antud arvamusest ei oleks pidanud võimalikuks kaebaja soojuse hinna kooskõlastamist ka 19.01.2010 esitatud andmete alusel. Kaebaja ei ole vastustajale ette heitnud seda, et pärast Konkurentsiameti poolt arvamuse saamist ja enne vaidlustatud haldusakti andmist ei ole tal lastud esitada omapoolseid selgitusi ning tõendeid. Seega ei ole ka kaebajale sellise võimaluse mitteandmine haldusakti tühistamise aluseks.
  33. HKMS § 19 lg 6 kohaselt, kui asutus on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaebuses on leitud, et vaidlustatud haldusaktis esitatud kaalutlused on asjakohatud ja põhjendamatud, dikretsiooniotsus on vormivigadega. Samuti on vaidlustatud haldusakt vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning on väljutud diskretsiooni piiridest. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtteid rakendatakse sarnaselt kõigile soojaettevõtetele ning selle eesmärgiks on hinna kooskõlastamisel vältida ebavõrdset kohtlemist. Hinna kooskõlastamine kaebaja poolt pakutud tingimustel seaks kaebaja soodsamasse olukorda võrreldes teiste ettevõtjatega. Samuti oleks põhjendamatult kõrge hinnaga soojusenergia müük vastuolus ka tarbijate huvidega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on haldusakti väljaandmisel väljunud diskretsiooni piiridest. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud haldusakti põhjendustega, ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks.
  34. Seoses sellega, et vaidlustatud haldusakti tühistamise taotlus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka taotlus kohustada vastustajat asja uuesti läbi vaatama.
  35. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 10 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.