KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2938 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsuse nr 6-27/5246-1;6-20/-3-6161-1 tühistamiseks ja Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, st kuni 26. maini 2011. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 4. veebruaril 2009 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada talle isiklike asjade laost kambrisse pesukauss. 2. Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsusega jäeti R. Kalda taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei lubata Viru Vangla direktori 4. septembri 2008. a käskkirja nr 207 kohaselt Viru Vanglas 3-09-2938 viibivatele kinni peetavatele isikutele kambrisse selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile vangla poolt juba tagatud. Pesukausi kasutamine on vangla poolt R. Kaldale tagatud. Viru Vangla 10. märtsi 2009. a otsusega nr 1.1-1/43 tunnistati 4. septembri 2008. a käskkiri nr 207 kehtetuks ning Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirjas nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“ sätestati muuhulgas, et Viru Vangla poolt tagatakse kinnipeetavatele pesukauss ning et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse vangla poolt tagatud tarbeesemetega sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. R. Kalda esitas Justiitsministeeriumile vaide, milles palus tunnistada 10. märtsi 2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 kehtetuks osas, millega keelatakse R. Kaldale isikliku pesukausi kambrisse lubamine, tunnistada kehtetuks 4. märtsi 2009. a pesukausi andmisest keeldumise otsus ning teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada vanglat väljastama R. Kaldale pesukauss. Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata. 3. R. Kalda esitas 8. detsembril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks, 4. märtsi 2009. a pesukausi andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning Viru Vanglale R. Kaldale pesukausi kambrisse lubamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on käskkiri nr 1.1-1/44 pesukausi kambrisse lubamise keelamise osas õigusvastane, kuna on antud volitusi ületades, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ning motiveerimata. Pesukausi andmisest keeldumise otsus on kehtetu, kuna selle aluseks olev käskkiri nr 207 on Viru Vangla poolt kehtetuks tunnistatud. Pesukauss ei kujuta ohtu vangla julgeolekule ja on R. Kaldale kambris vajalik igapäevaselt pesu pesemiseks ja isikliku hügieeni tagamiseks. Vangla poolt tagatud üldkauss ei rahulda R. Kalda pesemisvajadust, sest üldkaussi saab kasutada väga harva. 4. Tartu Halduskohtu 26. aprilli 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla R. Kalda seadusest tulenevaid õigusi rikkunud. Vangla ei saa lubada kinnipeetavatele keelatud tarbeesemete kasutamist kambris. Käskkiri nr 1.1-1/44 on antud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kui asjakohase volitusnormi alusel volituste piires, proportsionaalne ja motiveeritud. Kui vangla tagab kinnipeetavale pesukausi kasutamise võimaluse, siis ei ole pesukausi kambrisse mittelubamise puhul tegemist inimväärikuse põhimõttega vastuolus oleva piiranguga ning see ei moonuta teiste seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kui jättis kohtuotsuses seisukoha võtmata 4. märtsi 2009. a pesukausist keeldumise otsuse tühistamise taotluse osas. Otsuses puuduvad antud taotluse osas põhjendused ning jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõudis järeldusele, et 4. märtsi 2009. a otsus on õiguspärane.
- b)Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsus ja 10. märtsi 2009 käskkiri nr 1.1-1/44 on õigusvastased, ebaproportsionaalsed ja kaalutlusvigadega. Pesukausist keeldumise otsuse aluseks olev üldakt on Viru Vangla poolt kehtetuks tunnistatud, samuti ei vasta otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54-56 nõuetele. 2 3-09-2938
- c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Viru Vangla poolt pesukausi kambrisse mittelubamine on õiguspärane ja proportsionaalne. Isikliku pesukausi mittelubamine riivab R. Kalda inimväärikust, õigust hügieenile ja seeläbi ka tervisele. Pesukausi ootamine tekitab pingeid ja on alandav. Halduskohus on jätnud tähelepanuta R. Kalda väited, et pesukauss on vangla vahendusel soetatud, see ei ole keelatud ese VangS § 15 lg 2 mõistes ning vangla on pesukaussi R. Kaldale paariks kuuks kambrisse võimaldanud. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta ei ole antud juhul lähtunud R. Kalda poolt viidatud Riigikohtu otsustest.
- d)Halduskohus tõlgendas ebaõigesti VangS § 41 lg-t 2. Antud sätte alusel ei saa rakendada piiranguid, mille rakendamise eeldused on VangS § 15 lg-s 2 täpsustatud ja piiritletud. 6. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viru Vangla leiab, et halduskohtu otsuses esitatud seisukohad vastavad kehtivale õigusele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib Viru Vangla järgmist:
- a)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et 4. märtsi 2009. a otsus on õigusvastane, kuna selle aluseks olev üldakt (käskkiri nr 207) on Viru Vangla poolt kehtetuks tunnistatud. Kuna 4. märtsi 2009. a otsuse andmise ajal käskkiri nr 207 kehtis, oli sellele viitamine lubatud ning otsus ise õiguspärane. Pesukausist keeldumise otsus ja 10. märtsi 2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 ei ole ebaproportsionaalsed.
- b)Halduskohus ei ole VangS § 41 lg-t 2 ebaõigesti tõlgendanud. Apellatsioonkaebuses toodud viited vanglas keelatud esemete regulatsioonile on asjassepuutumatud. Käskkirjaga nr 1.11/44 ei ole kehtestatud täiendavalt keelatud esemete loetelu VangS § 15 lg 4 alusel, vaid käskkiri on välja antud VangS § 41 lg 2 alusel, mis annab vanglale laia volituse kohaldada seaduses sätestamata piiranguid vangla julgeoleku kaalutlustel.
- c)Isikliku pesukausi kambrisse mittelubamine ei võta R. Kaldalt ära võimalust hoolitseda hügieeni eest. Kambris on olemas kraanikauss ning tagatud on soe ja külm vesi, R. Kaldal on olemas vajalikud hügieenitarbed. Osakonnas on võimalik kasutada pesumasinat ja pesukuivatit ning osakonnas on olemas kinnipeetavatele kasutamiseks kaks pesukaussi. Pesukauss ei ole igapäevaseks kasutamiseks hädavajalik. Pesukausi kambrisse mittelubamine ei saa olla inimväärikust alandav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt peatuda ringkonnakohtu istungil puudutatud kaebuse tähtaegsuse küsimusel. Ehkki pesukausi andmisest keeldumise peale esitatud vaie lahendati juba 31. augustil 2009 ning kaebus käesolevas asjas esitati alles 6. detsembril 2009, ei ole alust kahtlustada asjas kaebetähtaja ületamist. Kaebaja kinnitusel sai ta vaideotsuse kätte 15. septembril 2009 ning esitas pärast seda 5. oktoobril 2009 halduskohtule taotluse pesukausi väljastamisest keeldumise peale juba varem esitatud kaebuse menetlusse võtmiseks (haldusasi nr 3-09-1065). Selles haldusasjas oli halduskohus kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebuse esitamise hetkel ei olnud veel vaide lahendamise tähtaeg möödunud. Halduskohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2009. a määrusega. Kaebus tagastati kaebajale 4. detsembril 2009 ning pärast seda esitas kaebaja kaebuse 6. detsembril 2009 uuesti (vt tl 2). Seetõttu tuleb kaebus lugeda tähtaegseks. 8. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kaebaja on esitanud haldusasja õigeks lahendamiseks kõik asjakohased nõuded. R. Kalda on esitanud kaebuse 4. märtsi 2009. a pesukausi andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks. Nimetatud nõuet võib pidada asjakohaseks eeldusel, et isikliku asja kasutamise mittevõimaldamine on haldusakt. Samuti on R. Kalda esitanud kohustamisnõude. Ka see nõue 3 3-09-2938 on iseenesest asjakohane, ehkki kohustava ettekirjutuse konkreetsus sõltub kohtuotsuse tegemise ajahetkel valitsevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. 9. Asjakohaseks ei saa aga pidada R. Kalda nõuet Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamiseks. Selle käskkirjaga kinnitati uuesti kinnipeetavatele kambris keelatud esemeks pesukauss. Nimelt oli 4. märtsi 2009. a otsuses, millega R. Kaldale keelduti pesukausi andmisest, viidatud keeldumise õigusliku alusena Viru Vangla 4. septembri 2008. a käskkirjale nr 207, millega oli kehtestatud regulatsioon, et kinnipeetavatele ei lubata kambrisse täiendavalt selliseid isiklikke tarbeesemeid, mis on neile juba vangla poolt tagatud. See käskkiri tunnistati kehtetuks 10. märtsil 2009 ning samal päeval anti uus käskkiri, mille järgi oli kinnipeetavatele kambris keelatud esemeks muuhulgas pesukauss. Seega ajal, mil R. Kalda taotluse rahuldamisest keelduti, st 4. märtsil 2009, oli selle õiguslikuks aluseks Viru Vangla 4. septembri 2008. a käskkiri nr 207 ja mitte vangladirektori 10. märtsi 2009. a käskkiri. Pesukausi andmisest keeldumise otsustamise ajal ei olnud vangladirektori 10. märtsi 2009. a käskkirja, millega uuesti kehtestati keeld pesukausi kambrisse lubamiseks, veel antud. Seega ei saanud käesoleva haldusasja raames Viru Vangla 10. märtsi 2009. a käskkiri kaebaja õigusi rikkuda ja kaebus tuleb selle nõude osas jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu ilma, et kohus annaks hinnangut selle käskkirja õiguspärasusele. Tühistamiskaebuse läbivaatamisel ei saa kohus hinnata haldusakti õiguspärasust, mida ei olnud kaebaja väidetava õiguste rikkumise ajal veel antud. Seega tuleks kaebus selle nõude osas rahuldamata jätta või HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel tagastada. 10. Samas on halduskohus jätnud tähelepanuta selle, et R. Kaldal oleks oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada lisaks eeltoodud asjakohastele nõuetele ka nõue Viru Vangla 4. septembri 2008. a käskkirja tühistamiseks. Sarnaselt vangla kodukorrale on selline käskkiri käsitatav üldkorraldusena, mis on halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-07, p 7). Kuna pesukausi andmisest keeldumise otsuses viidatakse sellele käskkirjale, siis ei saa esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet rahuldada ilma, et tühistatakse keeldumise aluseks olnud 4. septembri 2008. a käskkiri nr 207. Ei piisa üksnes käskkirja nr 207 õiguspärasuse hindamisest, sest tulenevalt HMS § 60 lg-st 2 on kehtiv haldusakt siduv ka haldusorganitele tema järgmistes otsustustes sõltumata selle õigusvastasusest. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud kaebajale vajadust esitada nõue käskkirja nr 207 tühistamiseks. Hindamata on ka sellise nõude lubatavuse eeldused (kaebetähtaeg, kohustusliku kohtueelse korra läbimine jms). Ringkonnakohus ei saa hakata sellise nõude lubatavuse eeldusi hindama ning seda nõuet lahendama esimese astme kohtuna apellatsioonimenetluses, sest sellisel juhul ei toimiks kohtusüsteem kolmeastmelisena. 11. Ringkonnakohus märgib, et tühistamisnõuet käskkirja nr 207 suhtes ei välista asjaolu, et käskkiri on haldusorgani enda poolt 10. märtsil 2009 kehtetuks tunnistatud. Haldusakti kehtetuks tunnistamine on võimalik nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt (vrdl HMS § 65-66). Käesoleval juhul ei nähtu, et 10. märtsi 2009. a käskkirjaga oleks käskkiri nr 207 tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt (tl 14). Millestki ei nähtu ka, et vastustaja eesmärk oleks olnud selle käskkirja tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine. Seega tuleb asuda seisukohale, et kehtetuks tunnistamine oli edasiulatuv ning käskkiri on endiselt õiguslikuks aluseks 4. märtsi 2009. a otsusele. Nagu eelnevalt märgitud, on 4. märtsi 2009. a otsuse õiguspärasuse hindamisel määravaks see, kas käskkiri nr 207 kuulub tühistamisele või mitte. 4 3-09-2938 Juba kehtetuks tunnistatud haldusakti tühistamist ei välista ka HKMS § 24 lg 1 p 4, mille kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Nimetatud regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et menetlus kuulub lõpetamisele siis, kui kehtetuks tunnistamisega on lõppenud ka isiku õiguste rikkumine (HKMS § 7 lg 1 järgi kohtusse pöördumise eeldus). Käesoleval juhul oli kehtetuks tunnistatud haldusakt jätkuvalt aluseks isiku õiguste piiramisele. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning saata asi uueks menetlemiseks halduskohtule. Kuna asi saadetakse tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks koos kaebuse eseme täpsustamisega, ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebuse ülejäänud väidete suhtes. 13. Ringkonnakohus rõhutab täiendavalt, et käesolevaks ajaks tuleb pesukausi kambris kasutamise keeld juba uuest, 10. märtsil 2009 välja antud käskkirjast. Nagu öeldud, kaebaja seda käesolevas haldusasjas vaidlustada ei saa. Seega oleks kaebajal kõige mõistlikum oma eesmärgi (saada kambris võimalus isikliku pesukausi kasutamiseks) saavutamiseks esitada uus taotlus vanglale ning keeldumise korral see vaidlustada koos 10. märtsi 2009. a käskkirja tühistamisnõudega ning kohustamisnõudega. Käesolevas asjas ei saaks kaebaja ka kaebuse rahuldamisel tõenäoliselt oma sihti saavutada, sest tänu õiguslike asjaolude muutumisele (10. märtsi 2009. a käskkirja väljaandmine) ei saaks kohus kohustada vanglat pesukausi väljaandmiseks, vaid üksnes taotluse uueks lahendamiseks, ning vangla saaks viitega 10. märtsi 2009. a käskkirjale sellest uuesti keelduda. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene