) § 651 lg 2 teise lause ning vangla sisekorraeeskirja (VSE) §-de 60 lg 1 ja 7 lg 4 p 1 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja arvates on
lg 2 vastuolus PS §-dega 10, 18 ja 19 ning VSE § 60 lg 1 ja § 7 lg 4 p 1 on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja §-ga
lg 2 alusel kartseris viibivale kinnipeetavale kord nädalas duši kasutamine koos vajalike hügieenitarvetega. Viru Vangla kodukorra p 6.18 alusel ei ole päevasel ajal kartseris voodivarustust, mis võis kaebajale tekitada ebamugavust, kuid mitte alandada tema inimväärikust. Päevaseks ajaks antakse kartseri kambrisse madrats vaid juhul, kui kinnipeetava tervislik seisund seda nõuab. Kaebaja tervislikust seisundist ei tulenenud vajadust päevasel ajal madratsi kasutamiseks. Peale selle oli kartserikambris laud ja toolid ning kaebajal oli soovi korral võimalik istuda toolil. Põhimõte, et igasugune kaebaja ebamugavustunne ei ole veel tema inimväärikuse alandamine, tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning seda järgib ka
. Kinnipeetava isiku suhtes kartseri režiimi või sellega kaasnevate piirangute kohaldamine ei ole iseenesest tema inimväärikuse alandamine. Sisuliselt on tegemist kinnipeetava suhtes vanglasisese rangema režiimi kohaldamisega tulenevalt sellest, et kinnipeetav on toime pannud distsipliinirikkumise. Viru Vangla vaidlustatud toimingud ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu puudub ka vajadus algatada
lg 2 teise lause ja VSE §-de 60 lg 1 ning 7 lg 4 p 1 suhtes nende põhiseadusele vastavuse kontrollimenetlus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 teine lause ning VSE §-d 60 lg 1 ja § 7 lg 4 p 1 on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega vastuolus.
ei anna justiitsministrile VSE § 60 lg 1 ja § 7 lg 4 p 1 kehtestamiseks volitust. Lisaks on isiklike asjade kartserisse mittelubamisega ning päevaseks ajaks madratsi mittelubamisega alandatud tema inimväärikust ja rikutud õigust vabale eneseteostusele. 4. Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohus hinnanud esitatud tõendeid ja põhjendusi kogumis, põhjendanud otsust ning teinud otsuse tuginedes kõikidele asjakohastele sätetele. Samuti on kohus põhjendanud, miks ta ei pea õigeks põhiseaduse kontrollmenetluse alustamist. Mõningased piirangud kartserikaristuse kandmisel on vajalikud, et kartserikaristus ei kaotaks oma karistuslikku olemust. Kartseris viibimisega kaasnevad piirangud on olulised 2 mõjutusvahendid ning kaebaja poolt vaidlustatud piirangute kehtestamine ei ole põhiseadusega vastuolus.
on kinnipeetava isiklikke asju reguleeriv üldnorm, mis on kohaldatav ka kartserisse paigutamisel. Seetõttu on justiitsministril volitus reguleerida ka isiklike asjade omamist kartseris. Justiitsministril on volitused vaidlusaluste normide kehtestamiseks, vaidlustatud normid on vajalikud kartserikaristuse efektiivsemaks täideviimiseks ning kooskõlas inimväärikuse austamise põhimõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
-st ei tulene justiitsministrile pädevust selliste piirangute seadmiseks. Ministri pädevus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi tuleneb PS § 94 lg-st 2. Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lg 1 ja lg 2 täpsustavad PS § 94 lg-s 2 antud pädevust. VSE on kehtestatud justiitsministri määrusega. VSE § 7 lg 4 sätestab kartseri sisustuse ja § 7 lg 4 p 1 konkreetsemalt selle, et kartseri sisustusse kuuluvad ka päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid.
lg 1 sisaldab volitusnormi, millega justiitsminister kehtestab kambri suuruse ja kambrisisustusse kuuluvate esemete loetelu vangla sisekorraeeskirjas.
lg 1 sätestab viitega eeltoodud normile, et kartser peab vastama samadele tingimustele. Seega on seadusandja andnud justiitsministrile õiguse kartserikambri sisustuse reguleerimiseks.
sätestab kinnipeetavale vanglas lubatud isiklikud asjad ning isiklike asjadega toimimise üldised reeglid.
lg 3 volitab justiitsministrit kehtestama kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Seega on justiitsminister pädev kehtestama kõnealust regulatsiooni.
-s sätestatut konkretiseerivad VSE ptk-d 12 ja
asub
-s kinnipeetava vanglasse vastuvõtmist käsitlevas osas, tuleb sellest kinnipeetava isiklike asjade lubatavuse osas juhinduda nii kinnipeetava vanglasse saabumisel kui ka vangistuse täideviimise protsessi käigus. Seega kohaldub
kui kinnipeetavate isiklikke asju reguleeriv üldnorm ka täitmisprotsessi käigus kinnipeetavale kohaldatavale distsiplinaarkaristusele (kartserisse paigutamisele). Samas reguleerib
lg 2 seda, et kinnipeetaval on keelatud võtta kartserisse kaasa isiklikke asju ja ka seda, et kinnipeetava kambris olevad isiklikud asjad antakse kartseris viibimise ajaks vangla hoiule. 3
lg-st 1 tulenevalt tuleb kinni peetud isikut kogu tema kinnipidamise ajal kohelda inimväärikust austaval viisil. Seega on vanglal kohustus ka kartserikaristuse kandmise ajal tagada kinni peetud isikule kõik tema elutegevuseks tarvilik. Toit, jook, riided ja voodiriided antakse karterisse paigutatud kinnipeetavale vangla poolt. Täiendavalt on VSE § 60 lg 1 alusel lubatud kinnipeetul võtta kartserisse kaasa esmased elutegevuseks ning oma õiguste kaitseks vajalikud esemed. Nagu eelnevalt juba märgitud, volitab
lg 3 justiitsministrit kehtestama kinnipeetule keelatud asjade loetelu ning hoiule võetud esemete hoidmise korra. Tulenevalt
lg 1 ja § 15 tõlgendamisest koosmõjus
§-ga 651 lg-ga 2 on justiitsministril seaduslik alus kehtestada ka kartseris lubatud esemete loetelu. Samuti on Riigikohus oma lahendites leidnud, et kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides ja et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades (vt RKHK otsus 21.06.2007. a nr 3-3-1-29-07, p 19). Seega on ka VSE § 60 lg 1 antud kooskõlas volitusnormiga ning vastab selle sisule, mõttele ja piiridele. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige ka kaebaja arvamus, et
lg 2 teine lause ja VSE § 7 lg 4 p 1 on vastuolus PS §-dega 10, 18 ja 19.
lg 2 teise lause kohaselt antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Kuna kartserikaristus on kõige rangem distsiplinaarkaristus, siis on oluline, et see oleks võimalikult efektiivne. Kartserikaristuse muudab efektiivseks režiim, millele kinnipeetav kartserisse paigutamisel allutatakse. Režiimi üheks osaks on ka kartserikambri ja tavalise eluosakonna kambri erinemine kinnipidamistingimuste osas. Samuti on kartserirežiimi puhul oluline see, et kartserikambris on keelatud enamus kinnipeetu isiklikest asjadest, mis loob põhilise erinevuse eluosakonna kambri ja kartserikambri vahel. Kinnipeetava isiklike asjade hoiulevõtmist kartserikaristuse kandmise ajaks tuleb käsitleda kartserisse paigutamisega vältimatult kaasneva piiranguna, milleta kartser kui karistus kaotaks oma olemusliku sisu. Kartseris isiklike asjade kasutamise piirang on eeldatavalt kehtestatud eesmärgiga muuta kartserikaristus kui kõige rangem distsiplinaarkaristus, efektiivseks. Juhul, kui kartseris oleksid kinnipeetule lubatud kõik tema isiklikud asjad, siis ei erineks kartseris viibimine oluliselt viibimisest tavalises kambris. Seega on enamuse isiklike asjade keelamine kartseris sobiv ja vajalik meede kartserikaristuse eesmärgi saavutamisel. Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas kasutatav meede on proportsionaalne soovitud eesmärgiga. Tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaebaja on esitatud kaebuses leidnud, et ta oleks soovinud kartserikambrisse kaasa võtta ka dušigeeli, šampooni, habemeajamisvahendeid, deodoranti, kreemi, nuustikut, küünetange ja tolmulappi. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjade olemasolu kartseris ei ole primaarne.
lg 1 alusel peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja lg 2 alusel võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt kord nädalas saun, vann või dušš.
lg 4, mis sisaldab kartserikaristust kandvale isikule kehtestatud piirangute loetelu, ei näe ette VSE §-s 50 sätestatu mittekohaldamist kartseris viibivale kinnipeetule. Samuti on VSE § 60 lg 1 alusel kartseris lubatud seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt ja tualettpaber, mis võimaldavad kinnipeetaval oma hügieeni eest piisaval määral hoolitseda. 4 Vaidlust ei ole ka selles, et Viru Vangla andis kartseris viibivale kinnipeetavale täiendavalt hommikuti vastava soovi avaldamisel ajutiselt kasutada ka habemeajamistarbeid ning juhul, kui kinnipeetav soovis küüsi lõigata, anti talle ajutiselt kätte ka küünetangid. Samuti selgitas Viru Vangla, et duši kasutamise ajaks anti kartseris viibivale kinnipeetavale kätte ka need hügieenitarbed, mida ta duši all käimisel vajas. Seega on isiklike asjade keelamine kartseris seatud eesmärgi saavutamiseks mõõdukas vahend ega sekku kinnipeetu põhiõigustesse enam, kui see on karistuse kandmise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sama kehtib ka VSE § 7 lg 4 p 1 kohta. VSE § 7 lg 4 sätestab elementaarsed tingimused, mis kartserikambris isiku inimväärikaks kohtlemiseks olemas olema peavad. Kuna kartserikaristuse eesmärk on kinni peetavat isikut distsiplinaarselt mõjutada, siis on lubatud ka teatavad mööndused kartserikambri sisustuses. Kartser ei tohi olla identne kinni peetava isiku igapäevase eluruumiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine igasuguse distsiplineeriva mõju. Kartserikambri puhul on teatavad mööndused kambri sisustuse osas seega lubatavad ning magamisaseme puudumine päevasel ajal ei kujuta endast inimväärikuse rikkumist. Rikkumisega võiks tegemist olla näiteks juhul, kui ei oleks tagatud magamisaset ka öiseks ajaks, mis on ette nähtud kinni peetavale isikule puhkamiseks (VSE § 10 lg 2). Sellise juhtumiga aga antud asjas tegemist ei ole. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses ja selle täienduses toodud vastuväited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. 9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv 250 krooni) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.