) § 84 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Vastustaja ei ole eristanud maksude tasumisest hoidumist ja edasilükkamist ning pole põhjendanud kassapõhise arvestusprintsiibi eiramist. Tuvastamata on maksude tasumisest kõrvalehoidumise tahtlus kaebajate puhul.
ei saa kohaldada ka seetõttu, et maksuhaldur ei ole tõendanud aktsiamüügist saadud tulu tegelikku laekumist kaebajatele. Samuti ei saa
Maksusumma arvutamise metoodika on ebaõige. Antud viisil tehingute tegemiseks olid eelkõige muud, mitte maksunduslikud põhjused. Tehinguid võinuks vormistada ka teisiti, lõpptulemus olnuks ikka sama, mittemaksustatav. HALDUSKOHTU LAHEND
ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna
Asjas ei ole tõendatud, et mingite tehingute eesmärk oleks olnud ainult soodsam maksukäsitlus või üleüldse maksu tasumata jätmine. Asjaolu, et teise tehingu puhul on maksustamine soodsam, ei tähenda seda, et tehing tehti ainult maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Juriidilise isiku kaudu äritegevuse arendamine ei ole maksudest kõrvalehoidumine, sest äriühing asutatakse alati eesmärgil, et see ühing teeniks kasumit.
kohaldamise eelduseks on maksukohustuslase tahtluse raskeim liik – kavatsetus, kus maksukohustuslane seab eesmärgiks maksuõigusrikkumisele vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, kuid kaebaja suhtes ei saa rääkida tahtlusest ja vastav põhjendus puudub ka maksuotsuses.
rakendamiseks peab olema üheselt selge, et maksukohustuslase eesmärk oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine, kuid ei maksuotsusest ega ka vastustaja hilisematest seisukohtadest ei nähtu, kas kaebajatele heidetakse ette maksude tasumisest hoidumist või maksukohustuse edasilükkamist, mis on sisult erinevad mõisted. Kaebajad viitavad põhjendatult füüsilise isikute puhul tulumaksuseaduses kehtivale kassapõhisele tuluarvestusele – TuMS § 36 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus, mitte tulu saamise võimaluse tekkimisest. Vara võõrandamise korral saab pidada tulu 2 laekunuks, kui füüsilisel isikul on tekkinud võimalus kasutada uusi rahalisi vahendeid või uut eset. Eelnevast tulenevalt tuleb füüsilise isiku tulumaksust kõrvalehoidumisena vaadelda eelkõige juhtumeid, mil füüsiline isik on saanud võimaluse uusi rahalisi vahendeid või uut asja kasutada, ent seda viisil, mis oma vormiliste iseärasuste tõttu tulumaksu tasumise kohustuse välistab. Käesoleval juhul ei ole maksustamine toimunud kooskõlas TuMS § 36 lg-g 1. Kohus leidis, et kaebajad ei ole OÜ Automen osa müües mingisugust tulu saanud ja nende isiklikku kasutusse ei ole laekunud uusi rahalisi vahendeid, kaebajad soovisid vaid osa müügist saadava raha jätta ettevõtlusse. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et tegelikkuses laekus raha äriühingule ja tulu sai äriühing, kaebajad ei ole seda raha isiklikuks otstarbeks kasutanud. Vastustaja ei ole tõendanud kaebajatel maksudest kõrvalehoidumise eesmärki ja ei ole veenvalt põhjendanud, milline oli müügitehingute väidetav muu või tegelik sisu, mis võimaldaks kohaldada
. Kohus leidis, et maksudest kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui maksukohustuslane kasutab teatava tulemuse saavutamiseks mingisugust kindlat viisi pelgalt selleks, et vältida vastasel korral kaasnevat tulumaksukohustust. Samas ei tähenda suuremat maksukohustust kaasa toovate alternatiivsete teguviiside olemasolu seda, et väiksema maksukohustusega alternatiivi valinud isikule saaks igal juhul ette heita maksudest kõrvalehoidumist. Majandusliku tõlgendamise meetodit võib kohaldada üksnes juhul, kui tegemist on nn kunstliku maksuskeemiga ning kui tehingu ainsaks eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine. Käesolevas vaidluses soovib maksuhaldur majandusliku tõlgendamise meetodi alusel maksustada tulu, mis kuulub maksustamisele muul alusel.
kohaldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata mitmekordse maksustamise ohu vältimisele ning seetõttu peab maksuotsusest selgelt nähtuma kõigile majandusliku sisu järgi ümber hinnatud tehingutele maksuhalduri poolt omistatav kvalifikatsioon, millest omakorda peavad selgelt nähtuma nende ümberkvalifitseeritud õigussuhetega tulevikus kaasnevad maksukohustused. Nimetatud nõudeid ei ole maksuhaldur piisavalt täitnud. Maksuhaldur on põhjendamatult kohaldanud
. Juriidilise isiku OÜ Autom Koolitus osade võõrandamisest saadud tulu ei saa käsitleda füüsiliste isikute E. Avastu ja A. Söödi tuluna.
kohaldamiseks oleks põhjust juhul, kui tehtud tehingutel oleksid ilmsed kuritarvituse tunnused, näiteks juhul, kui ilmneks, et kaebajad on asunud osa müügist saadud tulu tegelikult kasutama isiklikuks otstarbeks, kuid selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb apellatsioonkaebustes kohtuotsuste tühistamist ning uute otsuste tegemist, jättes A. Söödi ja E. Avastu kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Vastavalt TuMS § 12 lg 1 p 3 maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh kasu vara võõrandamisest (§ 15). TuMS § 15 lg 1 alusel maksukohustuse tekkimiseks pole oluline, mida maksukohustuslane saadud kasuga (raha) tulevikus peale hakkab – kas saadud kasu planeeritakse hakata kasutama ettevõtluses või suunatakse kohe tarbimisse vms. Vastupidine seisukoht läheks vastuollu põhimõttega, mille kohaselt tekib maksukohustus vahetult seadusega sätestatud teokoosseisu saabumisel (
Seega füüsilise isiku poolt osade võõrandamisest saadud kasu oli ja on maksustatav tulu ning alust väärtpaberite võõrandamisest saadava kasu 3 tekkimisel maksukohustuse tulevastele maksustamisperioodidele füüsilistele isikutele tulumaksuseadusest ei tulene. edasilükkamiseks
Söödi, E. Avastu ja OÜ Autom Koolitus vahel ning viimase poolt OÜ Automen osa müügiks AS-ga Tarbus sõlmitud müügileping. A. Sööt ja E. Avastu maksustatakse TuMS § 15 lg 1 alusel selliselt nagu nad oleks ka formaalselt sõlminud OÜ Automen osa müügiks müügilepingu AS-ga Tarbus ning saanud osa võõrandamisest TuMS § 15 lg 1 alusel maksustatavat kasu. Tuginedes eeltoodud järeldustele ning füüsiliste isikute maksustamisel kehtivale kassapõhisele arvestusele (TuMS § § 36 lg 1) luges maksuhaldur tulu tekkimise hetkeks füüsilisest isikust maksukohustuslaste A. Söödi ja E. Avastu kontrolli all olevasse äriühingusse OÜ Automen osade müügi eest tulu laekumise hetke, s.o 17.10.2005. d) Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-31-99 selgitanud, et maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust, sest vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Käesoleval juhul on isik iseenda äriühingu kaudu müüki vormistades loonud formaalse olukorra, kus raha osade võõrandamisest ei ole laekunud mitte osade esialgsele omanikule, vaid tema äriühingusse. Nii on saadud maksueelis võrreldes teiste, sarnases majanduslikus lähtepositsioonis olnud isikutega. Määravaks ei saa olla asjaolu, et tulu on laekunud teise isiku (A. Söödi osalusega OÜ Autom Koolitus) arvelduskontole – osaühingu “lüli” vahele tekitamine oligi teadlik ja tahtlik tegevus selleks, et formaalselt “mitte lasta” tulumaksukohustusel tekkida. TuMS § 15 lg 1 alusel pole maksukohustuse tekkimiseks oluline, mida maksukohustuslane saadud kasuga (raha) tulevikus peale hakkab. Vastupidine seisukoht läheks vastuollu põhimõttega, mille kohaselt tekib maksukohustus vahetult seadusega sätestatud teokoosseisu saabumisel (
MS § 36 lg 1 sätestab füüsiliste isikute maksuarvestuses kehtiva kassapõhimõtte. Realiseeritud ehk laekunud tuluna TuMS § 36 mõttes ei saa käsitleda mitte ainult n.ö otsese valduse (sularaha peos) saamist tulu (majandusliku hüve) üle, vaid faktilist võimalust kontrollida majandusliku hüve kasutamist (n.ö majanduslik omand). Tulu mõistet ja kassapõhist arvestust ei tohi tõlgendada nii kitsalt ja sõltumatuna muudest maksuõiguslikest mõistetest, eriti maksevõimelisuse põhimõttest ja majandusliku omandi mõistest (
). Lisaks rakendades
ning lugedes maksuõiguslikult tähtsusetuks osade võõrandamistehingu OÜ-le Autom Koolitus ja hinnates tegelikuks müüjaks füüsilised isikud, tuleneb eeltoodust ka hinnang, et äriühingu pangakontole osade müügist laekunud summad kuuluvad majanduslikult füüsilistele isikutele A. Söödile ja E. Avastule. Samuti on piiratud ka kassapõhise arvestuse rakendamine ning domineerivaks loetud majandusliku omandi 4 põhimõte. Kohus on põhjendamatult absolutiseerinud kassapõhise arvestuse põhimõtet ning jõudnud tulemuseni, mis ei ole kooskõlas tulumaksuseaduse mõtte ja eesmärgiga, riivates ka ühetaolise maksustamise põhimõtet. Antud juhul on maksustamise aluseks seisukoht, mille järgi loetakse tegelikuks osade AS-le Tarbus võõrandajateks füüsilised isikud. Järelikult tuleb majanduslikult näha olukorda nii, nagu oleks füüsiline isik esmalt võõrandanud osad, saanud tulu ja selle siis edasi investeerinud. See, et OÜ Autom Koolitus kasutas saadud osade võõrandamisest saadud tulu oma majandustegevuses kasumi saamise eesmärgil ja sai investeerimistegevusest tulu, toimus juba pärast TuMS § 15 lg 1 koosseisu täitmist ehk OÜ Automen osade müüki. e) Halduskohus tõlgendas kriteeriumi “muu arvestatav majanduslik sisu” liiga laialt ja rangelt. Euroopa Kohus on asjas C-255/02 (Halifax) sõnastanud
rakendamise eeldused:
eesmärk on tagada ühetaoline maksustamine juhtumitel, kus maksukohustuslane on teinud tsiviilõiguslikult korrektsed tehingud, vältimaks maksukohustust. Rakendades ka Euroopa Kohtu seisukohti kuritarvituse tuvastamise kohta, võib öelda, et kuritarvitust ei välista see, kui OÜ Autom Koolitus kasutab osa võõrandamisest saadud tulu edaspidi oma majandustegevuses. Seda eelkõige põhjusel, et osa müügi peamiseks eesmärgiks ei olnud mitte majandustegevus, vaid juriidilise isiku abil välditav füüsilise isiku maksukohustus. Selle tuvastamisel, mis oli tehingute peamine ja mis kõrvaline eesmärk, tuleb vaadata eelkõige tehingute tegemise konteksti. Tehingutel, mis tehti A. Söödi, E. Avastu ja OÜ Autom Koolitus vahel, ei olnud iseseisvalt muud majanduslikku eesmärki peale maksukasu saamise. Samuti oleks ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu. Tehinguväärtused, mida kasutasid A. Sööt ja E. Avastu omavahelistes tehingutes, kinnitavad, et tehingute peamine eesmärk oli vältida juriidilise isiku abil maksukohustust. Hetkeks, kui toimusid osa võõrandamise tehingud A. Söödi ja E. Avastu vahel, oli teada OÜ Automen osade tegelik turuväärtus, milles oli eelnevalt AS-ga Tarbus eellepinguga kokku lepitud. Tehingu tegelik majanduslik sisu on selgelt väljendatud 03.10.2005 eellepingus. g) Tuginedes Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-62-06, peab maksuhaldur tuvastama maksudest kõrvalehoidumise tahtluse objektiivsete asjaolude pinnalt, st otsustama tahtluse olemasolu või puudumise üle seejärel, kui on kontrollinud
koosseisu täitmise muus osas, st kui on kontrollinud, kas tehtud tehingutel ja toimingutel on majanduslik või muu maksuõigusväline põhjendus. Kuna maksuhaldur ei leidnud kaebajate tehtud tehingutel ja toimingutel lisaks maksukasu saamisele ühtegi majanduslikku või muud põhjendust, vastab kaebajate tegevus
5. A. Sööt ja E. Avastu vaidlevad apellatsioonkaebustele vastu. 5 Vastuväidete kohaselt peaks
kohaldamiseks olema tuvastatud kaebajate soov omastada tulumaksuvabalt tulu osa müügist. Seda, et kaebajad valisid tehingute struktuuri, mille puhul nad osa müügist tulu ei saanudki, ei saa pidada
kohaldamiseks piisavaks, sest tulumaksuseaduse eesmärgiks on maksustada tulu, mitte tulu saamise võimalikkust. Kaebajatel ei ole tekkinud õigust nõuda OÜ-lt Autom Koolitus viimase poolt osa müügist saadud raha kandmist enda pangakontole või muid sellega võrreldavaid õigusi, mis annaksid aluse järeldada, et tegelikuks tehingu pooleks olid kaebajad. Nii tegelik müüja kui raha saaja oli OÜ Autom Koolitus. Vastustaja näidetes toodud isikutel tekib nõudeõigus selle isiku vastu, kellele ta summa kanda lasi, st saab rääkida tulu maksuvabalt omastamise eesmärgist, kuna nõude realiseerimisel enam tulumaksu tasuma ei peaks, Kaebajate puhul aga ei ole mingit võimalust, et nad ilma tulumaksu tasumata OÜ-le Autom Koolitus osa müügist laekunud raha isiklikuks otstarbeks kasutada saaks, st puudub eesmärk maksudest kõrvale hoida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärgiks on vältida maksude tasumist. Kolleegium on toonitanud ka seda, et maksukohustuslasel peab olema õigus vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Antud juhul on kaebajad leidnud, et nende osaluse müümisel on otstarbekas müügist saadud raha paigutada terves ulatuses ettevõtlusesse. 8. Vastustaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et OÜ Automen osade ahelas müümisel puudus majanduslik sisu ja mõte. Samuti on leitud, et kui OÜ Automen osanike eesmärgiks oli see, et OÜ Automen müüjaks oleks juriidiline isik, siis pidanuks A. Sööt ja E. Avastu võõrandama osaluse otse juriidilisele isikule. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. E. Avastu ei olnud OÜ Autom Koolitus osanik. Seega oleks E. Avastu oma osaluse OÜ-s Automen müügil otse OÜ-le Autom Koolitus pidanud maksma tulumaksu, millega oleks kaasnenud talle kõrgem maksukoormus. Seega oli vajalik E. Avastu puhul ka teiste tehingute tegemine, sealhulgas OÜ Autom Koolitus osaluse ostmine, et oleks võimalik jätta OÜ Automen müügist saadav raha ettevõtlusesse. Ringkonnakohus leiab, et A. Söödi ja E. Avastu käitumises, mis seisnes OÜ Autom koolitus mitterahalise sissemakse tegemises OÜ-ga Automen, ei ole kuritarvituse tunnuseid tuvastatud. 6 Kuna vaadeldaval mitterahalise sissemakse tegemisel oli majanduslik sisu, siis on vastustaja põhjendamatult kohaldanud
Söödi ja E. Avastu tuluna pole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus maksude tasumine lükatakse edasi aega, millal äriühing otsustab teha väljamakse, ei ole maksude vältimine ja ei kuulu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.