3-11-2008/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 12.märtsil 2012.a. Tallinnas 3-11-2008 OÜ „SimCity“ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.07.2011.a. otsuse nr 12.2-7/75-5 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON 1.Menetlus asjas lõpetada. 2.Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ „SimCity“ kasuks 1700(üks tuhat seitsesada) eurot menetluskulusid. 3.Tagastada Advokaadibüroo Varul AS arveldusarvele nr 221025347530 (Swedpank AS) 15(viisteist) eurot 97 senti riigilõivu. 4.Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul. Kohtule esitatud kaebuses palus tühistada OÜ „SimCity“ Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse(PMTK) 14.07.2011.a. otsuse nr 12.2-7/75-5 ning kohustada vastustajat kandma kaebaja majandustegevuse registrisse. Otsusega jäeti rahuldamata osaühingu taotlus vähendada PMTK 13.05.2011.a. otsusega nr 12.2-7/75-2 osaühingule määratud 100 000 euro suuruse tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatist põhjusel, et OÜ „SimCity“ ei vasta vedelkütuse seaduse §-le 42 lg 5 p 1, sest tal puudub vähemalt 3-aastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas. 6.10.2011.a. määrusega peatas kohus haldusasjas menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-1316 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikohtu otsuse jõustumiseni. 31.01.2012.a. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega nr 3-4-1-24-11 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks vedelkütuse seaduse § 42 lg 5 p 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ ning § 36 lg 5 osas, milles see kohaldub tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1.04.2011.a. registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. 3.02.2012.a. määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse. 20.02.2012.a. saabus kohtusse vastustaja taotlus lõpetada asjas menetlus seoses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega PMTK 16.02.2012.a. otsusega nr 12.2-7/75-6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule(HKMS) lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb(§ 152 lg 1 p 4 ja lg 2). Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas(§ 43 lg 1 p 2). Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab vastustaja menetluskulud(§ 108 lg 6) ning kaebajale tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv(§ 104 lg 5 p 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud(§ 109 lg 6). Kaebaja asja läbivaatamist ei taotle, kuid palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 4365,11 eurot tasu õigusabi eest ja tagastada halduskohtumenetluses makstud riigilõivud kogusummas 41,53 eurot. Menetluskulude kohta on kaebaja esitanud kohtule Advokaadibüroo Varul AS arved nr 111129, nr 111201, nr 111228 ja nr 111718 koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega. Vastustaja arvates on menetluskulud põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Arvestades asja mahtu, keerukuse astet ja fakti, et asja pole sisuliselt arutatud, pole kaebuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kantud kulud põhjendatud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus lahendati kaebaja kahjuks, puudub kaebajal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist esialgse õiguskaitse taotluse, kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Arve nr 111201 (677,58 eurot) ja osaliselt ka arve nr 111129 (2233,86 eurot) kulude aruande aluseks on esialgse õiguskaitsega seonduv, mistõttu tuleb jätta menetluskulud selles osas täies ulatuses rahuldamata. Arusaamatu on haldusasja seos arvega nr 111718 (475,2 eurot) - kuigi arve kulude aruandest nähtub seos kaebaja esindamisega, on arvel märgitud analüüs ja vastuse koostamine seotud hoopis Riigikohtu esimehe nõudekirjale vastamisega. Haldusasjas nr 3-11-2008 oli sel perioodil menetlus peatatud ning kaebajal polnud põhjust koostada selles haldusasjas mingeid seisukohti. Seega tuleb menetluskulud jätta selles osas täies ulatuses rahuldamata. Arve nr 111228 (1020 eurot) kulude aruandest nähtub, et advokaadid Helmut Pikmets ja Sergei Jegorov on 9.09.2011.a. analüüsinud kokku 7,5 tundi PMTK vastust ning koostanud sellele vastuväiteid. Arvest ega kulude aruandest ei selgu millist PMTK vastust analüüsiti, samuti pole sellel ega järgneval kuupäeval kaebaja poolt esitatud kohtule ega vastustajale mingeid seisukohti. Esialgset õiguskaitset puudutav osa sai lahendi 9.09.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, seega ei saanud olla arve aluseks olla PMTK vastused esialgse õiguskaitse taotlusele. Vastustaja koostas vastuse kaebusele 22.09.2011.a. ja järelikult ei saanud kulude aruandes kirjeldatud töö olla seotud ka vastustaja vastusega kaebusele. Vastustaja peab vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1000 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Ekslik on aga vastustaja seisukoht, et kuivõrd esialgse õiguskaitse taotlus lahendati kaebaja kahjuks, siis pole tal õigust nõuda menetluskulude hüvitamist esialgse õiguskaitse taotluse, kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Kuna vastustaja on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud, ei saa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine olla põhjuseks selles osas menetluskulude välja mõistmata jätmisele. Arve nr 111228 kulude aruandes märgitud selgitusest nähtuvalt on kaebaja esindamiseks 9.09.2011.a. analüüsitud 7,5 tunni ulatuses PMTK vastust ning koostatud ja täiendatud vastuväiteid ja teese; analüüsitud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu lahendeid, PMTK vastuses viidatud kohtupraktikat ja tagatistega seonduvat teiste valdkondade regulatsiooni. Ilmselt on tegu PMTK 19.08.2011.a. vastusega, sest seletuse kaebuse kohta esitas vastustaja alles 22.09.2011.a. Kohtu arvates on põhjendatud menetluskulud selle arve alusel 300 eurot. Arve nr 111129 (kaebuse koostamisele eelnenud töö, kaebuse koostamine, Tallinna Halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse analüüs, kokku 16,8 tundi) alusel kantud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks 1000 eurot ning arve nr 111201 (määruskaebuse koostamine, vastustaja seisukohaga tutvumine) alusel kantud menetluskulust 400 eurot. Kokku peab kohus asja keerukust ja kestust arvestades kaebaja kantud menetluskuludest vajalikuks ja põhjendatuks 1700 eurot. Arve nr 111718 kulude aruandes märgitud tööde eest puudub kaebajal õigus käsitletavas haldusasjas tasu nõuda, kuna selles märgitud analüüsi ja vastuse koostamine seondub Riigikohtu esimehe nõudekirjale vastamisega teises haldusasjas. Nimetatud arve kannab koostamise kuupäeva 2.12.2011.a. ning analüüs ja vastused on koostatud 1.-2.12.2011.a., mil käsitletavas haldusasjas oli menetlus peatatud I kohtuastmes ja toimikut polnud Riigikohtusse edastatud, mistõttu Riigikohtul polnud võimalik nõuda kaebajalt mingeid seletusi selles asjas. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 21.03.2011.a. määruses nr 3-3-1-9-11, et eristada tuleb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõive ning juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, ei kuulu see tagastamisele kuni 31.12.2011.a. kehtinud HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastava taotluse sisuliselt ning ka 1.01.2012.a. jõustunud HKMS § 104 lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks on, et lõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 12,78 tagastamisele. Samuti ei kuulu tagastamisele määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Küll aga peab kohus võimalikuks mõista esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv välja vastustajalt. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebaja on tasunud kokku riigilõivu 41,53 eurot(15,97 eurot kaebuse esitamisel, 12,78 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja 12,78 eurot määruskaebuse esitamisel). Tagastamisele kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot. Kohtunik: D.Maastik