) § 217 lg 1 peab asi vastama lepingutingimustele. Kohus leiab, et vaidlusalune küttekolle ei vasta lepingutingimustele. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kütteseade on tule- ja eluohtlik, kuna ühenduslõõr korstnaga ei ole vaadeldav ega puhastatav ning kaminasüdamik ja lõõristik ei ole nõuetekohaselt ühendatud. Seetõttu ei ole võimalik ka kütteseadet kasutada. Samuti on tunnistajate MM ja TT ütlustega tõendatud, et ehitustehniliselt on küttekolle ehitatud nii, et sellega ei olegi võimalik maja ära kütta. Tõendamata on, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et tegemist on abikütteseadmega. OE OÜ ja OÜ K hinnapakkumiste kohaselt maksab uue küttekolde ehitus 6952 eurot kuni 9040 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 7996 eurot. Arvestades, et müügilepingu esemeks oli kasutatud ehitis koos kasutatud küttekoldega, on hagejad vähendanud oma nõuet ning leidnud, et neile tekitatud kahju suuruseks on 6372 eurot.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt
lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. 3 Küttekoldega seotud kahju hüvitamise puhul tuleb arvestada, et hagejad ostsid kasutatud ehitise koos kasutatud küttekoldega. Seega tuleb kostjal hüvitada kulutused, mis tuleb teha küttekolde viimiseks olukorda, kus ta oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele. Käesoleval juhul on vajalik ehitada uus küttekolle juba ainuüksi seetõttu, et olemasoleval kütteseadmel puudub võimsus, et kütta maja ära. Samas tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kasu, mida hagejad saavad seoses sellega, et hoonesse ehitatakse uus küttekolle. Tunnistaja TT ütluste järgi ehitati küttekolle 1992.a. Seega ehitati küttekolle 18 aastat enne müügilepingu sõlmimist. Tunnistaja TT hinnangul on sellise kütteseadme eluiga 15-20 aastat. Tunnistaja MM hinnangul võib sellise kütteseadme eluiga olla 10-30 aastat. Arvestades kütteseadme eeldatavat kasutusaega (eluiga) ning kütteseadme vanust müügilepingu sõlmimisel, saab asuda seisukohale, et müügilepingu sõlmimise ajaks oli kütteseadme kasutusaeg märkimisväärses osas möödas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks arvata uue küttekolde ehitamise keskmisest maksumusest (s.o 7996 eurot) maha 80 %. Seega on kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruseks 1599,20 eurot. Samuti nõuavad hagejad kostjalt vannitoa põrandakütte kordategemise maksumuse hüvitamist. Tulenevalt
LG OÜ 12.07.2011.a defekteerimise akti kohaselt on elektriline põrandaküttekaabel takistuses ja vajab väljavahetamist. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et viga on termostaadis. Kuna põrandaküte ei tööta, siis ei vasta müüdud asi ka selles osas lepingutingimustele. OÜ C 07.02.2011.a hinnapakkumise kohaselt maksavad põrandaküttekaabli vahetustööd 780 eurot. Ebaõige on kostja seisukoht, et vannitoa põrandat ei ole vaja ära lammutada. Ilma põrandat lammutamata ei ole põrandaküttekaabli väljavahetamine võimalik.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul puudub siin alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kahju hüvitamisest (põrandaküttekaabli väljavahetamisest) hagejad sisuliselt kasu ei saa. Seega tuleb kostjalt välja mõista põrandaküttekaabli vahetustööde maksumus 780 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 2379,20 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 67 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 33 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4 Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.