AS Ekseko esitas 30.04.2010 PRIA peadirektori nimetatud käskkirjale vaide, kuid vaie jäeti 27.05.2010 vaideotsusega nr 13-4/76 rahuldamata. 2. AS Ekseko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 29.03.2010 käskkirja nr 13-6/558 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt jättis PRIA alusetult rahuldamata AS-i Ekseko taotluse loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamiseks.
lg-t 6 tuleb kohaldada ja tõlgendada lähtuvalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja konkurentsiõigusest. Sätestatud piirangut ei sisalda ükski EL-i õigusakt. AS Ekseko ja AS Tallegg ei ole sisuliselt ega vormiliselt üks majandusüksus, nende omanik ei ole sama isik ning äriühingutel on erinevad emaettevõtted. AS Ekseko ja AS Tallegg ei tegutse samal kaubaturul.
lg 6 tõlgendamine äriseadustikust (edaspidi ÄS) lähtuvalt on ebaõige, sest ÄS ei arvesta EL-i ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. PRIA kohtles AS-i Ekseko ebavõrdselt võrreldes teiste seakasvatajatega. Määrus nr 129 § 8 lg 6 on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ning PRIA ei ole käskkirja piisavalt põhjendanud, rikkudes ka ärakuulamisõigust.
lg 6 on EL-õigusega vastuolus, takistades ühtlasi ebaproportsionaalselt EL-i õiguse tõhusat mõju. Kaebaja esitas taotluse eelotsustuse saamiseks Euroopa Kohtult kui kohus kahtleb siseriikliku meetme vastavuses EL õigusega. Eelotsustuse tegemine on vajalik, kuna siseriiklik kohus ei ole pädev tõlgendama EL-i õigust.
lg 6 on vastuolus Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) ja EL-i Ühise Põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) sätetega. Kui kohus leiab, et
lg 6 ei ole seotud EL-i õigusega või annab ministrile laiaulatusliku vabaduse piirangu kehtestamisel, tuleb kohtul kontrollida, kas nimetatud säte on kooskõlas põhiseadusega (edaspidi PS). Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista õigusabikulud 100 362 krooni, millele lisandub riigilõiv.
lg 6 sätestab nõude, et kontserni kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta rohkem toetust kui 7 823 300 krooni programmiperioodi jooksul. Ühised põllumajanduspoliitika eesmärgid on tõsta põllumajanduse tootlikkust, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elutaset, stabiliseerida turud ja hoolitseda selle eest, et oleks mõistlik tarbijahind. EÜ määruse nr 1698/2005 regulatsiooni kohaselt aitab maaelu arengutoetus kaasa põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele.
lg-t 6 tuleb tõlgendada lähtudes Euroopa õigusest ning arvestades põllumajanduspoliitika eesmärke. Nimetatud määruse sättes kehtestatud piirang ei sisaldu EL-i õigusaktides, Maaelu arengukavas 2007-2013 ega ka ELÜPS-i sätetes. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-80-06 kohaselt rakendub ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks antud toetustele konkurentsiõigus ja EL-i õigus, kuna ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiks on anda toetust, kui see aitab kaasa põllumajanduse mitmekesistamisele. Riigikohus leidis, et konkurentsiõiguse normid kohalduvad kõikidele struktuuritoetustele. Kaebaja taotles investeeringutoetust loomakasvatusehitiste jaoks ning nimetatud toetuse jaoks laieneb riigiabi regulatsioon (konkurentsiõigus).
lg-s 6 sätestatud piirang peab vältima olukorda, kus toetatakse ühte majandusüksust. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Ekseko ja AS Talleggi puhul tegemist kahe eraldi majandusüksusega, kus omanik on erinev isik ja äriühingutel on erinevad emaettevõtted. Samas tegutsevad äriühingud erinevatel kaubaturgudel. AS Tallegg ja AS Ekseko vahel ei toimu konkurentsi, kuna nad tegutsevad erinevatel kaubaturgudel. AS Ekseko taotluse rahuldamine ei too kaasa konkurentsimoonutust. Tegemist ei ole kontserni kuuluvate äriühingutega ning
Riigikohus leidis (3-3-1-80-06), et toetuse eesmärk ei saa olla konkurentsieelise tekitamine seeläbi, et taotleja vastab kunstlikult toetuse saamiseks esitatud tingimustele. Kuivõrd tekkis kahtlus taotluse eesmärgipärasuse osas, oli PRIA õigustatud taotluse rahuldamise otsustamisel lähtuma ettevõtja mõiste sisustamisel toetuse piirmäära seisukohalt konkurentsiõiguse sätetest ja neid ka analüüsima ning oma otsust nende sätetega põhjendama. PRIA lähtus taotluse rahuldamata jätmisel kontserni mõistest ÄS-i tähenduses, kuid mõiste sisustamisel tuleks jälgida ka põllumajanduspoliitika eesmärke ja sisu. PRIA läks vastuollu sellise tõlgendusega Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-05-1317. Õigusakte tuleb tõlgendada kooskõlas PS-ga ja EL-i ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ning seega ei kuulu
3 Euroopa õigus on Eesti õiguse suhtes ülimuslik, mis tähendab, et EL õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. Kohus saab otsuseni jõuda siseriikliku õiguse tõlgendamise tulemusena ilma eelotsustust Euroopa Kohtult küsimata ning puudub vajadus algatada nimetatud sätte osas ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ei ole vaja analüüsida võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist kaebaja suhtes võrreldes teiste seakasvatajatega, kuna iga investeeringutoetuse taotlejat tuleb käsitleda iseseisva taotlejana ning hinnata tema vastavust toetuse saajate nõuetele. Samas ei ole vajalik hinnata ka
lg 6 vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega ning nimetatud sätte vastuolu Eesti Maaelu Arengukava sätetega ja ettevõttevabaduse piiramisega, kuna eelnevalt on kohus selgitanud, miks kaebaja puhul jääb nimetatud sättest tulenev piirang kohaldamata. Samal põhjusel puudub vajadus võtta seisukoht, kas põllumajandusminister on pädev kehtestama piiranguid investeeringutoetuse väljamaksmisel nagu on sätestatud
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole PRIA kuulanud ära AS-i Ekseko esindajaid ega nõudnud AS-lt Ekseko täiendavaid selgitusi tekkinud kahtluste osas asjassepuutuvates küsimustes. AS Ekseko ei ole olnud piisavalt ja sisuliselt informeeritud, et esitada oma arvamust ja vastuväiteid. Sellega on PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 sätteid. Riigikohus asus asjas nr 3-3-1-80-06 seisukohale, et kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL õiguse tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi ja esitada vastuväiteid ning tõendeid. Vaidlustatud haldusakt iseenesest on arusaadav ja kontrollitav ning vastab HMS §-de 55 ja 56 nõuetele. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on välja toodud. Kohus peab kaebaja esitatud õigusabikulude summat põhjendamatult suureks ning lähtub nende vähendamisel asjaolust, et sama õigusabi osutaja on osutanud õigusabi AS-le Ekseko ka haldusasjas 3-05-1317, mis Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-80-06 sai lõpplahendi ning Riigikohus mõistis PRIA-lt välja AS Ekseko kasuks 30 000 krooni menetluskulusid. Kaebuse koostamine ei saanud olla nii aeganõudev nagu on märgitud menetluskulude väljamõistmise taotluses. Tegemist on analoogse kohtuasjaga ning kohtuistungi pidamiseks kulus aega 46 minutit. Kuna Riigikohus mõistis III astme tasandil PRIA-lt välja õigusabikuludena 30 000 krooni, on mõistlik välja mõista I astme kohtus õigusabikulud 10 000 krooni. Väljamõistmisele kuulub ka kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni. 200 krooni tasutud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt kohus kaebaja kasuks välja ei mõista, kuna õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29. novembri 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas ja kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kontserni mõiste on defineeritud ÄS §-s 6, mitte aga konkurentsiseaduses (edaspidi KonkS). Asjaolu, et AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg emaettevõtjaks on HK Sean OYJ ja AS Ekseko emaettevõtjaks on AS Rakvere Lihakombinaat, ei tähenda seda, et tegemist pole kontserniga. Tegemist on ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetusega perioodil 2007-2013 ning
lg-d 6-8 kehtestavad toetuse piirmäärad eraldi nii kontserni kui ka ettevõtja (RAK perioodil oli ainult toetusemäär ühe ettevõtja kohta) kohta, vältimaks toetuste koondumist ühe ja sama isikute (nii füüsiliste kui juriidiliste) ringi kätte (võttes arvesse varasemat sellealast RAK kogemust, kus ühed ja samad isikud taotlesid läbi erinevate äriühingute toetusi piirmäärasid ületades). Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-06 4 sisaldab muuhulgas ka põhimõtet, et konkreetse toetuse eesmärk ei saaks olla toetuse põhjendamatu koondumine vähestele ettevõtjatele, võimaldamaks viimastele ulatuslikku konkurentsieelist. Tegemist oli ettevõtja mõiste sisustamisega, mida ÄS ei defineerinud. Käesoleval juhul on tegemist kontserni mõiste sisustamisega, mis on olemas ÄS §-s 6. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-80-06 toodud seisukohti (sel ajal ei olnud maksimummäära kontserni kohta veel kehtestatud, oli vaid maksimummäär ühe ettevõtja kohta) ei saa automaatselt ja kontekstist välja rebituna üle kanda AS Ekseko poolt toetuse taotlemisele MAK raames. Kontserni mõistet ei defineeri KonkS, vaid ÄS. Kontserni defineerimisel ei saa lähtuda vaid ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest, sest see viiks kontserni mõiste meelevaldsele sisustamisele.
lg 8 AS-i Ekseko puhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kontserniettevõtja kohta kehtib Määruse nr 128 § 8 lg
lg 6 asemel
Kohtuasjas nr 3-3-1-80-06 kajastuvad seisukohad omavad tähtsust ka käesoleva asja lahendamisel. Halduskohus ei ole Riigikohtu otsuses kajastuvaid seisukohti käesolevale kohtuvaidlusele kontekstist välja rebituna üle kandnud. Nii AS Ekseko kui ka halduskohus on toetunud muuhulgas Riigikohtu otsusele, põhjendamaks, miks maaelu arengutoetuste suhtes tuleb kohaldada just konkurentsiõigust, mitte siseriikliku äriõigust. PRIA soovi vältida toetuste koondumist ühe ja sama isikute ringi kätte reguleerib EL-i õigus ise, mistõttu siseriiklikult ei ole lubatav kehtestada siinkohal EL õigusest erinevaid või täiendavaid reegleid. PRIA poolt selgitatud
Selgusetu on, millal saaks mitut isikut pidada nn ühte isikute ringi kuuluvaks 6 ja kas isikute ringi tuleb hinnata ÄS-st lähtuvalt või tuleb arvestada sisulisi mõjusid ühisele põllumajanduspoliitikale, mh maaelu arengule ja konkurentsile. Lahtine on, kuidas tuvastada isikute ringi - kas äriühingud moodustavad ühe isikute ringi seetõttu, et neil on ühised omanikud, juhtorganite liikmed, võtmeisikud vms. Kas taotlejatele toetuse määramine toob kaasa konkurentsimoonutuse, saab analüüsida ainult konkurentsiõigusest lähtuvalt, pidades samaaegselt silmas ühise põllumajanduspoliitika eesmärke.
See ühtib ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega - ühelt poolt tagada maaelu areng ja teiselt poolt takistada kuritarvitusi ja konkurentsimoonutusi. Nii Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi 12.09.2005 mitteametlikus vastuses kui ka Riigikohtu seisukohas lähtutakse seisukohast, et toetuste andmise üle tuleb otsustada just sisulisest majanduslikust vaatepunktist. ÄS-s sätestatud kontserni mõiste sisulist lähenemist ei võimalda. Kui tõlgendada
lg-t 6 lähtuvalt ÄS §-st 6, jäävad osad ettevõtjad
lg 6 reguleerimisalast välja.
lg 6 tõlgendamine ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide abil ei too kaasa määruse meelevaldset tõlgendamist. PRIA-le pidi olema arusaadav, et Määrus nr 129 ega ELÜPS ei sätesta kontserni mõistet ega anna juhiseid, kuidas
Seega ei ole alust väita, et Määrus nr § 129 § 8 lg 6 on ühemõtteliselt selge ega vaja haldusakti adressaadi ärakuulamist, seda enam, et ükski asjakohane EL või siseriiklik õigusakt ei sisusta kontserni mõistet ega viita, et kohaldamisele kuulub ÄS. Selles olukorras ei olnud HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud erandi rakendamine ja AS-i Ekseko ärakuulamata jätmine lubatud. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandid ei ole sõnastatud imperatiivselt. Kui vaatamata erandi olemasolule esinevad kaalukad põhjused ega esine olulisi takistusi isiku ärakuulamiseks, tuleb ärakuulamine siiski läbi viia. AS Ekseko ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri on arusaadav ja kontrollitav. Käskkirjast ei selgu, millistele õigusnormidele toetudes PRIA kontserni mõiste sisustab. Vajalik võib olla Euroopa kohtult eelotsuse taotlemine AS-i Ekseko teeside punktides 2.1-2.6 esitatud põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 6 kohaselt ei saa kontserni kuuluvad taotlejad kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 krooni programmiperioodi jooksul. Vastustaja on leidnud, et HK Scan OY-le kuuluvad tütarettevõtjatena AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg. AS Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõtteks on AS Ekseko. Vastustaja on leidnud, et kuna AS Ekseko ja AS Tallegg on ühte kontserni kuuluvad ettevõtted ja kuna AS Tallegg on saanud toetust maksimaalses toetussummas, siis ei ole kaebaja taotluse rahuldamine võimalik. Antud juhul on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õigesti kasutanud kontserni mõiste sisustamisel äriseadustikku (ÄS). ÄS § 6 lg 3 alusel moodustab kontserni emaettevõtja koos tütarettevõtetega. Kuna kontserni määratlust ei tulene teistest õigusaktidest, siis oli vastustaja õigustatud kohaldama ÄS-i. Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et AS Ekseko ja AS Tallegg puhul on tegemist kahe eraldi majandusüksusega, kus omanik on erinev isik ja äriühingutel on erinevad emaettevõtted. Kuna AS Ekseko kuulub oma emaettevõtte AS Rakvere Lihakombinaat kaudu HK Scan OY-sse, kuhu kuulub ka AS Tallegg, siis on tegemist ühte kontserni kuuluvate ettevõtetega. Sisuliselt on
eesmärk vältida olukorda, kus toetused koonduksid väheste ettevõtjate kätte, millega oleks neil võimalik saavutada konkurentsieelis. Ka Riigikohtu halduskolleegium 19.12.2006 lahendi nr 3-3-1-80-06 p-s 14 on leidnud, et konkurentsiõiguse kohaldamine toetustaotluste läbivaatamisel toetuse eesmärkide tagamiseks võib olla õigustatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.